3-19-2150/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-2150 Haldusasi X kaebus justiitsministri
2. oktoobri
3. a käskkirja nr 91 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – justiitsminister, volitatud esindaja Astrid Laurendt-Hanioja Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
4. Lõpetada haldusasja nr 3-19-2150 menetlus.
5. Tühistada haldusasjas nr 3-19-2150 kohaldatud esialgne õiguskaitse.
6. Jätta riigilõiv, mille tasumisest oli kaebaja menetlusabi korras vabastatud, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda.
7. Jätta X riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
8. Tartu Halduskohtu menetluses on Tartu Vanglas kinni peetava isiku X kaebus justiitsministri
9. oktoobri
10. a käskkirja nr 91 tühistamiseks. Viidatud käskkirjaga otsustati anda Venemaa Föderatsiooni kodanik X üle Venemaa Föderatsioonile Harju Maakohtu
11. juuni
12. a otsusega mõistetud karistuse kandmise jätkamiseks. Kohtuasja materjalidest nähtub, et kaebaja on oma meelt muutnud ega soovi enam enda üleandmist Venemaa Föderatsioonile.
13. detsembril 2019 saabus kohtusse Justiitsministeeriumi vastus kaebusele, milles selgitati, et kui kaebaja ei soovi enam enda üleandmist Venemaa Föderatsioonile karistuse kandmise jätkamiseks, 3-19-2150 siis on kaebaja avalduse alusel võimalik üleandmise menetlus lõpetada. Kaebaja esitas seejärel vastavasisulise avalduse Tartu Vangla välismaalaste koordinaatorile.
14. detsembril 2019 saabus kohtusse Justiitsministeeriumi teade selle kohta, et Venemaa Föderatsioonile on samal päeval edastatud teave üleviimise menetluse lõpetamisest.
15. detsembril 2019 edastas vastustaja kohtule justiitsministri
16. detsembri
17. a käskkirja nr 123, millega on tulenevalt asjaolude muutumisest tunnistatud kehtetuks justiitsministri
18. oktoobri
19. a käskkiri nr 91 „Vangistusega karistatud isiku üleandmine“. KOHTU SEISUKOHT
20. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohtu hinnangul puuduvad takistused haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja Venemaa Föderatsioonile üleandmise menetlus oli algselt alustatud kaebaja enda avalduse alusel, kuid kaebaja loobus hiljem avalduses esitatud tahteavaldusest (jätkata karistuse kandmist Vene Föderatsioonis). Vastustaja on üleandmise menetluse lõpetanud, sest vastavalt kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikkel 3 lõikele 1 (punkt d) võib karistatud isiku üle anda vaid siis, kui karistatud isik sellega nõustub. Vastustaja on vaidlusaluse käskkirja tunnistanud
21. detsembri
22. a käskkirjaga nr 123 kehtetuks. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamisnõudele üleminek vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 käesoleval juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on saavutanud oma kaebuse eesmärgi ning teda ei anta üle Venemaa Föderatsioonile karistuse kandmise jätkamiseks. Arvestada tuleb asjaoluga, et kaebaja poolt vaidlustatud haldusakt kujutas endast kaebaja taotluse rahuldamist, sest kaebaja algatas üleandmise menetluse ise vastava avalduse esitamisega. Seetõttu puudub kohtu hinnangul vajadus kaebajalt tuvastamisnõudele ülemineku kohta seisukoha küsimiseks.
23. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
24. Menetluse lõpetamise tõttu kuulub
25. novembri
26. a määrusega asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistamisele vastavalt HKMS § 253 lõikele
27. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega.
28. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtu hinnangul ei olnud käesoleval juhul vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest, vaid asjaolust, et kaebaja muutis pärast haldusakti andmist oma meelt tema üleandmise osas Venemaa Föderatsioonile. Seega oleks praeguses asjas menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kohus ei pea põhjendatuks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulude olemasolu selgitamiseks. Kuna vaidlus toimub vastustaja põhitegevuse raames, ei oleks tema menetluskulude väljamõistmine kaebajalt väljakujunenud kohtupraktika taustal ka tõenäoline (nt Riigikohtu 19.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-83-15, p 19 ja seal viidatud praktika; 13.11.2015 otsus 2 3-19-2150 haldusasjas nr 3-3-1-34-15, p 9 ja viidatud praktika). Seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Kohus on rahuldanud kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastanud ta riigilõivu (30 eurot) tasumise kohustusest. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda.
29. Kuna kohus lõpetab menetluse, siis puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja taotlust riigi õigusabi saamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3