1-14-10574/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. jaanuar 2020 1-14-10574 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Artur Kullaste (endine Lihatšjov, isikukood 38608230229) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Süüdimõistetu Artur Kullaste, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör Veronika Laur RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata ning Artur Kullaste määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega tunnistati Artur Kullaste süüdi karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p 2, § 136 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 8 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendati kestuseni 5 aastat 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu
9. veebruari
10. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse 5 kuu 27 päeva võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu
11. märtsi
12. a otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus osaliselt, s.o A. Kullaste süüdimõistmises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning ta tunnistati süüdi KarS § 122 (alates
13. jaanuarist 2015 KarS § 121 lg 2 p 3) järgi. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. A. Kullaste karistusaeg algas
14. juulil 2014 ja see lõpeb
15. septembril
18. novembril 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Kullaste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Vaidlustatud kohtumäärus
19. Viru Maakohus jättis
20. novembri
21. a määrusega A. Kullaste vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
22. Maakohus hindas positiivseks, et A. Kullaste on vanglas käitunud seaduskuulekalt, järginud täitmiskava, olnud hõivatud tööga, läbinud sotsiaalprogrammid „Uus suund“, „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, ta õppis Tartu Kutsehariduskeskuse vahendusel keevitaja eriala ning hetkel õpib iseseisvalt investeerimist, ärindust ja liikluseeskirju. Sotsiaalprogrammide läbiviijate sõnul osales A. Kullaste tundides aktiivselt ja ülesandeid täitis kohusetundlikult. Positiivne on ka, et A. Kullastel on vabaduses kindel elukoht tädi ja tädipoja juures ning toetav lähisuhtevõrgustik.
23. Vaatamata eeltoodule leidis kohus, et A. Kullaste suhtes tuleb siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o pidada uue kuriteo riski kinnipeetava vabastamiseks liialt suureks. A. Kullaste puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustavad andmed. Karistusregistri andmetel on A. Kullastel üks kehtiv kriminaalkaristus seadusliku aluseta vabaduse võtmise, kehalise väärkohtlemise ja grupis toimepandud vägistamise eest. Kuritegude soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Enamuse kuritegusid pani A. Kullaste toime alkoholijoobes. Samuti on teda korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel. Arvestades, et kinnipeetav hakkas alkoholi tarvitama 12-aastaselt, kahtles kohus, kas ta suudab vaatamata vanglas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisele ning soovile alkoholi mitte tarvitada, vabaduses tegelikult tarvitamisest loobuda. Riskiteguriks on maakohtu hinnangul ka A. Kullaste impulsiivsus ja oskamatus lahendada probleeme. Kinnipeetaval puudub oskus mõista teiste seisukohti ja ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Ta ei õpi ka oma vigadest. Kui esineb konfliktseid olukordi, siis kasutab A. Kullaste vägivalda ega näe teisi alternatiive. MÄÄRUSKAEBUS
24. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Kullaste, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada.
25. A. Kullaste märgib, et ta on ära kandnud enamuse karistusest. Kohtupraktika näitab, et esimese astme kuritegudes süüdimõistetuid on vabastatud ennetähtaegselt, kusjuures vangistuse jooksul on kinnipeetavad sooritanud ka kuritegusid (nt kohtuasi nr 1-12-8747/12). Tekib vastuolu, et ühed kinnipetavad võivad käituda nagu arvavad ja nad vabastatakse enne tähtaega tingimisi, aga need kinnipeetavad (nagu tema), kellel ei ole karistusi vangistuse ajal olnud, jäetakse vabastamata. Ta nimetab ära ka kohtuasjad nr 1-219-04 ja 1-11-13896, kus sama isik sai kaks korda sama kuriteo eest vanglakaristuse, kuid teda vabastati mõlemal korral vangistusest ennetähtaegselt. Need kohtulahendid seostuvad tema kuriteo liigiga.
26. A. Kullaste arvates maakohus ei ole tema edasises seaduskuulekuses veendunud peaasjalikult seetõttu, et vangla märkis tema uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid suureks. Riskiprotsente ei saa aga tõsiselt võtta, kuna neid arvutav programm ei ole usaldusväärne. Samuti tuleb tähele panna, et kuigi tema uue kuriteo riskiprotsendid on suured ja eelnev minevik väga kehv, lubati teda paigutada avavanglasse. Kui kinnipeetav lubatakse avavanglasse, siis järelikult on ametnikel tekkinud veendumus, et ta ei hakka sooritama uusi kuritegusid.
27. A. Kullaste toonitab, et praegune on tema esimene reaalne vangistus ning ta on tunnistanud oma süüd ja halbu tegusid siiralt kahetsenud. Ta on läbinud määratud sotsiaalprogrammid. Programmide läbiviijad andsid tagasisidet, et ta oli motiveeritud endast rääkima, õppima uusi asju ja ta sai selgeks viha juhtimise baasoskused. Vanglas on ta käitunud korrakohaselt, järginud 2