Obsah (6)

§ 214§ 121§ 120§ 64§ 65§ 76

v KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-2591 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarja

§ 214

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust,

§ 121

lg 2 p-de 2 ning 3 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust ning

§ 120

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti D. Berjozkinile liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 2 aasta pikkuse vangistuseni.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.05.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 6 kuud ja 16 päeva vangistust võrra ja D. Berjozkinile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.03.2018 ja lõpeb 22.09.

2. Viru Vangla esitas 18.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Berjozkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu 03.12.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esmalt leidis maakohus, et täidetud on küll formaalsed eeldused otsustamaks D. Berjozkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle, aga puuduvad sisulised alused.
4. Maakohus leidis, et D. Berjozkini puhul on täitmata vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise esmane tingimus, milleks on õiguskuulekas käitumine kinnipidamiskohas. Nimelt omab D. Berjozkin kehtivat distsiplinaarkaristust. Üldjoontes leidis maakohus, et D. Berjozkini käitumises on esinenud ka positiivseid momente, s.o tihe tööga hõivatus, sotsiaalprogrammides osalemine ja riigikeele õppimine. Ühtlasi omab D. Berjozkin vabanemise korral kindlat elu – ja töökohta. Samas D. Berjozkini vabanemisjärgsed elutingimused pigem ei toeta tema vabastamist, kuna isik asuks elama ühiselamusse, kus elavad isikud, kellel on raskusi elukoha leidmisega ja kes võivad ka kuritarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Maakohus ei ole sellest tulenevalt veendunud, et D. Berjozkin suudaks ennetähtaegse vabanemise korral läbivalt terve kriminaalhooldusperioodi hoiduda alkoholi tarvitamisest. Eeltoodut kinnitab tõsiasi, et varasemalt ei ole D. Berjozkin enda alkoholisõltuvusega seoses midagi ette võtnud. Enne käesolevat vangistust D. Berjozkini endine tööandja küll tasus tema alkoholivastase süsti tegemise eest, tänu millele D. Berjozkin ei tarvitanud alkoholi umbes poolt aastat, aga pärast seda pani taas olles alkoholijoobes toime uue kuriteo. Samuti töötas D. Berjozkin ka enne käesolevat vangistust, kuid ka see ei olnud tema õiguskuulekuse garantiiks (pani omades ametlikku töökohta 50 euro pärast toime väljapressimise). Ühtlasi on D. Berjozkini võlgnevuste kogusumma 5500 eurot, mis võib vabaduses raskendada tema toimetulekut.
5. Karistusregistri andmetel omab D. Berjozkin nelja kehtivat kriminaalkaristust, viibides kinnipidamiskohas neljandat korda. Enamuse kuritegudest on D. Berjozkin toime pannud alkoholijoobes. D. Berjozkini ennetähtaegse vabastamise kahjuks räägib ka see, et ta pani uued vägivallaga seotud kuriteod toime katseajal. Samuti ei ole varasemad karistused ja käitumiskontrolli teostamine D. Berjozkinit mõjutanud ning ta jätkas hoolimata lubadustest edaspidi õiguskuulekalt käituda katseajal vägivallakuritegude toimepanemist ning maakohtu hinnangul arvestades eeltoodut ei ole võimalik käesoleval hetkel teha positiivset tulevikuprognoosi D. Berjozkini edasise õiguskuulekuse osas. Eeltoodud andmete valguses ei tekkinud maakohtul seega kindlustunnet selles, et seekordse vangistuse ajal on D. Berjozkin teinud karistusest vajalikud järeldused ning et ta ei jätka vabaduses olles kuritegude toimepanemist.
6. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et D. Berjozkinit positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles teda negatiivselt iseloomustavaid andmeid, mistõttu ei ole tema ennetähtaegne 2 vabastamine põhjendatud, kuna käesolevaks hetkeks kantud karistus ei ole oma eesmärki veel täitnud. Eeltoodud seisukohta kinnitab maakohtu hinnangul ka tõsiasi, et vaatamata sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimisele alustati D. Berjozkini suhtes 29.07.2019

§ 121

lg 1 tunnustel menetlust selle kohta, et 22.07.2019 toimus Viru Vangla spordihoone ees asuval spordiväljakul kinnipeetavate G.K. i ja D. Berjozkini vahel füüsiline konflikt, mille tagajärjel tuvastati mõlemal kinnipeetaval tervisekahjustused. Määruskaebused

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D. Berjozkini kaitsja vandeadvokaat S. Politšev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
2. Kaitsja hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et D. Berjozkini vabanemisjärgses elukohas viibivad isikud, kellel on probleeme elukoha leidmise või alkoholi ja narkootiliste ainetega. Seal võivad elada ka inimesed teistest piirkondadest, kelle töökoht asub Maardus või Tallinnas. Samuti kohalikud, kellel ei ole lihtsalt vahendeid elukoha omandamiseks.
3. Ei saa eitada, et D. Berjozkinil oli vabaduses probleeme alkoholiga. Samas tegi ta vabaduses endale alkoholivastase süsti, tänu millele ei tarvitanud alkoholi umbes pool aastat. D. Berjozkinil on ka kinnipidamiskohas tekkinud täiendav motivatsioon loobuda vabaduses täielikult alkoholi tarvitamist, mille tõttu läbis ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ühtlasi on ta motiveeritud vabanemise korral täitma kriminaalhooldusametniku nõudeid. Vabanemise korral asuks D. Berjozkin tööle OÜ-sse Külmameister, kus töötas ka enne käesolevat vangistust. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et D. Berjozkin suudaks võimaliku vabanemise korral hoiduda alkoholi tarvitamisest. D. Berjozkinil on küll täitmata rahalisi nõudeid summas 5514,41 eurot, kuid selge on see, et kinnipidamiskohas viibides ei olegi tal objektiivelt võimalik antud nõuet täita. D. Berjozkin ei ole keeldunud majandustöödest, kuid selle eest saadav tasu on madal, et võlgnevust täies mahus täita.
4. Maakohus viitas ka D. Berjozkini varasematele karistustele ja katseaja ebaõnnestumisele. Siinkohal leiab kaitsja, et eeltoodud asjaolud ei välista D. Berjozkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vastasel korral ei olekski võimalik isikut vabastada, hoolimata D. Berjozkini käitumisest karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsetest elutingimustest. Samuti oleks toodu vastuolus ka

§ 76lg-ga 3 ja kõrgema astme kohtu praktikaga.

Maakohus on viidanud ka D. Berjozkini poolt toime pandud kuritegude asjaoludele.

§ 214lg 1 näol on tegemist teise astme kuriteoga ja kahjuks oli 50 eurot.

Samuti ei saa isiku vabastamata jätmist põhjendada toime pandud kuriteo raskusega (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).

1. Mis puudutab aga D. Berjozkini kehtivat distsiplinaarkaristust, siis tegemist on ainsa rikkumisega, mille D. Berjozkin on 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistuse kandmise ajal toime pannud. Tegemist ei ole ka raske rikkumisega, kuna isikut karistati noomitusega.
2. Kokkuvõtvalt ei kaalu ühe kehtiva distsiplinaarkaristuse ja nelja kehtiva kriminaalkaristuse olemasolu üle D. Berjozkinit iseloomustavaid positiivseid asjaolusid.
3. Maakohus viitas viimaks ka D. Berjozkini suhtes väidetavalt alustatud kriminaalmenetlusele. Käesolevaks ajaks on kriminaalmenetlus lõpetatud, kuna ei leidnud tõendamist, et konflikt tekkis tänu D. Berjozkini õigusvastase tegevuse tulemusena. Ühtlasi ei tõenda eeltoodu seda, et sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimine ei ole andnud D. Berjozkini puhul tulemusi.
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka D. Berjozkin, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt toob D. Berjozkin kaebuses välja, et tõele ei vasta tema suhtes kriminaalmenetluse alustamine. Antud 3 menetlus lõpetati. D. Berjozkin oli antud kriminaalasjas tunnistaja, mitte kahtlustatav. Vangla poolt esitati sellest tulenevalt iseloomustuses valeandmeid.
5. Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 31.12.2019 esitada määruskaebuste kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. D. Berjozkin esitas täienduse, milleks on Viru Vangla 11.12.2019 vastus tema selgitustaotlusele, kus on öeldud, et kriminaalasi, kus D. Berjozkin oli tunnistaja, on lõpetatud. Ringkonnakohtu järeldused
6. Ka ringkonnakohus ei vabasta D. Berjozkinit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebustele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
7. Nimelt on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud

§ 76lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel.

Maakohus on üldjoontes veenvalt põhjendanud, miks D. Berjozkin tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja D. Berjozkini ennetähtaegseks vabastamiseks.

1. Vastupidiselt määruskaebustes toodud seisukohale on D. Berjozkini puhul kriminaalkolleegiumi hinnangul siiski täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab D. Berjozkin kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaitsja leiab kaebuses, et kuna D. Berjozkin sai karistuseks üksnes noomituse, ei olnud tegemist raske rikkumisega. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et määratud distsiplinaarkaristusi ei ole siiski võimalik jagada kergemateks ja raskemateks. Hoolimata konkreetsest määratud karistusest näitab distsiplinaarkaristuse olemasolu, et kinnipeetav on vanglas rikkunud kehtivat korda. Samuti, et D. Berjozkinil on seega isegi range järelevalve tingimustes mõningaid probleeme kehtivale korrale allumisega. Eeltoodu aga ei tekita kriminaalkolleegiumis veendumust, et D. Berjozkin oleks sellest tulenevalt suuteline käitumiskontrolli tingimusi edukalt täitma.
2. Samas ei saa eitada ka seda, et D. Berjozkini iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset – töötab vanglatööstuses, omandas puhastusteenindaja kutse, läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, omandab riigikeelt tasemel A2 ning omab vabanemise korral kindlat elu – ja töökohta. Samas tuleb nõustuda maakohtuga, et isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üle temast lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu, mis aga välistab tema ennetähtaegse vabastamise. D. Berjozkin omab nelja kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas samuti neljandat korda. Seega on D. Berjozkinit korduvalt üritatud läbi eriliigiliste karistuste, sealhulgas tingimisi mõistetud vangistuste läbi, õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult. Samuti nähtub asja materjalidest sedagi, et D. Berjozkin on varasemalt rikkunud ka käitumiskontrolli tingimusi, pannes katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodu ei tekita kriminaalkolleegiumis piisavat veendumust, et ka selgi korral oleks D. Berjozkin suuteline käitumiskontrolli edukalt läbima.
3. Isiku riskeerivale ja õiguskorda eiravale hoiakule viitavad ka D. Berjozkini poolt toime pandud eriliigilised kuriteod, eelkõige vägivallaga seotud kuriteod. Teisisõnu nähtub kohtutoimiku materjalidest, et D. Berjozkin on erinevates situatsioonides ja olukordades valinud enda jaoks sobivaimaks lahenduseks kuritegude toimepanemise, mis viitab isiku impulsiivsusele ja tagajärgedega mitte arvestamisele. Samuti kaotab D. Berjozkin negatiivsete emotsioonide najal ja olles alkoholijoobes enesevalitsuse, mis väljendub vägivallaga seotud kuritegude 4 toimepanemises (enamus kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes). Kuna isik viibib juba mitmendat korda kinnipidamiskohas, ei ole varasemalt läbitud rehabiliteerivad tegevused tema suhtes soovitud mõju avaldanud, mistõttu ei saa ka sellegi vangistuse jooksul sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisest teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Samuti isik üritas enda alkoholiprobleemiga ka vabaduses tegeleda, tehes selleks alkoholivastase süsti, kuid juba poole aasta pärast tarvitas uuesti alkoholi ja pani toime uue kuriteo. Sellest tulenevalt püsib D. Berjozkini puhul keskmisest suurem risk, et isik hakkab vabaduses taas alkoholi tarvitama, mis aga tema puhul võib samaaegselt viia ka kuritegude toimepanemiseni.
4. Mis puudutab aga D. Berjozkini suhtes kinnipidamiskohas väidetavalt alustatud kriminaalmenetlust, siis sellekohased põhjendused jätab ringkonnakohus maakohtu määrusest välja. Kriminaalmenetluse alustamine ei ole koheselt võrdsustatav kuriteo toimepanemise kindla tuvastamisega, vaid tegemist on üksnes esialgse kahtlustusega (vastupidine seisukoht viiks süütuse presumptsiooni rikkumiseni). Seda enam, et kaitsja ja süüdimõistetu sõnul kõnealune kriminaalmenetlus üldse lõpetati, mida kinnitab ka vangla 11.12.2019 vastus.
5. Kokkuvõtvalt, arvestades D. Berjozkini isikut ja tema käitumist vanglas ning varasemat elukäiku, on D. Berjozkini vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemine oht. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et D. Berjozkin oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldustingimustele alluma ja seeläbi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.
6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 03.12.2019 määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Kaitsja vandeadvokaat S. Politšev taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 114 eurot (sealhulgas käibemaks 19 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 114 eurot D. Berjozkini kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 5 /allkiri/ Aarne Sarjas