KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-11-24696 Tsiviilasi S.M. koh

) § 175 lg-s 2 nimetatud asjaolud, siis jätab võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise kohtule.

1. Maakohus kuulas võlgniku ära
2. veebruaril
3. Võlgnik selgitas kohtule, et kasvatab kahte last ja esialgu ei olnud tal rahalisi vahendeid pankrotivõlausaldajatele tasumiseks. Hiljem neid vahendeid mõnevõrra tekkis, kuid need kulusid advokaaditasudeks teises tsiviilasjas. MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Maakohus keeldus
5. veebruari 2019 määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamast ja lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole võlgnik teinud pankrotivõlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluse kestel ühtegi väljamakset. Pärast esimest aruannet saatis kohus võlgnikule kirja, kus selgitas, et võlgniku tegevus ei ole piisav menetluse edukaks läbimiseks. Võlgnik asus täiskohaga tööle alles
6. aastal, s.o vaid mõned kuud enne

§ 175lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist.

Maakohus pikendas 26. aprilli 2017 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, leides, et võlgniku ülalpeetavad ei takista tal tulutoovamat tegevust otsida ja võlausaldajate nõudeid täita. Menetluse pikendamise eesmärk on anda võlgnikule täiendav võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib võlgadest vabastamist. Võlgniku käitumine ei ole pärast menetluse pikendamist sisuliselt muutunud. Tulutoov tegevus

§ 173

lg 1 mõttes hõlmab igasugust tööd, mis võimaldab võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses rahuldada. Võlgnik peaks töötama täiskohaga ning vastu võtma igasuguse pakutava töö, mitte lähtuma töökoha valikul oma erialast, mugavusest ja muudest soovidest. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ülevaadet töökohtadest, kuhu ta on kandideerinud, vaid üldsõnaliselt maininud, et töö leidmine on laste ja tervise tõttu kas raskendatud või võimatu. Võlgniku käitumisest menetluse jooksul nähtub tema eelistus töötada floristina. Võlgnik on korduvalt kohtule väitnud, et selles valdkonnas on töötasu madal. Seejuures leidis võlgnik võimaluse omandada menetluse kestel hariduse teises valdkonnas, milles ta tööle ei asunud ning mis ei toonud kaasa tema sissetulekute suurenemist. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgnikul kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Hariduse omandamine on aktsepteeritav juhul, kui see omab positiivset mõju võlgniku sissetulekutele juba menetluse kestel ning toob seega kaasa võlausaldajate nõuete suurema rahuldatuse. Antud juhul ei avaldanud võlgniku omandatud haridus võlausaldajate jaoks positiivset mõju. Võlgniku lapsed olid menetluse alguses 4- ja 7-aastased, menetluse lõpus on nad 9- ja 13-aastased. Võlgnik on saanud töötada vähemalt tavapärasel tööajal. Kohus märgib, et alates

1. aastast on võlgnik abielus, mistõttu ei kasvata ta enam oma lapsi üksinda. Võlgniku lapsed muutuvad aina iseseisvamaks. Võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid, et lapsed on puudega või vajaksid 4 erihoolt. Võlgnik ei ole oma sõnutsi saanud töötada, kuid on saanud laste kõrvalt omandada hariduse Luua Metsanduskoolis ja asuda omandama haridust Räpina Aianduskoolis. Kohtule ei ole teada, et võlgnikule oleks määratud töövõime puudumine, esineks mõni krooniline terviseviga või muud töötamist püsivalt takistav asjaolu. Isegi kui pidada võlgniku väiteid tõepäraseks ilma tõenditeta, siis ei sobi võlgnikule vaid sellised tööd, mis hõlmavad raskete kandamite tassimist. Võlgnik ei ole kohtule näidanud, et on püüdnud otsida töid, kus ei pea kandameid tassima või, et ta oleks püüdnud saada tööandjaga kokkuleppele töö sisu muutmise osas. Võlgniku majanduslik seis on parem, kui nähtub tema töötasu suurusest. Võlgnik on menetluse jooksul saanud pidevalt erinevaid toetusi ning võlgniku arveldusarve väljavõtetelt ei nähtu viimastel aastatel kulutusi elamispinnale. Sellises olukorras on taunitav, et võlgnik ei ole soovinud üles näidata head tahet tegemaks kasvõi väikeseid vabatahtlikke makseid pankrotivõlausaldajate nõuete katteks. Võlgnik on aruannetes märkinud, et ta on 2015 tasunud pankrotivälisele võlausaldajale Folkefinans AS Eesti filiaalile laenulepingust tulenevad nõuded, kahjustades sellega pankrotivõlausaldajate huve. Võlgnik jätkas pärast menetluse pikendamist pankrotiväliste võlausaldajate eelistamist. Võlgnik märkis
2. a ja
3. a aruannetes, et oli kogunud raha pankrotivõlausaldajate nõuete katteks, kuid tasus kogutud raha eest advokaadile. Võlgniku esitatud kontoväljavõttelt nähtub, et
4. a tasus ta advokaadibüroole 1056 eurot. Kohus märgib, et keerulises majanduslikus olukorras isikutel on võimalik taotleda riigi õigusabi. Eelneva tõttu leidis maakohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt

§ 173

lg-s 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast.

§ 175

lg 8 alusel lõpetas maakohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 16. Võlgnik palub määruskaebuses muuta maakohtu määrust ja vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on võlgnik

§ 173lg-1 nimetatud kohustusi täitnud.

Esimesed aastad oli võlgnik vägivaldsest kooselust vabanenuna sellises seisus, et polnud võimeline oma õiguste eest seisma ja hoidis kramplikult kinni töökohast, et tal oleks vähimgi sissetulek. Hiljem, saanud tuge Tähtvere Avatud Naistekeskuse spetsialistidelt, vahetas võlgnik töökohti, et saada järjest suuremat sissetulekut ja seeläbi kasvatada oma võimalusi võlausaldajate väljamaksete tegemiseks. Kahjuks neelas teine tsiviilasi need säästud. Maakohus on jätnud arvestamata, et Folkefinans AS Eesti filiaalile laenulepingust tulenevad nõuded said tasutud täiel määral, samuti seda, et võlgnik on töötanud kogu arvestusperioodi. Võlgnik täpsustab, et tema abikaasal on graafikuga töö ja neli päeva nädalas on ta tööl 12-tunniste vahetustega. Seeläbi on lastega tegelemine enamuses võlgniku õlgadel. Võlgnik kinnitab, et vaatab pidevalt CV-keskuses pakutavaid töid, et võimalusel tasuvam töö saada. Ta on käinud mitmel töövestlusel, kuid ei osanud selliste tõendite vajalikkust hinnata. Võlgnik selgitab, et läks Luua Metsanduskooli õppima ainult seetõttu, et leida parem töö maastikukujundaja erialal, kus palgad on suuremad. Kuna see töö oli füüsiliselt raske ja päädis seljavaludega, sai võlgnik koolis üle minna puukoolimajanduse erialale, mille ta lõpetas. Aiandis töötas võlgnik ka antud erialal, kuni seljanärvi põletiku tõttu jäi haiguslehele. Koheselt paluti tal 5 töölt lahkuda. Võlgnik läks taas tööle floristina ja tööandja soovitusel jätkab õpinguid Räpina Aianduskoolis, et saada kutsetunnistus. Võlgnik on pidevalt suutnud kasvatada oma sissetulekuid ja saanud järjest paremaid töökohti. Kahjuks on floristi palk miinimumpalga suurune ja sellest enam makstakse vaid füüsiliselt raskematel töödel, mida võlgnik seljavalude tõttu pole võimeline tegema. Maakohus on ebaõigesti heitnud võlgnikule ette, et ta asus floristi kutsetunnistust omandama alles

1. aastal. Tegelikkuses õppis võlgnik floristiks juba
2. aastal, kuid endise vägivaldse elukaaslase tõttu ei saanud lõpetada hariduse omandamist. Õppimisele asumisel lootis võlgnik siiralt, et see avaldab positiivset mõju tema sissetulekutele, kuid kahjuks nii ei läinud. Õppimise ajal saatis võlgnik oma taotlused töö saamiseks nii RMK Tartu puukooli, Jardin Aianduskeskusesse kui ka Juhani Puukooli Lohkvas, kus töötingimused olid paremad kui XXXXX OÜ aiandis. Kahjuks ei ole võlgnik nendest kohtadest pakkumist saanud. Võlgnik on korduvalt otsinud teist tööd, seda nii erinevates lilleärides kui ka aiandites. Praegusel ametikohal on võlgnik tööl ka nädalavahetustel, kuid juhataja ei pane teda tööle neil nädalavahetustel, kui ta abikaasa on tööl. Arusaamatu on kohtu väide, et võlgniku lapsed peaksid olema puudega, et nad vajaksid hoolt. Kui võlgnik käis sessiooniõppel, siis enamasti kestis õppetöö kolm-viis päeva ja sedagi mitte igas kalendrikuus. Sel ajal palus võlgnik oma elukaasase 74-aasast pedagoogist ema nende juurde elama, et lapsed õpiksid. Kui võlgniku elukaaslase ema peaks aga võlgniku töösuhte tõttu igal nädalal tema juurde sõitma, oleks see liiga kurnav. Maakohus on ekslikult märkinud, et võlgnik töötas vaid mõned kuud autojuht-toidujagaja ametikohal, võlgnik oli sel tööl peaaegu üheksa kuud. Esitatud aruannetest on selgelt näha, et võlgnik on viibinud haiguslehel. Füüsiliselt raske töö on seljavalude tõttu võimatu.
3. veebruari 2019 kohtuistungil keeldus maakohus vastavate tõendite vastuvõtmisest. Määruskaebusele on lisatud eriarsti vastus ja portaalist eesti.ee välja võetud haiguslehtede kronoloogia. Võlgnik nõustub sellega, et pole saanud võlausaldajatele makseid teha. Samas on võlgnik kohut objektiivsetest põhjustest teavitanud. Võlgnik ei teadnud, et Folkefinans AS Eesti filiaal on pankrotiväline võlausaldaja. Kuna võlgniku abikaasa leidis, et saab selle võla kustutada, siis ta tegi seda. Võlgnik selgitab teise tsiviilasja asjaolusid. Võlgnik lootis, et lastele riigi määratud kaitsja suudab vägivallatseja eest kaitsta, kuid see oli asjatu lootus. Pärast esimest istungit soovitas kohtunik võtta pädevama advokaadi. Palgatud advokaadi tõttu sai võlgnik teda ja lapsi kaitsvad kohtuotsused nii maa- kui ringkonnakohtus (tsiviilasja arutab praegu Riigikohus). Võlgniku makseraskused on suures osas saanud alguse just elamisest vägivaldses suhtes laste isaga. Endise elukaaslase survel võttis võlgnik laene. Nii kasvas ka võlakoorem, mida võlgnik lõpuks oma palgast tasuda ei suutnud. Raha kulus elukaaslase vajadusteks. Võlgnevustest, mis olid võlgniku nimel, sai ta teada alles pankrotimenetluse käigus. Määruskaebusele on lisatud tõendid elukaaslase vägivalla kohta võlgniku suhtes. Võlgniku abikaasa võttis pärast kohtuistungit ühendust Telia Eesti AS-i ja Castovanni OÜ juristidega, et saaks säästudest võlgniku väiksemad laenud kustutada. Kuna abikaasa maksab ka eluasemelaenu, ei ole suurem säästmine võimalik. Castovanni OÜ jurist keeldus 194 euro 52 sendi suurusest maksest, öeldes, et nad soovivad saada üle 1000 euro. Sellist summat ei ole võlgniku abikaasal võimalik maksta. Telia Eesti AS saatis kohe 441 euro 90 sendi suuruse võla kustutamiseks vajalikud andmed ja võlgniku abikaasa tasus selle. 6 Võlgnik kinnitab, et ei ole tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve, on oma veast aru saanud ja pole enam kordagi kaalunud võla võtmist.
4. Bigbank AS nõustub määruskaebusega ja on jätkuvalt nõus võlgniku vabastamisega täitmata jäänud kohustustest.
5. AS Suure-Jaani Haldus jääb esialgse nõude juurde.
6. Swedbank AS teatas, et nõue võlgniku vastu on refinantseeritud teisele isikule.
7. Ramsi VK OÜ leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus, ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
9. Asja materjalidest nähtub, et maakohus algatas
10. jaanuari 2012 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik esitas
11. märtsil 2017 kohtule taotluse, milles palus vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Selle taotluse jättis maakohus
12. aprilli 2017 määrusega rahuldamata ja pikendas kohustustest vabastamise menetlust kuni
13. jaanuarini
14. Selliselt on kohustustest vabastamise menetlus kestnud seitse aastat, mis on ühtlasi ka menetluse maksimaalne kestus (

§ 175lg 5¹).

23. Vaidlustatud määrusega keeldus maakohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

lg 1 sätestab võlgniku kohustuseks menetluse ajal tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Selle sätte mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ja otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. 24. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et võlgnik on rikkunud süüliselt

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Maakohus on võlgnikule nii

1. novembri 2013 kirjas (I kd tl 81-82) kui ka
2. aprilli 2017 määruses (I kd tl 176-178) selgitanud tema kohustusi menetluse kestel, sh

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda tulutoova tegevusega.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et üksnes töökoha ja regulaarse töötasu olemasolu makstava töötasu suurust arvestamata ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena. Siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga selles, et võlgnik asus täiskohaga tööle alles
2. aastal, s.o neli aastat pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (tavapäraselt kestab menetlus viis aastat). Ka pärast menetluse pikendamist
3. aprilli 2017 kohtumäärusega kuni
4. jaanuarini 2019 ei ole võlgniku käitumine sisuliselt muutunud. 7 26.

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist ei õigusta laste kasvatamisega seonduv.

Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et laste vanust arvestades oleks võlgnik saanud töötada vähemalt tavapärasel tööajal. Määruskaebuses on võlgnik märkinud, et tema abikaasa on graafikuga tööl ja neli päeva nädalas on ta tööl 12-tunniste vahetustega. Sellest tuleneb, et kolm päeva nädalas on võlgniku abikaasa kodus ja saab lastega tegeleda. Lisaks sellele on graafikuga töötamisel võimalik kokku leppida, millistel päevadel isik töötab. See kehtib nii võlgniku kui ka tema abikaasa puhul.

1. Võlgniku terviseseisundi kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Töövõimekaotust ei ole võlgnikul tuvastatud. Määruskaebusele lisatud radioloogiliste uuringute väljavõttest nähtuvalt on võlgnikul diagnoositud skolioos (lülisamba kõverdumine). Vastav diagnoos on võlgnikule pandud alles
2. aastal ehk viis aastat pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka kohtule esitatud aruannetest nähtub, et seljanärvi põletik tekkis võlgnikul alles
3. aastal. Määruskaebusest ega muudest dokumentidest ei nähtu seda, mida on võlgnik oma tervisliku seisundi parandamiseks teinud (nt milliste spetsialistide poole on ta pöördunud ja millised on ravivõimalused). Siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga selles, et võlgnik ei ole näidanud, et ta on püüdnud otsida selliseid töid, mis ei oleks füüsiliselt rasked.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka hariduse omandamise küsimuses. Olukorras, kus võlgniku suhtes toimub kohustustest vabastamise menetlus, on hariduse omandamine aktsepteeritav vaid juhul, kui sellel on positiivne mõju võlgniku sissetulekule juba menetluse kestel. Kui võlgnik omandab hariduse menetluse lõpufaasis, ei ole sellel ilmselt võlausaldajate nõuete rahuldamisele mõju. Võlgnikul tuleb arvestada sellega, et üldjuhul kestab kohustustest vabastamise menetlus viis aastat ja selle aja jooksul peab ta tegelema tulutoova tegevusega. Ainuüksi siirast lootusest, et hariduse omandamine avaldab positiivset mõju sissetulekutele, kohustustest vabastamise menetluses ei piisa.
5. Võlgnik õppis Luua Metsanduskoolis kolm aastat (XXX) ja seejärel asus XX. aastal õppima ka Räpina Aianduskooli, et omandada kutsetunnistus floristi erialal. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas mõjutaks floristi kutsetunnistus võlgniku sissetulekut olukorras, kus ta ise märgib, et floristi erialal ei olegi XX võimalik miinimumpalgast rohkem teenida.
6. Määruskaebusest nähtuvalt on võlgnik korduvalt otsinud teist tööd, seda nii erinevatesse lilleäridesse kui ka aianditesse. Võlgnik märgib, et on saatnud taotlused töö saamiseks nii RMK Tartu puukooli, Jardin Aianduskeskusesse kui ka Juhani Puukooli, kuid pole nendest kohtadest pakkumist saanud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks otsinud tööd muudes valdkondades. Sellest võib järeldada, et võlgnik otsis tööd talle meelepärases valdkonnas. Kohustustest vabastamise menetluses on oluline aga tegeleda tulutoova, mitte meelepärase tegevusega.
7. Maakohtu
8. jaanuari 2012 määrusest nähtub, et kokku moodustavad võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuded 25 992 eurot 81 senti. Kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole võlgnik ühelegi võlausaldajale väljamakseid teinud. Folkefinans AS-i Eesti filiaal, kellele võlgnik on tasunud, ei ole pankrotivõlausaldaja. Seda asjaolu on võlgnikule selgitatud juba
9. aprilli 2017 määruses, mistõttu ei ole põhjendatud määruskaebuses esitatud väited Folkefinans AS Eesti filiaalile tasutud võlgnevuse kohta. Pärast
10. veebruari 2019 ärakuulamist tasus võlgnik Telia Eesti AS-ile 441 eurot 90 senti. Siinkohal jääb arusaamatuks määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et Castovanni OÜ keeldus 194 euro 52 sendi suurusest maksest, soovides saada üle 1000 euro. Maakohtu
11. jaanuari 2012 määrusest nähtuvalt on Castovanni OÜ nõude suuruseks 194 eurot 52 senti.
12. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Pärast
13. veebruari 2019 ärakuulamist leidis võlgnik võimaluse tasuda võlausaldajatele korraga üle 600 euro (441 eurot 90 + 194 eurot 8 52 senti), samas kui seitsme aasta jooksul ei suutnud võlgnik teha võlausaldajatele kasvõi väikseid makseid. Eelnev illustreerib ringkonnakohtu arvates seda, et kohustustest vabastamise menetluses ei olnud võlgnik võlausaldajatele maksete tegemiseks piisavalt motiveeritud.
14. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamisel ei lähtu kohus sellest, mis põhjusel on tekkinud võlgniku esialgsed makseraskused. Kohustustest vabastamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul võlgadest lahti saada ja anda talle uus võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (nn fresh start teooria). Kohustustest vabastamine ei ole võlgniku õigus, vaid selleks peab võlgnik andma endast parima ka töö otsimisel. Praegusel juhul ei ole võlgnik seda teinud. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Määruskaebusele on vastanud võlausaldajate töötajad või seaduslikud esindajad. Eelneva tõttu tuleb eeldada, et võlausaldajatel ei ole menetluskulusid tekkinud, ning määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 175lg 6 teise lause alusel saab käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Riigikohtu 30.10.2019 määrusega Resolutsioon

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-11-24696 tehtud Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a määrus osas, millega maakohus jättis S.M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, samuti Tallinna Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a määrus samas tsiviilasjas osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse selles osas muutmata.
6. Teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada S.M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
7. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine: 3.
8. Lõpetada S.M. kohustustest vabastamise menetlus. 3.
9. Vabastada S.M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 3.
10. Vabastada S.M. usaldusisiku kohustustest. 3.
11. Menetluskulud jätta S.M. kanda. 2-11-24696 2