Obsah (6)

§ 654§ 230§ 253§ 304§ 238§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17

) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega ei pea ringkonnakohus kooskõlas

§ 654lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Praegusel juhul tugineb hageja sellele, et ta on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud. Hageja peab tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid ehk seda, et ta on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud (

§ 230lg 1).

1. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:  Harju Maakohus kinnitas
2. märtsi 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3994 kompromissi, millega hageja kohustus tasuma kostjale alates
3. aprillist 2017 29 500 eurot 9-kuulise graafiku alusel iga kuu
4. kuupäevaks võrdsete osamaksetena (3300 eurot, v.a viimane makse 3100 eurot); 4    hageja kandis kostja kontole kokku 12 530 eurot (I kd, tl 5-7); hageja tasus kostjale sularahas
5. septembril 2017 1000 eurot (I kd, tl 70); kohtutäituri menetluses on kolm täiteasja täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks: 095/2017/2116 (
6. juuli 2017 seisuga põhivõlg 6270 eurot ja viivis 53 eurot 95 senti), 095/2017/2843 (
7. septembri 2017 makse summas 3300 eurot ja viivis 1 euro 65 senti), 095/2017/3097 (
8. oktoobri 2017 makse summas 3300 eurot).
9. Poolte vahel on vaidlus selles, kui palju tasus hageja kostjale sularahas
10. septembril 2017 ja
11. septembril
12. Hageja väitis, et
13. septembril 2017 tasus ta kostjale sularahas 8500 eurot ja
14. septembril 2017 tasus ta 9500 eurot (seega kokku18 000 eurot). Kostja vastuväite kohaselt tasus hageja tasus talle mõlemal päeval 500 eurot (seega kokku 1000 eurot).
15. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja esitatud
16. septembri 2017 ja
17. septembri 2017 kviitungid (I kd, tl 8) ja
18. septembri 2017 kviitung, millele on tõmmatud rist (I kd, tl 71) ei ole usaldusväärsed ning need ei tõenda, et hageja on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud. Ekspertarvamuses on asutud seisukohale, et kviitungitele on hiljem tehtud juurdekirjutused selliselt, et
19. septembri 2017 kviitungile on juurde kirjutatud „8“ ja „kaheksa tuhat“ ning
20. septembri 2017 kviitungile on juurde kirjutatud „9“ ja „üheksa tuhat“. Ringkonnakohus märgib, et
21. mai 2018 kohtuistungil on hageja ekspertiisiga nõustunud (I kd, tl 147), mistõttu tuleks jätta tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et ekspertiisi määramiseks ei olnud alust. Ka hageja ise on
22. mai 2018 ja
23. aprilli 2019 kohtuistungitel (I kd, tl 146; II kd, tl 195) kinnitanud, et esialgu oli mõlemale kviitungile märgitud 500 eurot. Seega pidi hageja tõendama, et
24. septembril 2017 andis ta kostjale lisaks 500 eurole veel 8000 eurot ja
25. septembril 2017 lisaks 500 eurole veel 9000 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja seda tõendanud. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas muudab hageja eesti keele mittevaldamine usutavaks asjaolud, mis puudutavad numbrite „8“ ja „9“ juurdekirjutamist. Numbrite kirjutamine ei sõltu eesti keele oskusest (või selle puudumisest).
26. Ringkonnakohus peab vajalikuks tuua välja ka järgmised vastuolud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et puudus mistahes mõistlik põhjus märkida
27. septembri 2017 kviitungile summaks 500 eurot, kui hagejal oli väidetavalt 9500 eurot kohe kaasas. Lisaks on hageja selgitanud, et kviitung, millele on tõmmatud rist (I kd, tl 71), oli tehtud summas 500 eurot, seejärel tühistatud ristiga ja täidetud uus kviitung vana kviitungi alusel. Samas on hageja ise kinnitanud, et ka
28. septembri 2017 kviitungile oli esialgu summaks märgitud 500 eurot ja hageja kirjutas numbri „8“ sellele juurde. Ringkonnakohtule jääb selgusetuks, miks märgiti kviitungile summaks 500 eurot, seejärel see kviitung tühistati (tõmmates sellele risti), ning vormistati uus kviitung samas summas (500 eurot) ja seejärel kirjutati juurde „8“. Eelneva tõttu on maakohus põhjendatult leidnud, et ka
29. septembri 2017 kviitung, millele on tõmmatud rist, ei ole usaldusväärne tõend.
30. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti hinnanud tunnistaja A.Š. ütlusi ebausaldusväärseteks. Üldjuhul annab tunnistaja ütlusi kohtuistungil. Kirjalike ütluste andmine on põhjendatud üksnes siis, kui tunnistaja kohtusse ilmumine on talle ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine on kohtu arvates küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav (

§ 253lg 1).

Kuna praegusel juhul andis tunnistaja ütlusi

1. mai 2018 kohtuistungil, jättis maakohus põhjendatult tähelepanuta tunnistaja
2. novembri 2018 ja
3. detsembri 2018 kirjalikud selgitused. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et maakohus kasutas tunnistaja kirjalikke ütlusi otsuse tegemisel. Kuigi maakohus viitas otsuses tunnistaja
4. mai 2018 kirjalikele selgitustele, nähtub tsiviilasja toimikust, et maakohus on selle dokumendi tunnistajale tagastanud (I kd, tl 144). Ka viite sisu hinnates tuleb asuda seisukohale, et maakohus viitas kohtuistungil antud tunnistaja ütlustele, mitte kirjalikele selgitustele. Seega on maakohtu viide tunnistaja
5. mai 2018 kirjalikele selgitustele pigem ekslik. 5
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses esitatud väited eksperdiarvamuse kui lubamatu tõendi kohta tuleb jätta tähelepanuta. Esiteks on need väited üldsõnalised (väidete kohaselt ei ole võimalik kontrollida, kuidas eksperdid on jõudnud oma järeldusteni; eksperdiuuringute kirjeldus on puudulik). Kui hageja leidis, et eksperdiarvamus on ebaselge või puudulik, oli tal võimalik taotleda kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramist (

§ 304

). Tõendi lubatavust reguleerib

§ 238lg 3.

Praegusel juhul ei ole tegemist ühegi

§ 238lg 3 p-des 1-5 nimetatud olukorraga.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgitamiskohustust rikkunud. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millised olulised asjaolud on hageja arvates jäänud välja selgitamata. Selgitamiskohustuse nõuetekohane täitmine ei tähenda seda, et kohus peaks menetlusosalistele selgitama, milliseid konkretseid tõendeid tuleb neil oma väidete tõendamiseks esitada. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu menetluses esindas hagejat kaks vandeadvokaati ning pooled ei vaielnud nõude kvalifikatsiooni ega tõendamiskoormise üle.
2. Eelneva tõttu on maakohus põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Ringkonnakohtu määratud tähtajaks (21. oktoobriks 2019) ega ka hiljem ei ole kostja menetluskulude nimekirja esitanud. Ei ole ka selliseid menetluskulusid, mida ringkonnakohus saaks asja materjalide alusel kindlaks määrata. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 6