Obsah (9)

§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-19-18116 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18116 Tsiviilasi

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Hageja esitas 19.11.2019 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 32 000 eurot, intressi 5175,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 183,04 eurot ja täiendava seadusjärgse viivise 0,022% päevas 32 000 eurolt alates hagi esitamisest. Tartu Maakohus võttis hagi 26.11.2019.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 12.12.2019. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid hageja ja kostja 22.12.2017 laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 35 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama koos intressidega hiljemalt 20.02.

1. Kostja tasus 29.08.2018 laenusummast 3000 eurot. Hagi esitamise seisuga on võlgnevus 32 000 eurot. Hageja ütles laenulepingu üles ja nõudis kostjalt kogusumma kohest tagastamist 23.10.
2. Kostja teatas, et ta ei saa maksta, sest tal pole rahalisi vahendeid. Kostja kohustus lepingu alusel tasuma laenult intresse 8% aastas. Kostjal on tasumata intressid alates 22.12.2017-23.10.2019 summas 5175,10 eurot. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras alates 24.10.2019 kuni hagi esitamiseni summas 183,04 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta 2 2-19-18116 intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja on viivist arvestanud korrektselt ja viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 20.11.2019 kuni 15.01.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 401,28 eurot (8%/365px32 000€x57p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 584,32 eurot (183,04+401,28). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras põhisummalt 32 000 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 37 759,42 eurot, millest 32 000 eurot moodustab põhivõlg, 5175,10 eurot intress ja 584,32 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 eurot ning õigusabikulud summas 360 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 360 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on lepingulise esindaja kuludena märkinud 360 eurot (km-ta). Nimetatud kulu koosneb õigusabi ajakulust 3h tasumääraga 120€/h (km-ta). Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasumäära, arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja menetluse kestust. Tasumäär 120 eurot töötunni eest vastab ka üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu, asja keerukust, mahtu, kestust ja hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumente, on õigusabile kulunud 3h põhjendatud. 3 2-19-18116 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1360 eurot, millest 1000 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 360 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4