lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav Vadim Šitov – isikukood 38706070282, elukoht xxx, kodakondsus määratlemata, 7 klassi haridus, emakeel vene keel, töökoht puudub, kriminaal- ja väärteokorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vadim Šitov
lg 2 järgi (29.04.2018.a episood) ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud.
lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 20.09.2018.a otsusega mõistetud raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. Süüdi tunnistada Vadim Šitov
lg 2 järgi (29.03.2019.a episood) ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud.
lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega (29.03.2019.a episoodi eest) mõistetud karistust 20.09.2018.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuu ja 24 päeva, võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust. 1
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29-30.04.2018 ning 29-30.03.2019, s.o 4 päeva, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda 1 aasta, 11 kuud 20 päeva vangistust.
kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 710 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Vadim Šitov peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil x; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. osaleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.
lg 1 alusel määrata Vadim Šitov katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista Vadim Šitovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 60 eurot riigituludesse. Kohustada Vadim Šitovit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 72,50 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Vadim Šitov, kriminaalasi 1-19-6091, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100. Asitõend DVD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde.
lg 3 p 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse X Xale kuuluv mootorsõiduk Rover 620, reg-nr x(Politseiparklas Rahumäe tee 6/1) . Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
järgi, juhtis tahtlikult uuesti 29.04.2018 kella 19.58 ajal Harjumaal Tallinnas Sõpruse pst 3 maja juures mootorsõidukit Mazda 323F registreerimismärgiga x olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 0,84 mg/l) ja põhjustades liiklusõnnetuse ning 29.03.2019 kella 22:08 paiku Harjumaal Tallinnas Haabersti rannapromenaadi jalgteel Paldiski mnt 92 juures mootorsõidukit Rover 620 reg.nr x olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 1,00 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vadim Šitov pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Vadim Sitovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.07.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Vadim Šitovi süüdi tunnistamist ja karistamist
424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (29.04.2018.a episood) toimepanemise eest vangistusega 7 (seitse) kuud.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks Harju Maakohtu 20.09.2018 otsusega 1-18-5888 mõistetud karistusega vangistus 1 (üks) aasta, 4 (neli) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (tegu 29.03.2019) nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 7 (seitse) kuud.
lg 2 alusel liitkaristusena mõista vangistus 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva, millest ärakantuks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29-30.04.2018 ja 2930.03.2019 ehk kokku 4 päeva. Ära kandmata karistus on seega 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva mis asendada vastavalt
lg 1 üldkasuliku tööga 710 (seitsesada kümme) tundi, mille tegemisajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdistatav vastavalt
lõigetele 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib temale ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama 3 kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
lg 3 p 1 alusel konfiskeerida X Xale kuuluv mootorsõiduk Rover 620 reg.nr x kui kuriteo toimepanemise vahendid. Asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid- DVD- plaat, mis asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 60 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale 4 kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.