Obsah (9)

§ 230§ 173§ 162§ 138§ 144§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-310 Tsiviilasi

) § 235 tähenduses, vaid see tuleb tõendada. 10. Esmalt tugineb kostja vastuväitele, et Urmas Kala’l puudus esindusõigus võlatunnistuse andmiseks. Kohus kostja väitega ei nõustu. Kohtu hinnangul on tegemist nn talumisvolitusega, mis tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2). Saab lugeda tavapäraseks, et äriühingu tegevjuht võib tunnistada olemasolevaid äriühingu kohustusi (TsÜS § 121 lg 1). Kohtu hinnangul võis hageja sellise e-kirja saamisel uskuda, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Kostja teadis, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja kostja talus selle isiku sellist tegevust. Asjaolu, et kostja teadis ja talus Urmas Kala poolt tehtud tehingut tõendab see, et kostja tasus võlatunnistuse alusel kaks esimest osamakset (tl 109, 110). Kostja tasus täpselt summad, mis olid märgitud 10.08.2015 elektronkirjas: 19.08.2015 summa 6336 eurot ja 21.09.2015 summa 7819,54 eurot. Kostja on osamaksete tasumisega volituse olemasolu kinnitanud ja lugenud ennast kohustusega seotuks. 11.

§ 230

lg-st 1 tulenevalt on kumbki pool kohustatud hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kostja esitab võlatunnistusel põhinevale nõudele vastuväite, et võlatunnistuse aluseks olevat võlasuhet ei ole olemas, peab kostja oma vastuväidet tõendama. Kostja väidab, et kohustust ei ole, sest pooltel oli siduva eelarvega töövõtuleping (VÕS § 639 lg 1 ja 3). Kohus kostja väitega ei nõustu. Pooled on sõlminud kirjaliku töövõtulepingu üksnes reklaamklippide valmistamiseks, mis oli vaid üks osa kostja poolt tellitud töödest (vt hinnakalkulatsiooni positsiooni „Tootmine“ all „Teleklipi tootmine“ 24 350 eurot). Hageja on selgitanud, et kirjalik töövõtuleping reklaamklippide jaoks oli vajalik selleks, et reguleerida näitlejate, muusika jms kaasautorite litsentsitingimusi. Kohtu hinnangul ei ole 22.09.2014 hinnakalkulatsiooni näol tegemist 20.10.2014 töövõtulepingu muutmisega. Kohtu hinnangul sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mis hõlmas täiendavaid töid: strateegia väljatöötamine, loovkontseptsioon ja idee, esitlused, kampaania põhikujundus ja baastekstid, kinkepakendid, meedia, trükitav materjal, projektijuhtimine. Hageja selgitused lepingute sõlmimise osas on loogilised (vt hageja 02.05.2018 menetlusdokument, tl 94-95). Esmalt koostas hageja kostjale 22.09.2014 hinnakalkulatsiooni. Tellitavate tööde hulgas oli reklaamklippide valmistamine, mille osas sõlmiti kirjalik töövõtuleping. Muude tööde teostamise ja tasu osas sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu. Täiendavalt tellis kostja hagejalt kinkekarbid ning 22.01.2015 täiendati selle töö osas hinnakalkulatsiooni. 4 Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väide, et pooled ei leppinud kokku 22.09.2014 hinnakalkulatsioonis kajastatud töödes ja tasus. Samuti on ainetu kostja väide Erki Muhu’l esindusõiguse puudumise kohta. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arveid, kostja maksis arveid ega esitanud ühtegi vastuväidet (tl 97-103). Arveid esitas hageja 22.09.2015 hinnakalkulatsiooni alusel (vt arvetel olevaid selgitusi). 20.01.2015 e-kirjast nähtub, et kostja võtab viimase tööna tellitud kinkekarbid vastu ega esita ühtegi vastuväidet teostatud tööde osas (tl 104). Märtsis 2015 uurib hageja tasumata arvete kohta ning kostja esindajana vastab Erki Muhu, et võlg loodetakse tasuda märtsi lõpus (tl 106). Kostja maksis 23.03.2015 hagejale 6000 eurot (tl 107). Esmalt leiab kohus, et Erki Muhu’l oli volitus kostja esindamiseks TsÜS § 118 ja § 121 alusel ning isegi kui talumisvolitus puudus, siis kostja on Erki Muhu käitumise heaks kiitnud TsÜS § 129 lg 1 mõttes kaudse tahteavaldusega.

1. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks, et hageja jättis tööd nõuetekohaselt teostamata. Kõik hageja poolt välja toodud asjaolud ja esitatud tõendid viitavad üheselt sellele, et hageja teostas tööd nõuetekohaselt ja kostja võttis need vastu (tl 10, 46-55, 72-73). Esimese vastuväite hageja nõudele on kostja esitanud 02.02.2017 e-kirjas (tl 56). Selles ei ole esitatud ühtegi põhjendust, miks kostja hageja nõuet ei tunnista.
2. Kohus pole tuvastanud kostja välja toodud asjaoludel ja esitatud tõenditel hageja poolset töövõtulepingu rikkumist, mis välistaks võlatunnistuses tunnistatud kohustuse olemasolu. Kuna hageja pole töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud, ei saa kostja kasutada õiguskaitsevahendeid tasu nõude välistamiseks (lepingust taganemine, täitmata kohustuse vastuväide, tasu vähendamine). Õiguskaitsevahendite kasutamise materiaalsed eeldused on täitmata. Hageja põhinõue summas 15 639,08 eurot kuulub rahuldamisele.
3. Hageja nõuab kostjalt viivist, mille õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg
4. Hageja nõuab viivist 20.10.2014 töövõtulepingus kokkulepitud määras 0,2 % (töövõtulepingu p 5.3). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et selline viivisemäär kohaldus ka 22.09.2014 hinnakalkulatsioonis kokku lepitud töödele ja et see kohaldub ka võlatunnistuse alusel nõutavale põhikohustusele. Seega kuulub rahuldamisele hageja alternatiivne viivisenõue seadusjärgses määras. Hageja nõuab põhinõudelt viivist alates 20.11.2015 (vt hageja 02.05.2018 menetlusdokumendi p 17, tl 95 pöördel). Hageja ei ole hagi esitamisel nõudnud edasiulatuvat viivist. Seega on viiviseperioodiks 20.11.2015 kuni hagi esitamise aeg, so 08.01.
5. Viivitatud on kokku 781 päeva ja sissenõutavaks muutunud viivis on 2678,43 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist vähendatud summas 1860,92 eurot. Menetluskulud
6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad kostja kanda. 16. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulude suurust. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2540 eurot käibemaksuga (tl 120 ja pöördel). Tegemist on menetluskuludega

§ 138lg 2 ja § 144 p 1 alusel.

1. Kohus leiab, et riigilõiv 700 eurot on põhjendatud menetluskulu.
2. Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (

§ 144

p 1).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava 5 kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. 19. Kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega 120 eurot käibemaksuta. Äriregistrist nähtub, et hageja on käibemaksukohuslane (käibemaksukohustuslase number EE101230106 alates 22.05.2008). Hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellest tulenevalt mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuta (

§ 174lg 10).

20. Kohus ei nõustu täies ulatuses menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja ajakuluga. Kohus vähendab hagiavalduse koostamisega seotud toimingute (sh hageja õigusnõustamine ja läbirääkimised hagi asjaolude suhtes, hagiavalduse koostamine) ajakulu ja peab põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks 25.05.2018 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1,5 tundi. Kohus on pooltele 25.05.2018 teavitanud, et kohus ei võta vastu hageja 25.08.2018 esitatud täiendavaid seisukohti, sest need on esitatud tähtaega rikkudes (vt kohtu 25.08.2018 elektronkiri, tl 122). Lisaks märgib kohus, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole hüvitatav (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14, p 12). Ülejäänud osas on hageja esindaja ajakulu põhjendatud. Seega on hageja esindaja kulu põhjendatud 13,14 tunni ulatuses. Tunnitasu 120 eurot arvestades tähendab see 1576,80 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda viivist (

§ 177lg 4).

21.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 6