lg 2, § 329 järgi lühimenetluses Prokurör Anu Toluk Süüdistatav MIHHAIL FEBENTŠUKOV, isikukood 38002040253, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel vene keel, elukoht xxxx, alates 01.04.2019 viibib xxxx, ei tööta, kriminaalkorras karistatud: 1) 19.06.2017 Viru Maakohtu poolt
järgi 8 kuulise vangistusega, millest
lg 1 alusel kuulus ärakandmisele 7 kuud 28 päeva vangistust
lg 1,3 alusel tingimisi 18 kuulise katseajaga;
lg 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks, 2) 28.02.2018 Viru Maakohtu poolt
lg 2 järgi 10 kuulise vangistusega,
lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, karistuse kandmise aja algus 26.02.2018;
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks, 27.09.2018 Viru Maakohtu määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega 2 kuud ning katseajaga kuni 23.08.2019, vabanes karistuse kandmiselt 15.10.2018, karistuse ärakandmata osa on 8 kuud 9 päeva vangistust, väärteokorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 01.03.-02.03.2019, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määratud korras 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada MIHHAIL FEBENTŠUKOV
lg 2 ja § 329 järgi ning
lg 1 sätet kohaldades
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning MIHHAIL FEBENTŠUKOV’i karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistus 01.03.-02.03.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka. MIHHAIL FEBENTŠUKOV’il kuulub ärakandmisele 7 (seitse) kuud 28 päeva vangistust.
lg 2, § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.02.2018 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 (kaheksa) kuud 9 päeva vangistust võrra ning mõista MIHHAIL FEBENTŠUKOV’i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 7 päeva vangistust. Mihhail Febentšukovile mõistetud vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ning KrMS § 414 lg 1 alusel lugeda Mihhail Febentšukovi vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo (asukoht Rakvere 5A, 41531 Jõhvi) kasuks 254,40 (kakssada viiskümmend neli eurot ja 40 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 42,40 eurot) eurot vandeadvokaat Kaido Kooga poolt määratud korras süüdistatava Mihhail Febentšukovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. Jätta menetluskuludest kaitsjatasu kokku summas 464,40 eurot vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest riigi kanda. Välja mõista Mihhail Febentšukovilt menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja kaitsjatasu 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada Mihhail Febentšukovil tasuda menetluskulud kokku summas 990 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 82,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
lg 2 alusel, karistus ei ole täielikult kantud, uuesti, s.o korduvalt 01.03.2019 kella 10.45 paiku juhtis xxxx juures mootorsõidukit xxxx reg/nr xxxx (seejuures omamata juhtimisõigust) alkoholijoobes – temal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARBK-0026 alkoholisisaldus 1,46 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seega vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 loetakse ta alkoholijoobes olevaks isikuks. Oma tegevusega Mihhail Febentšukov pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, toime pandud korduvalt, s.o
Mihhail Febentšukov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda karistati 28.02.2018 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 alusel vangistusega ning lisakaristusega sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, otsus jõustus 16.03.2018, hoidis teadlikult kõrvale
lg 2 sätestatud kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
Nimelt Mihhail Febentšukov juhtis juhtimisõiguseta 01.03.2019 kella 10.45 paiku Ida-Virumaal Kohtla-Järvel Salu xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx reg/nr xxxx. Oma tegevusega Mihhail Febentšukov pani toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise, s.o
Tõendid Süüdistatav Mihhail Febentšukov tunnistas kohtuistungil ennast süüdi talle esitatud süüdistustes. Süüdistatav Mihhail Febentšukov ei taotlenud kohtulikul uurimisel enda ülekuulamist. Ta on kohtueelses menetluses ülekuulatuna kahtlustatavana 02.03.2019 (tl 20-26) selgitanud, et 01.03.2019 viibis ta kodus aadressil xxxx. Elukaaslase S Z sõiduauto xxxx reg nr xxxx toodi nende maja juurde 28.02.2019 õhtul. Kuna õhtul ei olnud parklas kohti, siis auto pargiti halvasti. 01.03.2019 hommikul laadisid nad asjad autost maha ning ta otsustas, et auto on vaja teise kohta parkida. Enne seda jõudis ta kodus ära juua kaks 250 grammist kruusi õlut, kangusega 5 kraadi. Ta istus autosse, pani selle käima ja tagurdas umbes 10 meetrit, kui talle tundus, et ta riivas kõrval väga lähedal seisvat tumedat värvi autot, milleks oli vist xxxx. Ta otsis selle auto omanikku minutit 5, kuid ei leidnud, misjärel läks ülesse oma korterisse. Kui ta oma korterisse sisenes, siis nägi aknast, et all seisid politsei ja auto omanik. Ta läks alla ja ütles kohe, et tema on süüdi. Politsei lasi tal alkomeetrisse puhuda ja ta viidi politseijaoskonda. Ta nõustus sellega, et juhtis autot ebakaines olekus ja omamata juhtimise õigust. Teda on varem karistatud auto juhtimise eest alkoholijoobes. 28.02.2018 oli tal selles asjas kohus ja ta reaalselt kandis vanglas karistust 7,5 kuud ning vabanes ennetähtaegselt 15.10.
lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 19.06.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 7 kuud 28 päeva vangistust ning Mihhail Febentšukovile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Mihhail Febentšukovi karistuse kandmise algus oli alates 26.02.2018.
lg 1 p 1 alusel kohaldati Mihhail Febentšukovile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist tähtajaga 1 aasta. LS § 127 alusel oli Mihhail Febentšukov kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Viru Maakohtu 27.09.2018 määrusest kriminaalasjas nr 1-18-1771 (tl 38-40) nähtub, et Mihhail Febentšukov vabastati temale Viru Maakohtu 28.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-1771 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt
Vastavalt
lg 5, § 78 p 2 määrati Mihhail Febentšukovile katseaeg alates kohtumääruse jõustumisest kuni 23.08.2019 ning katseajaks allutati Mihhail Febentšukov kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ühes kohustusega järgida
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
Nimetatud kohtumäärus jõustus 13.10.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Sama §-i lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt. Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Sama §-i lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
näeb ette vastutuse täitmisele pööratud vangistusest või kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest, samuti kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud käesoleva seadustiku §-des 49, 491, 50, 51, 52 või 522 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Mihhail Febentšukov poleks talle süüks arvatavaid kuritegusid toime pannud. Täielikult leidis kohtulikul uurimisel tõendamist see, et Mihhail Febentšukov, keda on karistatud 28.02.2018 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 järgi ning kelle karistus ei ole täielikult kantud, juhtis 01.03.2019 kella 10.45 paiku xxxx juures mootorsõidukit xxxx reg/nr xxxx, olles alkoholijoobes, sest temal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARBK-0026 alkoholisisaldus 1,46 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Samuti leidis täielikult tõendamist see, et Mihhail Febentšukov, keda on karistatud 28.02.2018 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 järgi vangistusega ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, otsus jõustus 16.03.2018, hoidis 01.03.2019 kella 10.45 paiku xxxx juures mootorsõidukit xxxx reg/nr xxxx juhtides teadlikult 6 kõrvale
lg 2 sätestatud kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
lg 1 p 1 sätestatud lisakaristuse täitmisest - mootorsõiduki juhtimise keelust.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Nimetatud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on käesoleval juhul kohtuotsusega
lg 2 sätestatud kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
Kuriteod on kohtu arvates kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega. Seega esinevad süüdistatava Mihhail Febentšukovi käitumises nii
lg 2 järgi kui ka
järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Mihhail Febentšukov pani toime ühe süüteo, s.o kuriteo, mis vastab
Tegemist on kuritegude ideaalkogumiga, sest mõlemad kuriteod on toime pandud ühe ja sama teoga, milleks on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Karistus Karistuse mõistmisel peab kohus juhinduma
§-st 56 lõikest 1, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, saab asuda seisukohale, et isiku süü ei ole suur. Karistust kergendavad
lg 1 p 3 järgi süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid
Karistuse mõistmisel ei saa jätta arvestamata seda, et Mihhail Febentšukovil on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest (tl 34), sealjuures väärib märkimist, et viimase karistuse, s.o 28.02.2018 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmiselt Viru Vanglast vabastati ta 27.09.2018 Viru Maakohtu määruse alusel tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 23.08.2019 ning ta vabanes vanglast 15.10.2018, kandmata jäi karistust 8 kuud 9 päeva.
lg 8 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt
Karistuse mõistmisel kuulub kohaldamisele
lg 1, mis sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
lg 2 on teise astme kuritegu, mis näeb karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse.
on samuti teise astme kuritegu, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega näeb käesoleval juhul raskeima karistuse ette
Mihhail Febentšukovi iseloomustab positiivselt see, et ta hakkas oma alkoholi probleemiga vabatahtlikult tegelema, saades 25.03.2019 alkoholismivastase ravi veenisisese süstina üheks aastaks (tl 73). Lisaks sellele viibib ta alates 01.04.2019 kuni 01.04.2020 rehabilitatsioonikeskuses „xxxx“ aadressil xxxx, kust teda iseloomustatakse positiivselt. Mihhail Febentšukov oli katseajaks määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati muu hulgas järgima
Eeltoodust järeldub, et kahjuks hakkas isik oma alkoholiprobleemiga tegelema alles pärast uue tahtliku kuriteo toimepanemist. 7 Nimetatud positiivsed isikut iseloomustavad asjaolud aga ei tähenda seda, et kohus peaks karistust mõistes keskenduma valdavas osas üksnes sellele, kuidas isik on käitunud pärast kuriteo toimepanemist. Kõike eeltoodut arvestades, leidis kohus, et Mihhail Febentšukovile
lg 2 alusel mõistetav karistus võib jääda allapoole ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, milleks on 1 aasta vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel karistust vähendada kolmandiku võrra ning karistuseks jääb seega 8 kuud vangistust. Mihhail Febentšukov oli kahtlustatavana kinni peetud 01.03.-02.03.2019, s.o 2 päeva (tl 17-18). Kohaldamisele kuuluvad
lg 1, § 65 lg 2, § 76 lg 8 sätted ning Mihhail Febentšukovil kuulub lõplikult liitkaristusena ärakandmisele 1 aasta 4 kuud 7 päeva vangistust. Kõike eeltoodut arvestades ei ole aga kaitsja poolt taotletud
lg 1 sätte (mõistes kuni üheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle elektroonilise valvega) kohaldamiseks alust. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul kohus arvestanud ka üldpreventiivseid eesmärke. Menetluskulud Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuludena välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammääras, s.o 810 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 180 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades riigi kasuks välja mõistmisele kuuluvate menetluskulude kogusummat, milleks on 990 eurot, võimaldab kohus Mihhail Febentšukovil neid KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 82,50 eurot. Kohus jätab menetluskuludest kaitsjatasu kohtumenetluses kokku summas 464,40 eurot vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest riigi kanda, sest see ei ole tekkinud Mihhail Febentšukovi tegevusest tingitud põhjustel, kuivõrd viimasel oli õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse ära kokkuleppemenetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 14.11.2019 kohtuotsus jõustus 05.02.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.