Tsiviilasi nr 2-19-124785 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL LÕPPOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12

§ 147mõttes 15.02.2016.

a. Kostja viitab

§ 146lg-le 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat.

Kostja märgib, et käesolevaks ajaks on 3 aastat möödunud, mistõttu on hageja esitatud nõue aegunud kõikide laenulepingute osas.

1. Hageja esitas 10.12.
2. a kohtule oma seisukoha kostja taotluse kohta. Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud.

§ 147

lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. kuna muutus sissenõutavaks. Seega oleks nõue aegunud

1. aasta lõppemisega. Hageja on nõus vaheotsuse tegemisega.
2. 18.12.
3. a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise osas ning määras vaheotsuse tegemise aja. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostjate esitatud aegumise vastuväidetega, leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud vaheotsuse asemel lõppotsuse tegemiseks TsMS § 449 lg.3 kolmanda lause kohaselt ning kohus võtab käesoleva otsusega seisukoha aegumise kohaldamise suhtes. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud aegumise vastuväide on põhjendatud ning aegumise kohaldamise taotlus tuleb rahuldada.
5. TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Nõude aegumise osas seisukoha võtmisel juhindub kohus

§ 143-s sätestatust, mille kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule aegumise kohaldamise taotluse. 2

§ 5

kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

§ 67

alusel on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. BB Finance OÜ ja kostja vahel on 15.01.2016. a sõlmitud 5 laenulepingut. Seega tulenes pooltevaheline õigussuhe tehingust (VÕS § 2 lg 1, § 3 p 1) ning kohaldumisele kuuluvad

-s sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumise sätted. 10. Hageja nõuab kostjalt laenulepingute alusel võlgnevuse tasumist. Hageja tugineb oma nõude esitamisel kostja vastu VÕS §-le 402, st tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Tarbijakrediidilepingust tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 kohaselt 3 aastat.

Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus kohustuse täitmist nõuda. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

§ 135

lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hagiavaldusele lisatud ning 15.01.2016. a koostatud nõuetest nr 84137, nr 84121, nr 84119, nr 84117 ja nr 84101 nähtuvalt on nõuete täitmise tähtajaks olnud 15.02.2016. a. Kuivõrd

§ 146

lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat, aegus hageja nõue 16.02.2019. a. Hagi esitati kohtule, s.t. maksekäsu kiirmenetluse avaldus Pärnu Maakohtule 09.09.2019 ehk pärast hagi aegumistähtaja möödumist. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud ja tugineb seejuures

§ 147

lg.3.

§ 147

lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja arvates oleks nõue aegunud 2019.aasta lõppemisega. Kohus ei saa hageja sellise käsitlusega nõustuda. Poolte vahel on tehinguline, s.t. laenulepingust (tarbijakrediidilepingust) tulenev õigussuhe, mille puhul kuulub kohaldamisele

§ 146lg.1 ja § 147 lg.1 aegumistähtaeg ja selle algus.

Laenulepingust (tehingust) tulenev õigussuhe ei ole kokkulepitud tasu maksmise nõue

§ 147

lg.3 tähenduses, mistõttu aegumistähtaja arvestamine ei toimu

§ 147lg.3 alusel.

1. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostja taotlus aegumise kohaldamiseks. Kohus kohaldab hageja nõudele aegumist ja jätab hagi rahuldamata.
2. TsMS § 449 lg 3 alusel teeb kohus asjas lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda. 3