1-17-11783/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2019 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11783 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2019 määrus Artur Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Artur Kovaljovi (ik 39310030251) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 21.02.2018 otsusega tunnistati A. Kovaljov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Veel mõisteti ta süüdi KarS § 201 lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes A. Kovaljovile karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 21.10.2016 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja A. Kovaljovile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.10.2017 ja lõpeb 20.03.
6. Tartu Vangla esitas 28.08.2019 Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu A. Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 19.11.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimis enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused, aga puuduvad sisulised alused.
8. A. Kovaljov omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ja käesolevalt kannab karistust varguse katse, omastamise ja narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. A. Kovaljovile on varasemalt antud korduvalt võimalusi kanda temale mõistetud karistust vabaduses. Nimelt tunnistati A. Kovaljov Harju Maakohtu 18.12.2014 otsusega süüdi varguses ja süütamises, mille eest mõisteti talle karistuseks vangistus, mis asendati 596 tunni üldkasuliku tööga. Siiski pöörati mõistetud karistus Harju Maakohtu 05.06.2015 määrusega täitmisele, kuna A. Kovaljov rikkus kontrollnõudeid ja hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. A. Kovaljov vabanes 21.10.2015 vangistusest, kuid juba 2015 novembris pani toime uue ja veel raskema kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. A. Kovaljovile mõisteti Pärnu Maakohtu 21.10.2016 otsusega karistuseks 3 aastat vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata, kui viimane ei pane 3 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid – ja kohustusi. Kriminaalhooldusametnik oli aga sunnitud A. Kovaljovi kohta esitama kaks erakorralist ettekannet. Kohus andis talle võimaluse enda käitumise parandamiseks, võimaldades tal asuda vabatahtlikult ravile. Sellele vaatamata loobus A. Kovaljov ravist ja seda üksnes paari kuu möödudes ning jätkas kontrollnõuete rikkumist. Sellest tulenevalt pöörati Harju Maakohtu 09.11.2017 määrusega temale tingimisi mõistetud vangistus täitmisele. Lisaks pani A. Kovaljov katseajal toime ka uued kuriteod.
9. Isiku varasemast elukäigust nähtub, et A. Kovaljov on temale määratud karistustesse suhtunud ükskõikselt. Seega ei ole varasemad karistused, mida isikul oli võimalik kanda vabaduses, taganud tema õiguskuulekust ja täitnud oma eesmärki. Sellest tulenevalt puudub maakohtul igasugune veendumus, et A. Kovaljovile on seniseks kantud vangistus avaldanud vajalikku mõju ja et viimane oleks vabanemise korral suuteline nõuetekohaselt täitma temale käitumiskontrolli ajaks määratavaid kohustusi ja ei paneks enam toime kuritegusid.
10. A. Kovaljov on kinnipidamiskohas osalenud sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“, tugigrupis „Tagasilanguse ennetamine“ ja sõltuvusteemalises loengutsüklis. Ühtlasi on ta täitnud ka töövihikud „Viha ja kriitika“ ning „Alkohol“. Maakohus peab positiivseks, et A. Kovaljov tegeleb kinnipidamiskohas aktiivselt enda sõltuvusprobleemidega, kuid samas on tal eeltooduga probleeme juba pikemat aega. Arvestades varasemaid tagasilangusi, ta on küll alustanud ravi, kuid sellest loobunud, on ilmselt A. Kovaljovi jaoks eluviisi muutmine keeruline ja nõuab motivatsiooni. Kuna soov muutuda on A. Kovaljovil tekkinud alles käesoleva vangistuse ajal, on muutused A. Kovaljovi mõtlemises liialt lühiajalised, et nende püsivuses kindel olla saaks. Seetõttu ei ole maakohus veendunud, et uute kuritegude toimepanemise risk on A. Kovaljovi puhul maksimaalselt maandatud.
11. Samuti osaleb A. Kovaljov vangla majandustöödes. A. Kovaljovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid samas lõpetati tema suhtes 05.06.2019 käskkirjaga menetlus avavanglasse ümberpaigutamisega seonduvalt, kuna isik kleepis kaaskinnipeetava kambri uksele ebatsensuursete väljenditega pildi ja tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekumeetmeid (lubas rünnata kaaskinnipeetavat, kui vangla ei soostu teda meelepärasesse eluosakonda või kambrisse paigutama). 2
12. Vabanemise korral on A. Kovaljovil olemas kindel elukoht, samas töökoht puudub. A. Kovaljovil on täitmata nõudeid summas 24 825,92 eurot ja vabanemisfondis üksnes 14,12 eurot. Arvestades tasumata nõuete suurust, aga ka kuritegude toimepanemise asjaolusid ning A. Kovaljovi sõltuvusprobleeme, on kindla töökoha olemasolu äärmiselt oluline, kuna selliselt oleks talle tagatud kindel sissetulek ja seeläbi ka tema toimetulek. See omakorda aitaks maandada uute kuritegude toimepanemise ohtu.
13. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud, kuna seda ei võimalda tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Kovaljovi kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
15. Kaitsja ei nõustu maakohtu määruses tooduga, et käesolev vangistus ei ole A. Kovaljovile piisavat mõju avaldanud. A. Kovaljov on kinnipidamiskohas käitunud korralikult ja subkultuurile iseloomulikke jooni ei nähtu. A. Kovaljov saab aru muutuste vajalikkusest ja soovib edaspidiselt enam mitte suhelda kuritegelikult käituvate isikutega. A. Kovaljovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja osalenud tugigrupis. Samuti on A. Kovaljov avaldanud soovi minna pärast vabanemist SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskusse. A. Kovaljov on õppinud vihaga toime tulema. Vabanemise korral on isikul olemas kindel elukoht. Töö ja majandusliku toimetuleku osas puudub samuti risk, kuna A. Kovaljov on kinnipidamiskohas majandustöödel probleemideta osalenud. Samuti on A. Kovaljov omandanud ametikoolis koka eriala ja keevitaja kutseoskuse. Ühtlasi saab ta töövõimetuspensioni. Sellest tulenevalt ei ole alust heita A. Kovaljovile ette kindla töökoha puudumist.
16. Kaitsja on seisukohal, et maakohus jätnud arvesse võtmata A. Kovaljovi positiivselt iseloomustavad asjaolud (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Ühtlasi aitaks kriminaalhooldusalane järelevalve A. Kovaljovil toime tulla vabaduses tekkida võivate raskustega ja aitaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Samuti on A. Kovaljov kinnipidamiskohas osalenud kuriteo toimepanemise riske maandavates tegevustes. Sõltuvusainete tarvitamine on keelu kohaldamise korral kontrollitav. Sellest tulenevalt kaaluvad isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud üle negatiivsed ja A. Kovaljov tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
17. Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 11.12.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, sealhulgas kaitsjatasu taotlust.
18. A. Kovaljov esitas 05.12.2019 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, selgitades, et ta viibib nüüd avavanglas. Samuti esitas A. Kovaljov ringkonnakohtule täiendavate dokumentidena MTÜ Lunest direktori 19.08.2019 kinnituskirja, mille kohaselt soovib ta liituda projektiga „Sütik“, milleks on vastav nõusolek olemas, Tartu Vangla 31.10.2019 otsuse A. Kovaljovi avavanglasse ümberpaigutamise kohta, Tartu Vangla avavangla 15.11.2019 kuupäeva kandva kinnipeetava individuaalse täitmiskava ning 3 tunnistust sotsiaalprogrammide läbimise kohta. 3 Ringkonnakohtu järeldused
19. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad, veenvad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, A. Kovaljov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
21. Ei saa eitada, et A. Kovaljovi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset (vt käesoleva määruse p 11). Samas tuleneb kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Kovaljov on enda riskikäitumisega kinnipidamiskohas tööd teinud (läbides selleks vastavaid sotsiaalprogramme ja kursuseid), ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
22. Eelkõige räägib A. Kovaljovi vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik, millele maakohus on igati õigustatult viidanud (vt käesoleva määruse p 4) ning mida ei kaalu üle temast lähtuvad positiivsed asjaolud nagu kindel elukoht, kinnipidamiskohas läbitud sotsiaalprogrammid ja A. Kovaljovi arusaam, et alkoholi ja narkootikumidega tuleks teha lõpparve. Süüdimõistetu omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas samuti kolmandat korda. A. Kovaljovi on karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegusid on A. Kovaljov toime pannud erinevalt põhjustel – majandusliku kasu saamise eesmärgil, kehva probleemide lahendamise oskuse tõttu, tingituna sõltuvusprobleemidest ja grupi mõjul. Kõik eeltoodu muudab aga A. Kovaljovi sellevõrra ettearvamatuks, kuna temalt võib vabaduses vanade harjumuste juurde naastes (nt mõnuainete järjekordse tarvitamise või majanduslike probleemide korral) oodata eriliigiliste kuritegude toimepanemist. Seda enam, et A. Kovaljovi varasemast elukäigust nähtub üheselt, et tema kriminaalhooldusele allutamisest ja sellega kaasnevatest kohtu poolt määratud kohustustest ei olnud A. Kovaljovi seaduskuulekuse tagamisel mingit kasu.
23. Ka A. Kovaljovi vabanemisjärgsed elutingimused ei ole taolised, mis tooksid ilmtingimata kaasa tema ennetähtaegse vabastamise. Tal on küll vabanemise korral olemas kindel elukoht ja isik loodab vabanemise korral leida ka töökoha, kuid enne vangistust isik ametliku töökohta ei omanud, mistõttu puudub tal suure tõenäosusega tööharjumus ja distsipliin. Samuti nähtub A. Kovaljovi varasemast elukäigust, et tihti eelistas isik legaalsel teel rahaliste vahendite hankimise asemel kasutada enda jaoks n-ö „lihtsamat teed“, s.o pani toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seetõttu püsib ka siin teatav risk, et raha puudusel asub isik taas kuritegusid toime panema. Seda enam, et tema võlgnevuste kogusumma on 24 825,92 eurot, mida tuleks vabaduses tasuma hakata.
24. Mis puudutab aga A. Kovaljovi sõltuvust alkoholist ja narkootikumidest, siis siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et viimase soovi lõplikult mõnuainete tarvitamisest loobuda tuleb suhtuda ettevaatusega. Ringkonnakohus küll hindab A. Kovaljovi soovi kinnipidamiskohas enda 4 sõltuvusprobleemidega tegeleda, kuid oluline on see, kuidas suudaks A. Kovaljov enda sõltuvuskäitumist vabaduses kontrolli all hoida. Vaadates isiku elukäiku, on tegemist pigem negatiivse tulevikuprognoosiga. Nimelt võimaldati A. Kovaljovil vabaduses karistuse täitmisele pööramise asemel asuda ravile, eesmärgiga saada enda sõltuvuskäitumine kontrolli alla, kuid A. Kovaljov loobus ravist, jätkates temale määratud kontrollnõuete rikkumist ja pannes toime ka uued kuriteod.
25. Samuti, vastupidiselt määruskaebuses toodule, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et A. Kovaljovist lähtuvaid riske oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada. Nimelt on maakohus õigustatult välja toonud, et isikule on juba varasemalt antud võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid sellele vaatamata rikkus A. Kovaljov kriminaalhooldustingimusi, mistõttu pöörati tema karistus täitmisele (vt käesoleva määruse p 4). Seega ei ole kriminaalhooldusele allutamine A. Kovaljovi puhul midagi sellist, mis täie kindlusega tagaks tema õiguskuulekuse.
26. Kokkuvõtvalt ringkonnakohus küll hindab A. Kovaljovi pingutusi kinnipidamiskohas, kuid käesolevalt ei ole süüdimõistetu puhul veel uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud, mistõttu tuleb A. Kovaljov jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19.11.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
28. Menetluskulude nõuet ei ole esitatud. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5