← Eesti

1-19-2002/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. detsember 2019 Kohtuasja number 1-19-2002 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Sergei Tvardovski tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. novembri
  3. a määrus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Tvardovski (isikukood 38411120234) kaitsja vaneadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Sergei Tvardovski kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a otsusega tunnistati Sergei Tvardovski süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Harju Maakohtu
  7. septembri
  8. a otsusega mõistetud karistusega. S. Tvardovskile mõisteti liitkaristuseks 11 kuud vangistust. Samuti tunnistati S. Tvardovski süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse (11 kuud vangistust) võrra. S. Tvardovskile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
  9. detsembril 2018 ja lõpeb
  10. detsembril
  12. Tartu Maakohtu
  13. novembri
  14. a määrusega jäeti S. Tvardovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
  15. Maakohtu määruse kohaselt on S. Tvardovskit korduvalt kriminaalkorras karistatud samalaadsete kuritegude, s.o varavastaste (vargus, omastamine) süütegude toimepanemise eest. Tal on viis kehtivat karistust. Ka praegu kannab S. Tvardovski karistust varguste toimepanemise eest.
  16. S. Tvardovski varasemast elukäigust nähtuvalt on ta järjepidevalt pannud toime samalaadseid kuritegusid. S. Tvardovskile antud võimalust kanda karistust vabaduses. Harju Maakohtu
  17. septembri
  18. a otsusega mõisteti S. Tvardovskile karistuseks 8 kuud vangistust, millest tuli ära kanda 3 kuud vangistust. Ülejäänud karistus jäeti täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Sellele vaatamata pani S. Tvardovski katseajal toime uue kuriteo ja seda üksnes 7 kuud pärast katseaja algust. Harju Maakohtu
  19. septembri
  20. a otsusega ei pööratud karistust täitmisele, vaid asendati S. Tvardovskile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Harju Maakohtu
  21. detsembri
  22. a määrusega peatati üldkasuliku töö tegemise tähtaeg kuni
  23. märtsini
  24. a S. Tvardovski tervisliku seisundi tõttu (operatsiooni taastumiseks), kuid sellele vaatamata jätkas S. Tvardovski kuritegude toimepanemist nii enne üldkasuliku töö määramist, kui ka pärast seda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et S. Tvardovskile varasemalt mõistetud karistused ei ole avaldanud mingisugust mõju. Seetõttu puudub kohtul igasugune veendumus, et S. Tvardovskile sel korral mõistetud karistus on avaldanud talle piisavat mõju ja S. Tvardovski suudaks vabaduses hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
  25. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ei ole S. Tvardovskile veel individuaalset täitmiskava koostatud ega resotsialiseeriva iseloomuga tegevusi planeeritud. Tema käitumine on valdavalt olnud korrektne. Materjalidest nähtuvalt on vangistuse ajal toimunud vestlused kaplaniga, mis avaldasid S. Tvardovskile positiivset mõju. Lisaks on ta vestlenud psühholoogiga sõltuvuse ja tagasilanguse teemadel. S. Tvardovski on motiveeritud programmides osalema ja leiab, et vestlused psühholoogiga on talle mõjunud positiivselt.
  26. Kohus peab positiivseks, et S. Tvardovski on praeguse vangistuse jooksul mõistnud narkootiliste ainetega seonduvat probleemi ja soovib vabaduses tarvitamise lõpetada. S. Tvardovski narkootiliste ainete tarvitamise harjumused on ka peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskideks (S. Tvardovski enda sõnul on kõik kuriteod sooritatud narkojoobes olles). Sellele vaatamata on S. Tvardovski olnud pikaajaline tarvitaja, kes on ka varasemalt viibinud ravil. Ravi ei olnud aga tulemuslik ning S. Tvardovskil esines tagasilangusi. Sellest tulenevalt ei ole kohus veendunud, et S. Tvardovski on sellel korral piisavalt motiveeritud narkootikumide tarvitamisest tulemuslikult loobuma. Seetõttu ei ole kohtul alust olla veendunud, et uute kuritegude toimepanemise riskid on maksimaalselt maandatud.
  27. Vabanemise korral soovib S. Tvardovski elama asuda XXX ühiselamusse aadressile XXX. Ühiselamu juhataja on andud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt täidetud justiitsministri
  28. veebruari
  29. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §-st 51 tulevad nõuded. Vabanemisel puudub S. Tvardovskil töökoht. Arvestades S. Tvarsdovski nõudeid, mida on vangla andmetel 26 055 eurot ja 2 senti ning vabanemisfondi kogunenud 20 eurot, aga ka kuritegude toimepanemise asjaolusid, on kohtu hinnangul kindla töökoha olemasolu äärmiselt oluline. Töökoht võimaldaks tagada S. Tvardovskile kindla sissetuleku ja seeläbi ka tema toimetuleku. See omakorda maandaks uute kuritegude toimepanemise riske. Kohus peab positiivseks, et S. Tvardovski lähivõrgustik on lubanud teda vabaduses toetada. Samas on S. Tvardovskil ka varasemalt toetavad lähedased olemas olnud. See ei ole S. Tvardovski käitumist mõjutanud. MÄÄRUSKAEBUS 2

(4)
  1. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Tvardovski kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja S. Tvardovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
  2. Kaitsja märgib, et S. Tvardovski on vanglas käitunud korralikult. Ta ei samasta end subkultuuriga ja on valmis muutuma. S. Tvardovski on läbinud sotsiaalprogramme ning õppinud oma probleeme sügavamalt teadvustama. S. Tvardovski soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ja hoiduda suhtlemast isikutega, kes käituvad kuritegelikult. Ta on nõus minema tugikeskusse. S. Tvardovskil puuduvad distsiplinaarkaristused. Kuigi isikul töökoht veel puudub, on ta õppinud ehitustöölise eriala ja nõus minema teedeehitusele. S. Tvardovski oli vabaduses töövõimetuspensionil. Eluaseme osas ohtlikkus ja risk puuduvad, kuna isik saab enda kasutusse eraldi toa, mis vastab elektroonilise valve tingimustele.
  3. Asjaolu, et S. Tvardovskil on varem toimunud tagasilangus, ei ole määrav. Vestlused psühholoogiga on avaldanud talle positiivset mõju. S. Tvardovski ei peaks veel ühte aastat ootama, kuni talle sotsiaalprogramme määratakse. Neid saab läbida ka katseajal. S. Tvardovski kinnitas, et on teinud elus täieliku pöörde ega soovi edaspidi karistatud isikutega suhelda. Perekonnas on väike laps, keda ta soovib kasvatada. Alkoholi tarvitamine tema puhul riskiteguriks ei ole. Kaitsja arvates on kohus jätnud positiivsed asjaolud ja isiku pingutused arvestamata. Kohtumääruses ei ole märgitud erilisi kuriteo toimepanemise asjaolusid, mis ei võimaldaks isikut vabastada. Alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu tõttu on isik katseajal kontrollitav ja teda saab rikkumise korral tagasi vanglasse paigutada. Kaitsja arvates kaaluvad positiivsed asjaolud üles negatiivsed asjaolud. Vangla iseloomustus sisaldab vähe negatiivseid faktoreid. S. Tvardovski käitumine vangistuses on näidanud, et ta jätkaks edasist elu seaduskuulekalt. S. Tvardovski on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et S. Tvardovski kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  5. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  6. või
  7. peatüki sätteid, arvestades
  8. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  9. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  10. peatüki
  11. jao sätteid, sh KrMS §
  12. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. aprilli
  14. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  15. Kolleegiumi hinnangul on S. Tvardovski kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebustes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu 3
(4)vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli
  2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  3. Maakohus on S. Tvardovski vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates S. Tvardovski uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-7). Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
  4. Erinevalt määruskaebuses väidetust on maakohus S. Tvardovskit positiivselt iseloomustavate asjaoludega arvestanud. Kohus on pidanud oluliseks seda, et S. Tvardovski on vanglas sõltuvusprobleemidega tegelenud ja korrektselt käitunud, ning tal on vabaduses elukoht ja lähedased. Samas on maakohus põhjendatult arvestanud ka sellega, et S. Tvardovskit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ta on sellegipoolest varavastaste kuritegude toimepanemist jätkanud. Lisaks on S. Tvardovski puhul uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks pikaajaline sõltuvus narkootikumidest, mille ravi pole varem tulemuslik olnud. S. Tvardovskile anti võimalus kanda karistust vabaduses ja sooritada üldkasulikku tööd, kuid ta rikkus korduvalt katseaja tingimusi ja jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist. Seega annab S. Tvardovski isikust ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
  5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus S. Tvardovski kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu
  6. novembri
  7. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.