← Eesti

1-18-4698/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 19. detsember 2019 Kohtuasja number 1-18-4698 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Nikita Dmitrijevi tingi

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja N.

Dmitrijevit karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu

  1. aprilli
  2. a otsuse alusel mõistetud karistusega ning N. Dmitrijevile mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust. N. Dmitrijev tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. N. Dmitrijev tunnistati süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. N. Dmitrijev tunnistati süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti N. Dmitrijevile liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja N. Dmitrijevit karistati vangistusega 2 aastat. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu

  1. aprilli
  2. a kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning N. Dmitrijevile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
  3. juuni
  5. Viru Maakohtu
  6. novembri
  7. a määrusega jäeti N. Dmitrijev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  8. Maakohtu määruse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat kriminaalkaristust ning ta kannab reaalset vangistust esimest korda, mistõttu võiks selle mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast tingimuslikust karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist. Vaatamata sellele, et isik kannab karistust üksnes teise astme kuritegude toimepanemise eest, ei saa jätta tähelepanuta, et isiku poolt toime pandud kuritegude laad on muutunud raskemaks. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. See, et kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vanglas majandustöödel töötamisest ei ole kinnipeetav huvitunud, ehkki ta on
  9. augustil 2018 hinnatud töövõimeliseks, sest koristamine ei ole tema jaoks sobiv töö.
  10. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid ”Viha juhtimine” ja ”Eluviisitreening”. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, toetavad suhted perekonnaga ning meelepärane töökoht Chinar Group OÜ-s abikokana. Samas on isik varasemalt toime pannud varavastase kuriteo, mis viitab puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on vanglas jätkanud suhtlemist grupis toimepandud varguse kaaslastega ning säilinud on ka sidemed vanade tuttavatega, kelle seas on ka karistatud isikuid. Viimati karistati N. Dmitrijevit kuritegude eest, millised on toime pandud alkoholijoobes. Seega võib vabaduses alkoholi tarvitama asumine, mille tõttu on isikul tõenäosus sattuda konfliktidesse, olla uue, sh vägivaldse kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks.
  11. Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabastamist, ei saa kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et N. Dmitrijevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUS
  12. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. Dmitrijevi kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja N. Dmitrijevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
  13. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust. Kaitsja hinnangul ei ole distsiplinaarkaristuste olemasolul nii olulist tähtust nagu maakohus on leidnud. Õiguspärane käitumine on kahtlemata vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, kuid kehtiva seadusandluse ja kohtupraktika kohaselt ei saa ainuüksi distsiplinaarkaristuste olemasolu olla ennetähtaegse vabastamise takistuseks. Kinnipeetava käitumist vanglas tuleb hinnata koosmõjus muude asjaoludega, näiteks sotsiaalprogrammides osalemisega. 2

(4)
  1. Sotsiaalprogrammides osalemine on maandanud N. Dmitrijevi vägivaldsust ning andnud oskusi, et vabaduses õiguskuulekalt toime tulla. Isiku elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed räägivad N. Dmitrijevi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Maakohus on tuvastanud, et N. Dmitrijevil on kindel elukoht, toetavad suhted perekonnaga ning töökoht abikokana. Käesolevas menetluses kohus on tuvastanud palju positiivsed asjaolud, millele vastandub peamiselt negatiivsena distsiplinaarkaristuste olemasolu.
  2. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad obligatoorselt käitumiskontrollile allutamine ja mitmed kohustused. Maakohus ei ole põhjendanud, miks need ei ole isiku õiguskuulekuse tagamiseks piisavad. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku kehtestada N. Dmitrijevile alkoholi tarvitamise keelu. Samuti kohtul on võimalik määrata N. Dmitrijevile kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemiskeeldu. Seega ei saa need asjaolud takistada N. Dmitrijevi ennetähtaegset vabastamist.
  3. Viru Vangla materjalide kohaselt kannab N. Dmitrijev karistust esimest korda. Ta on varasemalt läbinud edukalt kriminaalhoolduse. N. Dmitrijevi tingimisi vabastamine on käesoleval juhul otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle, mis isikut distsiplineerib. Arvestades, et N. Dmitrijevi on karistatud teise astme kuriteo eest ja ta kannab vangistust esimest korda, oleks ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll tema taasühiskonnastamiseks tõhusam kui karistuse lõpuni kandmine ja ilma käitumiskontrollita vabastamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et N. Dmitrijevi kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu

§ 390lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

12.

§ 390

lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku

  1. või
  2. peatüki sätteid, arvestades
  3. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  4. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  5. peatüki
  6. jao sätteid, sh

§ 326

.

§ 326

lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse. 13. Kolleegiumi hinnangul on N. Dmitrijevi kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebustes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi 3

(4)mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli
  2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  3. Maakohus on N. Dmitrijevi vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates N. Dmitrijevi uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-5). Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on N. Dmitrijevi positiivselt iseloomustavate asjaoludega juba arvestanud – kohus on pidanud oluliseks seda, et N. Dmitrijev on osalenud sotsiaalprogrammides vägivaldsuse vähendamiseks ning tal on vabaduses elukoht, töökoht ja lähedased. Samas on N. Dmitrijev keeldunud vanglas tööst ning tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Need viitavad isiku suutmatusele kehtestatud reeglitest kinni pidada ja annavad alust kahelda selles, et N. Dimitriev hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma ja käitumiskontrolli nõudeid täitma. Kuna N. Dmitrijevi on ka varem kriminaalkorras karistatud, tema poolt toime pandud kuriteod on muutunud raskemaks ning ta ei ole ka vanglas õiguskuulekalt käitunud, on alust arvata, et ta võib ennetähtaegse vabastamise järel kuritegude toimepanemist jätkata.
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus N.

Dmitrijevi kaitsja määruskaebuse Viru Maakohtu

  1. novembri
  2. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.