1-10-9088/548

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-9088 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Andrei Pintšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andrei Pintšuk (isikukood 38108132235) ja tema kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. augusti
8. a ja Tartu Ringkonnakohtu
9. aprilli
10. a otsustega tunnistati Andrei Pintšuk süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 114 p 1, § 121 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti talle liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Karistuse kandmine algas
11. oktoobril 2009 ja lõpeb
12. oktoobril
14. Viru Maakohtu
15. detsembri
16. a määrusega jäeti A. Pintšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
17. Maakohtu määruse kohaselt on A. Pintšukil kuus kehtivat kriminaalkaristust ning ta viibib vangistuses kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest tingimuslikest ega reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi teinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varasemalt on kinnipeetav pannud toime peamiselt varavastaseid kuritegusid, sealhulgas vargusi, aga ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise. Käesolevalt on teda karistatud muuhulgas suures kogus narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja mõrva toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud grupi mõju, narkosõltuvus ja majanduslikud probleemid.
18. Maakohtu hinnangul on positiivne, et kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on pidevalt olnud hõivatud tööga. A. Pintšuk on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja “Sotsiaalsete oskuste treening“ ning osalenud OÜ Corrigo ja MTÜ Teekond taasühiskonnastavates tegevustes. Ta on omandanud riigikeele A1, A2, B1 ja B2 tasemed ning keevitaja eriala. A. Pintšukiga on vesteldud seaduskuulekast käitumisest ning alates
19. septembrist 2018 osaleb ta anonüümsete narkomaanide tugigrupis.
20. Vabanemisel on A. Pintšukil olemas elukoht elukaaslasele kuuluvas korteris ning viimane on nõus kinnipeetavat nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Vahetult enne vangistust oli A. Pintšuk töötu ning tema sissetulekuks oli kuritegelikul teel saadud raha. Isik on ise tunnistanud, et pani toime vargusi ning saadud raha kulutas narkootikumide peale. OÜ AFFEN garanteerib kinnipeetavale vabanemisel töökoha autoremondilukksepana. Kindel töökoht tagab A. Pintšukile igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks ja vähendab uue kuriteo toimepanemise riski. A. Pintšuk avaldas, et tahab olla koos perega ja kasvatada oma alaealist last. Laps oli A. Pintšukil aga juba enne viimaste kuritegude toimepanemist, kuid see ei olnud piisavalt suureks motivatsiooniks kuritegude toimepanemisest hoiduda. Seega ei pea kohus lapse olemasolu kaalukaks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavaks teguriks. Toetav perekond abikaasa ja lapse näol oli tal olemas ka enne kuritegude toimepanemist, kuid siis domineeris kinnipeetava käitumise kujundamisel suhtlusringkond, mis mõjutas teda kuritegusid toime panema. A. Pintšuki suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid ning ta on teiste poolt mõjutatav. Isik ise tunnistab, et Kohtla-Järvel elades oli raske, sest ümberringi oli palju kuritegevusega seotud tuttavaid, kelle mõjutusel ta kuriteod toime pani. A. Pintšuk asub vabanemisel elama Kohtla-Järvele samasse keskkonda. Kohtu hinnangul ei erine seetõttu vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist. Ta pöörduks tagasi samasse keskkonda, kus pani kuriteod toime.
21. Kinnipeetaval on narkosõltuvus, mida ta ka ise tunnistab. A. Pintšuk väidab, et ei soovi enam sõltuvusaineid tarvitada ja teadvustab nüüdseks tarvitamise tagajärgi. A. Pintšuki hinnangul on läbitud sotsiaalprogrammid ja tugigrupid aidanud tal mõista, et tema narkootikumide tarvitamine on suures osas kuritegude toimepanemise põhjuseks. Kuigi Eesti psühhotroopiliste ainete tarvitamise ühing LUNEST on andnud kirjaliku kinnituse selle kohta, et isikule tagatakse vabanemisel tugiisikuteenus programmi „Sütik“ raames, puudub kohtul piisav veendumus selles, et kinnipeetav suudaks vabaduses narkootikumide tarvitamisest täielikult loobuda. Siiani on isik suutnud vangistuses sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda, kuid vaid seetõttu, et vanglas ei ole tarvitamine võimalik.
22. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Andrei Pintšuki vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kuritegude toimepanemise asjaoludest, tema varasemast elukäigust ja hoiakutest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Tal on kanda jäänud veel küllaltki pikk karistusaeg. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja määruskaebus
23. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Pintšuki kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja A. Pintšuki vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 2
24. Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud positiivsete asjaoludega arvestamata. A. Pintšuk on vanglas käitunud seaduskuulekalt – A. Pintšukil ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust ning ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Kohus on põhjendamatult palju võtnud arvesse A. Pintšuki käitumist enne käesoleva karistuse kandmist. A. Pintšuk soovib olla eeskujulik isa. A. Pintšuki kaks poega on saanud täiskasvanuks ja tal on alaealine tütar. A. Pintšuk on motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt elama. Ta on näidanud seda oma käitumisega vanglas ja kinnitanud kohtuistungil antud selgitustes. A. Pintšuki perekond elab Ida-Virumaal, tema elu on tihedalt seotud selle regiooniga. A. Pintšuk selgitas, et ta ei suhtle enam kurjategijatega. A. Pintšuk on ka edukalt sõltuvusega tegelenud. Programm „Sütik“ garanteerib talle tugiisiku teenuse. A. Pintšuki käitumine näitab, et ta ei soovi enam narkootikume tarvitada. Isiku käitumise ja mõtteviisi muutmine on olulisem, kui tema varasem elukäik. Kaitsja ei nõustu, et A. Pintšuki puhul kaaluvad negatiivsed asjaolud üles positiivse. A. Pintšuk saab aru, et kui ta rikub katseajal seadust või käitumiskontrolli nõudeid, läheb ta tagasi vanglasse. A. Pintšuk on ta teinud kõik endast oleneva, et ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu määruskaebus
25. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka A. Pintšuk, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada.
26. Süüdimõistetu hinnangul ei arvestanud maakohus piisavalt teda iseloomustavate positiivsete asjaoludega. Kohtu arvamus põhineb oletustel ning kohus on liiga palju tähelepanu pööranud tema varasemale elukäigule. Kohus ei arvestanud A. Pintšuki seaduskuuleka käitumisega karistuse kandmise ajal. Samuti jättis kohus tähelepanuta selle, et A. Pintšuk on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Maakohtu määrus ei ole kooskõlas Riigikohtu suunistega. Toimepandud kuriteo raskusega arvestamine ei ole põhjendatud, kuna selle kaal on aja jooksul vähenenud. A. Pintšuk on viibinud vanglas üle 10 aasta, läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes. Ta on oma hoiakuid muutnud. A. Pintšuk on seadnud õiged eesmärgid: soovib olla kaine, teenida ausalt sissetulekut, vastutada pere eest ja olla õiguskuulekas. Kinnipeetava iseloomustus kinnitab seda. A. Pintšuk ei ole rikkunud vangla korda. Ta on omandanud keevitaja eriala ja B2 tasemel eesti keele oskuse. A. Pintšuk soovib olla täisväärtuslik ühiskonna liige ja edukalt konkureeida tööturul. Ta on teinud põhiseaduse eksami ja tahab saada kodanikuks.
27. Kohus ei pööranud piisavalt tähelepanu A. Pintšuki perele – naisele ja kolmele lapsele. A. Pintšuk ei ole enam selline, nagu 10 aastat tagasi. A. Pintšuk on end muutnud ning talle on kõige tähtsam pere. Pere motiveerib teda õiguskuulekalt käituma. A. Pintšuk on vanglas läbinud koolitusi ja töötanud ning saatnud osa sissetulekust perele. Ta täidab vangla reegleid ja käib perega kokkusaamistel. A. Pintšuk soovib peret toetada ega soovi enam lähedastest lahus elada. A. Pintšuk lubab, et ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikute ja narkomaanidega. Vanglas läbitud sotsiaalprogrammid on aidanud tal õigeid eesmärke seadma ning mitte laskma end teiste isikute poolt mõjutada. Ta ei toeta vangla subkultuuri, teeb koostööd vanglaametnikega ja tegeleb sõltuvusprobleemidega. Vanglas töötamine aitas koguda vabanemisfondi 1630 eurot, abistada peret ja maksta ära võlad.
28. Kohus suhtus Kohtla-Järvel elama asumisse eelarvamuslikult. Keskkond, kuhu ta läheb, ei ole enam samasugune nagu 10 aastat tagasi. A. Pintšuk soovib minna elama pere juurde ja elada seaduskuulekalt. Teda ootab vabaduses ametlik töö ja hea töötasu. Programm „Sütik“ ja tugiisik aitavad tal ühiskonda naasta. A. Pintšukile tagatakse vabaduses vajalikud toetusrühmad, koolitused ja psühholoog. A. Pintšuk on nõus ka elektroonilise valve kohaldamisega. Ta tunnistab sõltuvust ja lubab elada narkootikumideta. Ta on suutnud vanglas saada hakkama täiesti kainena, ilma asendusaineteta. See näitab, et ta on motiveeritud narkootikumide 3 tarvitamisest hoiduma. Sõltuvust tunnistades on ta asunud paranemise teele. A. Pintšuk osales programmis 12 sammu ja narkomaanide tugigrupis, kus ta on nüüdseks grupi juht ja töötab vabatahtlikuna. Kohus eksis, kui arvas, et vaid vanglas viibimine takistab tal narkootikume tarvitamast. Määruskaebuse kohaselt on sama kohtunik ka varem tema ennetähtaegset vabastamist arutanud (lisa) ja jätnud ta vabastamata, kuigi ta hiljem oma distsiplinaarkaristuse vaidlustas. A. Pintšuk on pärast seda teinud endaga palju tööd. Kinnipeetava iseloomustusest on näha positiivseid arenguid. A. Pintšukil on kõik programmid läbitud ja ta ei saa enam ennetähtaegseks vabastamiseks midagi enamat teha. Karistuse eesmärgid on täidetud ning tema vanglas hoidmine ei ole enam mõistlik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et A. Pintšuki ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid kolleegium peab vajalikuks muuta maakohtu määruse põhjendusi.
30. Maakohtu määruse kohaselt on A. Pintšukil kuus kehtivat kriminaalkaristust ning ta viibib vangistuses kolmandat korda. Nimetatud seisukoht ei ole õige. Kuigi karistusregistri väljavõttest (III kd, tl 35-36 pöördel) nähtub, et A. Pintšukil on kuus kehtivat karistust, peaks neist viie andmed olema karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 8 alusel kustutatud. Nimelt on A. Pintšuki varem korduvalt karistatud alla viieaastaste vangistustega – viimati Harju Maakohtu
31. mai
32. a otsusega. Nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest on KarRS §-s 24 lg 1 p-s 8 nimetatud viie aastane tähtaeg möödas. Järelikult peavad nii nimetatud kohtuotsusega kui ka enne seda mõistetud varasemate kohtuotsustega mõistetud karistuste andmed olema kantud arhiivi ning nende arvesse võtmine ei ole lubatav. Seetõttu muudab ringkonnakohus vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi ja märgib, et A. Pintšukil on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus.
33. Määruskaebustes on maakohtule ette heidetud seda, et kohus on pidanud vanasse elukohta ja tutvusringkonda naasmist negatiivseks. Ringkonnakohtu hinnangul märkis maakohus õigesti, et A. Pintšuki vabanemisjärgsed elutingimused ei erine oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist, kuna ta pöörduks tagasi samasse keskkonda, kus kuriteod toime pani. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebustele, et Kohtla-Järvele naasmise asjaolu ei ole siiski A. Pintšuki vabastamata jätmisel määrava kaaluga. Süüdimõistetu vabastamise kahjuks räägivad eelkõige tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Samuti ei tähenda eeltoodu seda, et A. Pintšukil ei olekski võimalik Kohtla-Järvele ennetähtaegselt vabaneda ning pere juurde elama minemise soov on negatiivse tähendusega. Samasse keskkonda vabanemisel on paratamatult vana tutvusringkonna juurde naasmine ja seniste probleemide kordumine objektiivselt tõenäolisem. Seetõttu varasem elukeskkond uute kuritegude toimepanemise riski maandada ei aita.
34. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuritegude toimepanemise asjaoludest ja A. Pintšuki varasemast elukäigust ja hoiakutest lähtuv ohuprognoos annab alust arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. A. Pintšuk kannab 15 aasta pikkust vangistust mõrva, narkootikumide ebaseadusliku käitlemise, kehalise väärkohtlemise ja varguste toimepanemise eest. Tema varasemat elukäiku iseloomustab pikaajaline sõltuvus narkootikumidest ja kriminaalne eluviis. Tartu Ringkonnakohtu
35. aprilli
36. a otsusest nähtub, et A. Pintšuk käitles grupis suurtes kogustes amfetamiini ja marihuaanat, pani toime süstemaatilisi vargusi, kehalise väärkohtlemise ja mõrva – ta peksis narkootikumide eest võlgu jäänud kannatanut raudtorudega pähe, jalgadesse ja kehasse, pannes toime teise inimese tapmise julmal viisil. 4
37. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebustes esitatud väitega, et maakohus on A. Pintšuki poolt toimepandud kuritegude asjaolusid üle tähtsustanud ning jätnud tähelepanuta teda positiivselt iseloomustava teabe. Maakohus võttis arvesse seda, et A. Pintšuki käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea – tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on vangistuse jooksul õppinud, töötanud ja osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides sõltuvusest vabanemiseks ja varasemate hoiakute muutmiseks. Ka ringkonnakohtu hinnangul kinnitab kinnipeetava iseloomustus, et süüdimõistetu suhtumine on vangistuse jooksul muutunud ning ta on motiveeritud narkootikumidest ja kriminaalsest eluviisist hoiduma. Tema vabastamise kasuks räägib ka vabaduses kindla elu- ja töökoha olemasolu, pere toetus ja soov edaspidi tugiisiku ja rehabilitatsiooniprogrammide abil narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Ringkonnakohus ei ole aga sellegipoolest sarnaselt maakohtuga veendunud, et A. Pintšuk suudab ilma vanglapoolse range järelevalve ja kontrollita õiguskuulekalt käituda. Seda seetõttu, et A. Pintšuki poolt toimepandud kuritegu oli äärmiselt raske ning selle toimepanemise asjaolusid arvestades ei pruugi ka 10 aasta pikkune vangistus olla isiku rehabiliteerimiseks piisav. A. Pintšuki poolt julmal viisil toime pandud tapmine viitab erilisele hoolimatusele inimelu ja ühiskonnas kehtivate reeglite vastu. Sellise kuriteo toimepanemise korral on isiku väärtushinnangute ja käitumismustrite muutumine võimalik vaid väga pika aja jooksul. A. Pintšukil on ligi kolmandik 15 aasta pikkusest karistusest veel kandmata. Selle aja jooksul on kohtul veel võimalik tema ennetähtaegset vabastamist arutada. Kui A. Pintšuk jätkab pikema aja jooksul senisel kursil ja suudab positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada, kasvab ka tõenäosus, et ta suudab vabaduses õiguskuulekalt elada ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda.
38. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus