Menetluskulude jaotus
kohaselt kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa nõudest maha. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et 05.02.2018 toimus XXX pankrotimenetluses nõuete kaitsmine ning hageja nõue vaidlustati. Pärast pankroti väljakuulutamist on XXX(solidaarvõlgnik) jätkanud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ja tasunud makseid kuni 12.02.2018. Laenusaajad on hagejale kokku tasunud põhiosa katteks 22 044 EUR (tagasimakse summad on nähtavad hagiavalduse lisas „tagasimakse ajalugu“6 veerus nimega „makstud põhiosa suurus“).
kohaselt pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks ning eeltoodust tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga võlgniku kohustus solidaarselt XXX hageja ees kokku summas 139 456 EUR (väljastatud laen summas 161 500 EUR- laenulepingu kehtivuse ajal tagastatud laen summas 22 044 EUR). Kostja vastus 2.Kohtule 11.04.2018. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Solidaarvõlgnike puhul võib võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 kohaselt nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. XXX on jätkanud Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ja tasunud makseid kostjale teadaolevalt vähemalt kuni 12.02.2018, s.t hagi esitamise hetkel oli hagejale tasutud kõik Laenulepingus tulenevad sissenõutavaks muutunud nõuded. Kuivõrd Laenulepingust tulenevad kohustused on täidetud solidaarvõlgniku XXX poolt, ei saa hageja nõuda nende kohustuste täitmist ka XXXlt. VÕS § 65 lg-s 2 sisalduva lause algusosa järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Nimetatud lauseosa mõte on eelkõige vältida olukorda, mil võlausaldaja nõue rahuldatakse mitmekordselt. Materiaalõiguse kohaselt on võlausaldajal seega õigus nõuda täitmist üksnes võlgnetava kohustuse ulatuses, mitte saada oma nõudele rahuldust kõikidelt solidaarvõlgnikelt korraga täies ulatuses.
lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldajaks isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Hagejal puudub XXX vastu nõue, kuivõrd XXX täidab kohaselt solidaarvõlgnikele Laenulepingust tulenevat kohustust. Seega ei ole hageja nõue XXX vastu muutunud sissenõutavaks. Seda on hageja kinnitanud ka XXX pankrotimenetluses esitatud 2 nõudeavalduses. Seetõttu hageja esitatud kujul hageja nõuet XXX pankrotimenetluses tunnustada ei ole võimalik. Hageja ei saa nõuda XXXlt Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist siis, kui solidaarvõlgnik XXX Laenulepingust tulenevad kohustused kohaselt täidab. Kohtu põhjendused 3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 19. oktoobri 2017. a määrusega välja XXX pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. Hageja esitas haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 140 967 euro tunnustamiseks (tl 10). Nõue tuleneb Nordea Bank AB ja XXX’i ning XXX vahel 28.12.2011. a sõlmitud laenulepingust nr 09220190561(tl 6-9). 5.Hageja nõue jäi XXX pankrotimenetluses tunnustamata, sest kostja vaidles sellele vastu (tl 1213).
lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. 6.Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue asjaolust, et võlgnik, XXXja hageja õiguseellane Nordea Bank AB sõlmisid 28.12.
järgi loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti.
VÕS § 65 lg 2 ei välista
kohaldamist, sest see ei too endaga kaasa võlausaldaja nõude mitmekordset täitmist.
sätestab, et kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud arvatakse see osa nõudest maha. Käesoleval juhul on seda ka tehtud, hageja on oma nõuet vähendanud seoses asjaoluga, et XXX on lepingut täitnud (tl 59-60). Tulenevalt VÕS § 68 lg-tes 1 ja 3 ning
§-s 42 ja §-s 96 sätestatust on võimalik olukord, kus pankrotistunud solidaarvõlgniku suhtes on laenulepingust tulenevad nõuded muutunud tervikuna sissenõutavaks, kuid teise solidaarvõlgniku osas mitte. See tähendab, et ühe solidaarvõlgniku pankroti korral käsitleb seadus võlgnikke eraldi – pankrotistunud solidaarvõlgniku osas muutuvad kõik nõuded sissenõutavaks ja teine solidaarvõlgnik jätkab maksete tegemist laenulepingus ja maksegraafikus sätestatud korras. Ka
lg 3 tuleneb, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse puhul ei vabane võlgnikuga solidaarselt vastutav isik oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. 9.Eeltoodu alusel on hageja laenulepingust nr 09220190561 tulenev nõue XXX vastu muutunud
a tervikuna sissenõutavaks ning hageja 3 nõuet tuleb XXX pankrotimenetluses tunnustada summas 138 698 eurot
MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 11. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv tsiviilasja hinna 3 500 puhul on vastavalt riigilõivuseadusele 300 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.