KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Tartu Maakohus Hei

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Intrum Debt Finance Ag esitas Tartu Maakohtule hagi M. O. vastu, milles ta taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingu nr L2700644751 alusel võlgnevus summas 3922,48 eurot (sh põhivõlgnevus 3603,88 eurot, intress 296,59 eurot, haldustasu 3,60 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 3, 41 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot) ja lepingu nr CNT00000100109 alusel võlgnevus 873,14 eurot (sh põhivõlgnevus 789,46 eurot, intress 62, 22 eurot, haldustasu 2,85 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 17,50 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 1,11 eurot). Samuti taotleb hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 100 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamise seisuga (so 28.09.201804.06.2019) summas 475,40 eurot (sh lepingu nr L2700644751 alusel 367,79 eurot, lepingu nr CNT00000100109 alusel 107,60 eurot) ja jooksev viivis lepingu nr L2700644751 puhul 14,90% arvestatuna 3603,88 eurolt alates 05.06.2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni ning lepingu nr CNT00000100109 puhul 19,90% arvestatuna 789,46 eurolt alates 05.06.2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hagis esitatud asjaolude kohaselt on nõude aluseks Coop Finants AS ja kostja vahel 18.08.2017 sõlmitud laenulepingu nr L2700644751 ja 14.08.2017 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT
2. 2

§ 407

lg 1 tulenevalt, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist.

1. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendamata ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata 100 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamise nõude osas. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulu 100 euro hüvitamise nõue tuleneb kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest 50 eurot mõlema lepingu kohta ning on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3, mille kohaselt on võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kuna tegemist on tarbijast võlgnikuna, siis kohtu hinnangul näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette VÕS § 1132 lg 2 alusel ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas nimetatud sissenõudmiskulu tekkis ja mis lepingust tulenevalt. Esitatud hagis ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid ja tõendeid selle kohta kas, millal ja milliseid kirju on võlausaldaja kostjale saatnud või millises summas on hagejal õigus nõuda kulude hüvitamist üldtingimustest/hinnakirjast tulenevalt. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma hagiavalduses selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise 100 euro nõudes.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6; 113 lg 1;

§ 367

alusel hageja nõude osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingust nr L2700644751 ja lepingust nr CNT00000100109 tulenevad võlgnevused kokku 5271,02 eurot ning alates 05.06.2019 lepingu nr L2700644751 tasumata põhinõudelt viivis 14,90% aastas kuni põhinõude, so 3603, 88 euro tasumiseni ning lepingu nr CNT00000100109 tasumata põhinõudelt viivis 19,90% aasta kuni põhinõude 789, 46 tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulu 100 euro nõude. 3

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 6065,10 eurot. Kohus aga rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 5965,10 eurot, so 98% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 98% ulatuses kostja ning 2% ulatuses hageja kanda.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 450 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 441 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal eelduslikult menetluskulusid tekkinud olla. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 4