KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-4505 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla ja Urmas Reino

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Mõista Edgar Kirjale Kar

S § 4231 järgi karistuseks 9 kuud vangistust. Vähendada mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel 6 kuuni. Mõista Edgar Kirjale KarS §

§ 65lg 2 liitkaristuseks 2 aastat vangistust, suurendades Edgar Kirjale praeguses menetluses Kar

S § 4231 järgi mõistetud kuuekuulist vangistust talle Pärnu Maakohtu

1. aprilli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuu vangistuse võrra. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe ja Partnerid vandeadvokaat Karine Nersesjani poolt Edgar Karjale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga 60,00 (kuuskümmend) eurot. 1 Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohus tegi
3. juunil 2019 otsuse, millega tunnistas Edgar Kirja süüdi KarS § 4231 järgi ning karistas teda 1 aastase vangistusega. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas ta KrMS § 238 lg 2 alusel Edgar Kirjale mõistetud karistust 8 kuuni. Seda karistust suurendas kohus aga KarS §

§ 65lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 8.

aprilli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra. Liitkaristuseks sai seega 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel võttis kohus E. Kirja kohtusaalis vahi alla ning luges tema karistuse kandmise aja alguseks kinnipidamise aja, s.o

1. juuni
2. Otsuse põhjenduste kohaselt arvestas kohus karistuse mõistmisel Edgar Kirja süü suurust, karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Süüd iseloomustavate asjaoludena nimetas kohus järgmist: „Hinnates süü suurust KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe süüteo episoodi toimepanemist. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes ei ole vajalikku koolitust läbinud ega eksameid sooritanud, on ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele. Samuti süüdistatava Edgar Kirja puhul on tegemist isikuga, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded juhtimisõiguse olemasolu kohta on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides. Samuti ei saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta, et süüdistatavat on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud ning käesolevalt temale süüks pandud kuriteo on Edgar Kirja toime pannud temale määratud katseajal.“ Veel tõi kohus välja, et lisaks sellele, et Edgar Kirjal puudus juhtimisõigus, oli tema väljahingatavas õhus alkoholi üle seadusega lubatud määra. Samuti märkis kohus, et samalaadse kuriteo toimepanemise eest oli Edgar Kirjat karistatud vähem kui 2 kuud varem kuuekuulise vangistusega. Kohus pidas Edgar Kirja süüd suureks ning leidis, et see kaalub kergendava asjaolu üles. Kuna Edgar Kirja pani uue kuriteo toime katseajal, mõistis kohus liitkaristuse, suurendades praeguses menetluses mõistetud karistust Edgar Kirjale eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 2 Kohus ei pidanud võimalikuks rahuldada süüdistatava ja kaitsja taotlust vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks. Oma seisukohta põhjendas maakohus sellega, et Edgar Kirjat on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja praeguse kuriteo pani ta toime katseajal, suhteliselt varsti pärast eelmist süüdimõistvat kohtuotsust. Veel tõi kohus välja, et eelmise otsusega pandi Edgar Kirjale katseajaks alkoholi tarvitamise keeld, kuid praeguse kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on ta seda keeldu rikkunud. Seega ei ole eelmised karistused avaldanud nõutavat mõju ega ole sundinud Edgar Kirjat edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Uute kuritegude toimepanemisest ei ole hoidnud süüdistatavat ka asjaolu, et tema ülalpidamisel on viis alaealist last, kellest kõige nooremaga on tema elukaaslane lapsehoolduspuhkusel. Kohus leidis, et samaliigiliste kuritegude süstemaatiline toimepanemine on Edgar Kirja eluviisi lahutamatu osa, mis välistab talle mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamise.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat K. Nersesjan, kes taotles süüdistatava karistuse kergendamist. Harju Maakohus karistas süüdistatavat maksimaalse seaduses sätestatud karistusega, s.o 1aastase vangistusega. Kaitsja leidis, et selline karistus ei vasta määra poolest süüdistatava isiku süü suurusele, teda iseloomustavatele andmetele ega ka karistuse eesmärkidele. Kaitsja arvates ei ole maakohus lähtunud kohtupraktikas välja kujunenud seisukohast, mille järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Samuti oli kaitsja seisukohal, et maakohus on kergendava asjaolu (puhtsüdamliku kahetsuse) küll tuvastanud, kuid kuna kohus mõistis Edgar Kirjale maksimaalse karistuse, ei ole kohus kergendava asjaoluga reaalselt arvestanud. Maakohtu otsusest ei selgu, millele tuginedes luges maakohus Edgar Kirja teo nii ohtlikuks, et see andis alust pidada tema süüd maksimaalseks. Kaitsja hinnangul ei nähtu kriminaalasja materjalidest mingeid erilisi asjaolusid, millest tulenevalt Edgar Kirja süüd sedavõrd suureks pidada. Kaitsja leidis, et Edgar Kirjale süü suurust mõjutavate asjaoludena oleks tulnud hinnata seda, et praeguse menetluse esemeks on üks KarS §-le 4231 vastav tegu, mis ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Lisaks on Edgar Kirja nõus alluma alkoholismi ravile. Kaitsja leidis, et „lähtudes süüteo toimepanemise asjaoludest, mis iseloomustavad tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki,“ oleks põhjendatud Edgar Kirja vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Veel on kaitsja toonud välja, et Edgar Kirja ülalpidamisel on 5 alaealist last. Edgar Kirja karistamisel reaalse vangistusega kannatab tema perekond, so elukaaslane ja alaealised lapsed, kes jäävad pikaks ajaks ilma isata. Kaitsja avaldas seisukohta, et üldkasuliku töö kohaldamisega antaks „süüdistatavale tõsine hoiatus, et on vaja teha olulisi korrektiive oma käitumise ja edasise elu osas“.
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis
5. septembri
6. a määrusega kaitsja apellatsiooni kui ilmselgelt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kohus leidis, et maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. Maakohus järgis karistuse mõistmisel kohtupraktikat ning arvestas karistust kergendava asjaoluna põhjendatult süüdistatava 3 puhtsüdamlikku kahetsust. Maksimummääras mõistetud karistus on proportsionaalne mõjutusvahend isikule, kellele varasemad leebemad karistused ei ole mõjunud. Maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks vaatamata karistust kergendava asjaolu arvestamisele peab Edgar Kirjale mõistetav karistus olema maksimaalne. Maakohus on põhjalikult vastanud ka sellele, miks ei saa mõistetud vangistust asendada üldkasuliku tööga.
7. Kaitsja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja hinnangul jättis ringkonnakohus määruse nõuetekohaselt põhjendamata, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Samuti leidis kaitsja, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm ning ei vasta süüdistatava isikule ja kehtivale kohtupraktikale.
8. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis apellatsiooni uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus poleks tohtinud jätta süüdistatava kaitsja apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Esitatud kaebust ei saa lugeda õiguslikult asjakohatuks või perspektiivituks, sest maakohus kaldus kõrvale kohtupraktikas väljakujunenud seisukohast. Nimelt vaidlustas kaitsja süüdistatavale mõistetud karistuse olukorras, kus vaatamata kergendavale asjaolule mõisteti maksimaalne karistus. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, mille järgi tuleb KarS §-s 57 lg-s 1 nimetatud karistust kergendav asjaolu arvesse võtta, kui kohus on selle olemasolu tuvastanud.
9. Tallinna Ringkonnakohus tegi
10. detsembril 2019 määruse apellatsiooni menetlusse võtmise ja selle kirjalikus menetluses läbi vaatamise kohta. Ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul esitas oma seisukohad prokurör, kes leidis, et apellatsiooni rahuldamiseks maakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole. Prokuröri hinnangul on maakohus ammendavalt põhjendanud karistuse mõistmist selle maksimummääras. Kohus on arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kuid Edgar Kirja süü oli niivõrd suur, et tingis talle sanktsiooni ülemmäärale vastava karistuse mõistmise. Edgar Kirjat on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Praeguse menetluse esemeks olev tegu on pandud toime katseajal. Sellest saab järeldada, et senised mõjutusvahendid ei ole Edgar Kirjale oodatud mõju avaldanud. Samalaadsete kuritegude toimepanemise jätkamisega näitas Edgar Kirja üles oma ükskõikset suhtumist nii talle varasemalt mõistetud karistustesse kui ka kehtivasse õiguskorda üldisemalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Maakohtu otsus tuleb tühistada Edgar Kirjale mõistetud vangistuse määra osas. 4
12. Maakohus põhjendas sanktsiooni ülemmäärale vastava vangistuse mõistmist Edgar Kirja süü suurusega. Kaitsja leiab apellatsioonis, et maakohtu otsusest ei selgu, miks on Edgar Kirja süü nii suur, et teda tuleb karistada KarS § 4231 ülemmäärale vastava vangistusega. Kohtukolleegium nendib, et maakohus on nimetanud otsuses asjaolusid, millest tulenevalt ta peab Edgar Kirja süüd suureks. Kohtu põhjendused olid järgmised:  mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes ei ole vajalikku koolitust läbinud ega eksameid sooritanud, on ohtlik nii talle endale kui ka teistele kaasliiklejatele;  Edgar Kirja pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded juhtimisõiguse olemasolu kohta on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides;  Edgar Kirja on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud;  praeguse menetluse esemeks oleva kuriteo pani Edgar Kirja toime katseajal, 2 kuud pärast seda, kui ta oli samalaadse kuriteo eest süüdi mõistetud;  ta juhtis sõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Loetletud argumentidest seda, et süüdistatav on täisealine ja pidi liiklusnõuetest kinnipidamise vajalikkusest aru saama, peab ringkonnakohus asjakohatuks. Sisuliselt on kohus lugenud süüd suurendavaks asjaoluks selle, et täisealise isikuna pidi Edgar Kirja oma teo keelatust mõistma. Ringkonnakohus märgib, et isiku süü eeldabki seda, et ta saab oma teo keelatusest aru. Seega ei või seda, et isik pidi oma teo keelatusest aru saama, lugeda süüd suurendavaks asjaoluks. Argument, et Edgar Kirja pole juhtimisõiguseks vajalikku koolitust läbinud ega eksameid sooritanud, ei põhine tõenditel. Prokurör on küll Edgar Kirjalt kohtuistungil küsinud, kas tal on kunagi juhtimisõigust olnud, kuid Edgar Kirja prokuröri ja kaitsja küsimustele antud vastused ei ole lubatav tõend. Ringkonnakohus on korduvalt juhtinud tähelepanu, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette Harju Maakohtus tavaks olevat süüdistatavale „iseloomustavat laadi“ küsimuste esitamise võimaldamist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
13. aprillil 2018 kriminaalasjas nr 1-17-6104 tehtud otsuse p 5.7,
14. juunil 2017 kriminaalasjas nr 1-17-1238 tehtud otsuse p 5.2,
15. aprillil 2016 kriminaalasjas nr 1-16-1276 tehtud otsuse p 5.1). Vastavalt KrMS § 62 p-le 4 kuuluvad kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud tõendamiseseme asjaolude hulka. See tähendab, et neid asjaolusid puudutavad väited vajavad tõendamist ning neid saab tõendada KrMS § 63 lg-s 1 loetletud tõenditega. Vastavalt KrMS § 63 lg-le 1 on tõend süüdistatava ütlus. Süüdistatava ülekuulamiseks on kriminaalmenetluse seadustikus nähtud ette kindel kord, millest tuleb KrMS § 237 lg 5 kohaselt järgida ka lühimenetluses. Sellele korrale vastavat ülekuulamist maakohtus ei toimunud, sest Edgar Kirja kinnitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ega taotle enda ülekuulamist. Küll peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga Edgar Kirja süüd suurendavateks asjaoludeks seda, et lisaks sellele, et tal polnud juhtimisõigust, juhtis ta mootorsõidukit ka alkoholi tarvitanuna. Samuti peab ringkonnakohus Edgar Kirja süüd suurendavaks asjaoluks seda, et ta pani uue kuriteo toime vaid kaks kuud pärast seda, kui ta oli samalaadse kuriteo toime pannud. 5 Edgar Kirja süüd iseloomustavate asjaolude seas on maakohus nimetanud ka seda, et praeguse menetluse esemeks on üks süüteoepisood. Et tegemist on vähima võimaliku episoodide arvuga, on selge, et tegemist ei ole Edgar Kirja süüd suurendava asjaoluga. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus Edgar Kirja süüd küll suureks, kuid mitte selliseks, et selle eest oleks põhjendatud sanktsiooni ülemmäärale vastava vangistuse mõistmine.
16. Lisaks tuleb arvestada, et maakohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid, küll aga karistust kergendava asjaolu, milleks oli puhtsüdamlik kahetsus. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistust kergendava asjaolu tuvastamise korral on sellega arvestamine kohustuslik (vt nt Riigikohtu otsused järgmistes kriminaalasjades: kriminaalasi nr 3-1-1-45-13; 3-1-1-77-11; 3-1-1-14-07). Kergendava asjaoluga arvestamist ei näita ainuüksi selle ära nimetamine otsuse põhjendustes, vaid ka mõistetud karistusest peab olema võimalik järeldada, et kohus on kergendava asjaoluga arvestanud. Olukorras, kus kohus ei olnud tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid, kuid oli tuvastanud karistust kergendava asjaolu, leidis Riigikohus isegi sanktsiooni ülemmäära lähedase karistuse puhul, et sellest ei nähtu, et kohus oleks tuvastatud karistust kergendavast asjaolu reaalselt arvesse võtnud (Riigikohtu
17. oktoobri 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 10.2). Praegusel juhul on kohus hoolimata karistust raskendavata asjaolude puudumisest ja karistust kergendava asjaolu esinemisest mõistnud koguni sanktsiooni ülemmäärale vastava karistuse. Seega tuleb asuda seisukohale, et maakohus ei ole tuvastatud kergendavat asjaolu karistuse mõistmisel reaalselt arvestanud.
18. Arvestades Edgar Kirja süü suurust, peab ringkonnakohus põhjendatuks sanktsiooni ülemmäärale vastavast üheaastasest vangistusest mõne kuu võrra lühemat vangistust. Arvestades ka karistust kergendavat asjaolu, peab ringkonnakohus põhjendatuks üheksakuulist vangistust. Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, tuleb mõistetud vangistust vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada kuue kuuni. Kuna Edgar Kirja pani uue kuriteo toime katseajal, tuleb vastavalt KarS § 74 lg-le 5 ja § 65 lg-le 2 suurendada tema kuuekuulist vangistust eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra. Pärnu Maakohtu
19. aprilli 2019 otsusega Edgar Kirjale mõistetud karistuse ärakandmata osa on 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Seega tuleb mõista KarS § 65 lg 2 alusel Edgar Kirjale liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
20. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et põhjendatud oleks Edgar Kirja vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus nendib, et KarS § 74 lg 5 lubab katseajal toime pandud kuriteo puhul asendada liitkaristuseks mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga. St kohtul on karistuse kohaldamisel õigus otsustada, kas asendada mõistetud liitkaristus üldkasuliku tööga või mitte. Selle üle 6 otsustamisel lähtub kohus toimepandud kuritegu ja süüdlast iseloomustavatest asjaoludest. Praegusel juhul need vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks põhjust ei anna. Hoolimata varasematest karistustest on Edgar Kirja on jätkanud samasuguste kuritegude toimepanemist. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on ta esimene kehtiv kriminaalkaristus Tartu Maakohtu
21. detsembri 2015 otsus, millega ta mõisteti süüdi KarS § 4231 ja 424 järgi. Teda karistati vangistusega, mille kandmiselt vabanes ta tingimisi ennetähtaegselt.
22. aprillil 2019 mõisteti ta taas süüdi KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi. Kohus karistas teda KarS § 4231 järgi kuue kuu ning KarS § 424 lg 2 järgi ühe aasta kuue kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuseks mõistis kohus 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse osaliselt – 1 aasta 6 kuu – ulatuses tingimisi täitmisele pööramata. Praeguse menetluse esemeks oleva KarS §le 4231 vastava kuriteo pani Edgar Kirja toime
23. juunil 2019, st vaevalt 2 kuud pärast seda, kui tema suhtes oli tehtud eelmine süüdimõistev otsus. Sedapuhku ei pannud Edgar Kirja toime küll KarS § 424 järgi kvalifitseeritavat tegu, kuid taas juhtis ta autot alkoholi tarvitanult. Seega ei ole Edgar Kirja käitumises näha mingeid positiivseid muudatusi, mis räägiks vangistuse üldkasuliku tööga asendamise kasuks. Vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks ei anna alust ka kaitsja väide, et Edgar Kirjal on viis alaealist last, keda ta peab ülal pidama. Tõdeda tuleb, et see väide on tõendamata – nagu märgitud, ei toimunud Edgar Kirja küsitlemine maakohtus menetlusseadustiku nõudeid järgides. Ühtlasi leiab kohtukolleegium, et alaealiste laste olemasolu ei ole asjaolu, mis õigustaks süüdlasele üha uute reaalse vangistuse vältimise võimaluste andmist. Pärnu Maakohus andis
24. aprilli 2019 otsusega Edgar Kirjale võimaluse reaalset vangistust vältida. Selle võimaluse jättis Edgar Kirja kasutamata, pannes vaevalt kaks kuud hiljem toime uue samalaadse kuriteo. Ringkonnakohus ei näe mingeid selliseid asjaolusid, mis annaks piisava kindluse, et Edgar Kirja ei pane uue (üldkasuliku tööga kaasneva) katseaja kohaldamisel toime uut samalaadset kuritegu. Ringkonnakohus ei pea uute süütegude toimepanemise ohtu piisavalt vähendavaks Edgar Kirja lubadust minna sõltuvusravile (tl. 1 pöördel). Kuigi Edgar Kirja on olnud autot juhtimisõiguseta juhtides ühtlasi joobes või vähemalt alkoholi tarvitanud, ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et Edgar Kirja oleks autot juhtima asunud just alkoholi tarvitamise mõjul. Edgar Kirja ütluste kohaselt juhtis ta
25. juunil 2019 autot põhjusel, et pidi selle töö juurde ära viima. Kohtukolleegium leiab, et avalik huvi uute kuritegude ärahoidmiseks kaalub üles Edgar Kirja soovi perega koos olla.
26. Eelnevast tulenevalt tuleb kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab KrMS § 337 lg 1 p-le 4 ja § 338 p 3 ja 4 alusel Harju Maakohtu
27. juuni 2019 otsuse Edgar Kirjale mõistetud vangistuse määra osas ning teeb ses osas KrMS § 340 lg-le 1 ning lg 2 p 4 alusel uue otsuse, mõistes Edgar Kirjale kergema karistuse. Seoses Edgar Kirjale KarS § 4231 järgi mõistetud karistuse muutmisega tuleb maakohtu otsus tühistada ka Edgar Kirjale mõistetud liitkaristuse osas ning mõista uus liitkaristus. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. 7
28. Kaitsja on esitanud koos apellatsiooniga taotluse osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks tasu suuruseks koos käibemaksuga 60 eurot. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas selle taotluse
29. septembri 2019 määrusega. Riigikohus tühistas
30. detsembri 2019 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu
31. septembri 2019 määruse täies ulatuses. Sellest tulenevalt lahendab ringkonnakohus ka nimetatud taotluse uuesti. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on kooskõlas advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga ning kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu otsuse osaliselt, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 8