Obsah (5)

§ 1§ 31§ 29§ 30§ 23

Tsiviilasi nr 2-19-17706 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult 31. jaanuar 2020, Tartu kohtumaja teatavakstegemise aeg Tsiviilasja number 2-19-1770

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Estla Houses OÜ, äriregistri kood 12898532, juriidiline aadress Vinkli t 8 Tartu linnas, äriregistri esmakanne 19.08.

1. Juhatuse liikmeteks on olnud perioodil 19.08.2015 – 16.09.2015 Ainar Arak (ik XXX) ja 16.09.2015 – k.a Andrus Umbleja (ik XXX). Äriregistri kohaselt on osakapitali suuruseks 5300 eurot. Osanik OÜ Tehnotaip (registrikood 12200230) on osakapitali suurendanud 22.06.2018 2500 eurolt 5300 euroni. Ainuosanik alates 14.09.2015 – k.a on OÜ Tehnotaip (registrikood 12200230). OÜ Tehnotaip osanik ja juhatuse liige on Andrus Umbleja. Võlgniku tegevusalaks registri kohaselt on kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine; muud tegevusalad: puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük (alates 2018). Võlgnik on esitanud registrile viimase majandusaasta aruande
2. aasta eest. Vara 1.
3. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel Estla Houses OÜ nimele kinnisvara registreeritud ei ole. Võlgniku juriidilise asukohana registreeritud Vinkli t 8 Tartu linnas (end aadress Ravila tn 59 Tartu) omanikuks on AS Tiigi Keskus (registrikood 10666591). AS Tiigi Keskus tegevusalaks on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Juhtorgani liikmed ei ole registri kohaselt võlgniku juhtorgani liikmetega seotud isikud. Seega, on ühing registreeritud aadressil, millel puudub seos võlgnikuga või tema juhtorgani liikmetega. Juhatuse liikme esitatud info kohaselt üüris võlgnik oma majandustegevuseks ja tootmiseks vajalikke hooneid ja seadmeid. Äriruumi üürileping oli sõlmitud 01.10.2015 Optimus Holding OÜ-ga (registrikood 12762436). Üürilepingu kohaselt oli üüritavaks varaks kinnisasi (registriosa XXX ) koos oluliste osade ja päraldistega asukohaga XXX. Lepingu kohaselt oli see esialgselt sõlmitud kehtivusega 1 aasta, mis pikenes automaatselt 1 aasta võrra, kui pooled ei teatanud 3 kuud enne lepingu tähtaja möödumist lepingu lõpetamisest. Üürilepingu kohaselt oli üür 2000 eurot/kuus, millele lisaks pidi üürnik (võlgnik) tasuma vastavalt esitatud kuluarvetele jooksvad kommunaalkulud ja sideteenuste eest. Juhatuse liige selgitas täiendavalt, et pärast seadmete üürile võtmist selgus nende kehv seisukord, mistõttu tuli koheselt nende töös hoidmiseks teostada hooldust ja remonti ning sellega seoses vähendati rendihinda kuus 480 euroni. Teatise üürilepingu lõpetamiseks esitas üürileandja võlgnikule 29.07.2019 ning see allkirjastati poolte poolt üürniku majandustegevuse täielikul lõppemisel 31.10.
4. Üürileandja Optimus-Holding OÜ (registrikood 12762436) asutaja ja ainuosanik on Norske Laftehus AS (registreeritud Norras 914 329 213) ning juhatuse liikmeks Jon Morten Johansen (ik XXX). Eeltoodule tuginedes registri kohaselt võlgniku ja üürileandja juhtorgani liikmed ei olnud seotud osapooled ning juhtorgani liikmete osas kattuvust ei esine. Küll aga oli võlgniku toodangu tellijaks ja võlgniku poolt valmistatavate puitmajade projekteerimine ja realiseerimine seotud üürileandja osaniku ja juhatuse liikmega. Seega teostas võlgnik toodangut tootmisseadmete üürileandjaga seotud isikutele. 1.
5. Maanteeameti liiklusregistri andmetel Estla Houses OÜ nimele on registreeritud käesoleval ajal: - mahtuniversaal FIAT DOBLO (v.l 2008); Juhatuse liige on esitanud 01.02.2019 sõlmitud ostumüügilepingu, mille kohaselt sõiduk võõrandati Arellos OÜ-le. Viimane on sõiduki eest tasunud 2 420 eurot võlgniku kontole juba enne müügilepingu vormistamist 27.12.
6. Juhatuse liikme kinnitusel oli tegemist Norras avarii teinud sõidukiga, mis müügi hetkel ei olnud liikluskõlbulik. Uus omanik pole käesoleva ajani omanikuvahetust registris teostanud. - kaubik CITROEN JUMPER (v.l 2007); Sõiduk on registrist kustutatud seoses võõrandamisega välisriiki - Ukrainasse. Juhatuse liikme kinnitusel oli sõiduk kasutusel 2017 Norras paigaldusmeeskonna sõiduvahendina. Nimetatud teenuse lõpetamisel vajas sõiduk olulist remonti, kuhu võlgnik ei soovinud täiendavaid investeeringuid teha. Sõiduk müüdi Ukrainasse. - kaubik RENAULT TRAFIC (v.l 2004). Sõiduk asub käesoleval ajal võlgniku esindaja poolt valvataval territooriumil. Sõiduki taustauuringust ilmneb, et sõiduk on osalenud kindlustusjuhtumis ning omanikule hüvitati sõiduki turuväärtus üle 2000 euro. Esindaja kinnitusel teostas võlgnik avariilise sõiduki liikluskõlblikuks tegemise ning kasutas seda oma igapäevases majandustegevuses. Registri kohaselt on kehtiv tehnoülevaatus kuni 31.12.2019 (ajutisele haldurile teadaolevalt uut ülevaatust läbinud ei ole). Käesoleval ajal vajab sõiduk normaalse kasutamiskõlblikkuse tagamiseks remonti suurusjärgus ca 1000 eurot. Arvestades kõike eeltoodut on sõiduki prognoositav väärtus käesoleval ajal ca 2000 eurot. 1.
7. Muud vallasvara (põhivara, käibevara) ei ole võlgniku nimel registrites tuvastanud. Muu käibevara, väärtpaberid, mitterealiseeritav vara puudub. Juhatuse liige selgitas, et tootmistegevusest jäänud jäägid, peamiselt hakkepuit on müüdud Reinpaul OÜ-le. Rahalised vahendid on kantud võlgniku pangakontole. Ajutine haldur on tuvastanud, et alates juulist 2019 on kõik võlgnikule makstud tulud inkasso korras läinud Maksu- ja Tolliametile, kes arestis võlgniku kontod seoses maksuvõlaga juulis
8. Võlgnik on enne ajutise halduri nimetamist võõrandanud frontaallaaduri Case hinnaga 15 000 eurot. Tegemist on seadmega, mis ei ole kantud liiklusregistrisse. Vara võõrandati OÜ-le Hilaris Invest (registrikood 11004024), kelle kasuks oli kommertspandiregistrisse seatud kommertspant esimesele järjekohale summas 100 000 eurot. Vastavalt 01.10.2019 sõlmitud kokkuleppele teostasid võlgnik ja OÜ Hilaris Invest tasaarvelduse summas 44 556,08 eurot ning võlgnevuse katteks võõrandati eelpool nimetatud laadur ja 156,25 m3 männilafetti. Kuigi tehing on teostatud tasaarvestusena ning enne ajutise halduri nimetamist, siis ajutise halduri hinnangul käesolevaks ajaks kogutud andmete kohaselt ei ole tagasivõitmine otstarbekas, sest lepingupooleks on isik, kes ka pankrotimenetluses oleks sama vara osas olnud eelistatud pandipidajana. 1.
9. Võlgnikul on krediidiasutuste andmetel avatud järgmised arvelduskontod: arvelduskonto nr XXX Swedbank, saldo 0,00 eurot ja arvelduskonto nr XXX LHV Pank, saldo 0,00 eurot. Ajutine haldur on tutvunud konto väljavõtetega perioodil 2019 ega tuvastanud tehinguid, millega oleks teostatud sularaha väljavõtmist. Kontol toimuvad tehingud kajastavad tavapärast majandustegevust, hankijatele arvete tasumist, töötajatele töötasu maksmist. Ajutine haldur tuvastas väljamakseid aruandvatele isikutele (juhatuse liige, tootmisjuht), kellele on teostatud kuluarvete tasumist. Juhatuse liige on selgitanud, et aruandvate isikute kuluaruannete tasumine teostati pangakontolt kuludokumentide alusel. Tehingute teostamine 2019 on Swedbank kontol olnud märkimisväärselt väiksem moodustades vaid 4630 eurot. LHV Panga kontol on teostatud põhiline osa ettevõtte rahalistest tehingutest ning see moodustab
10. aastal 450 000 eurot. Kontodel oli allkirjaõiguslik isik juhatuse liige. Ülejäänud krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Kassat juhatuse liikme andmetel praktiliselt ei kasutatud. Kassas on hetkel juhatuse andmetel rahaliste vahendite jääk 128 eurot, mis oli antud AS Norske Laftehus poolt ajal, mil kontod olid arestitud. Kassasse antud rahaliste vahendite arvelt teostati jooksvaid kulumakseid. 1.
11. Nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. Võlgnikule kuulub varana sõiduk Renault Trafic, mille väärtus on hinnanguliselt 2000 eurot ja kassas rahaliste vahendite jääk 128 eurot. Kohustused 2.
12. Pandiga tagatud nõuded puuduvad. 2.
13. Täitemenetluste registri andmetel ei ole võlgniku vara suhtes alustatud täitemenetlusi. 3 2.
14. Hankijate ees on kohustusi kokku 111 760 eurot. Analüüsides hankijate ees olevaid kohustusi, nähtub, et suurem osa nõudeid on jäänud tasumata
15. aastal. Suurem osa tasumata kohustusi on tekkinud 2019 kevad-suvel, kui juba aktiivne tootmine puudus. Suurimad võlausaldajad on: AS Eesti Energia (tasumata arved aprill – oktoober 2019) 8161,75 eurot; Laskana-Mežs SIA (tasumata arved mai – juuli 2019) 41 257,10 eurot; Optimus-Holding OÜ (tasumata arved juuli 2018 – august 2019) 6388,20 eurot; Osaühing ProInkasso (tasumata arved juuni 2019) 12 978,63 eurot; Võlupuu OÜ (osaliselt tasumata arve veebruar 2019) 5000 eurot. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna teatel on Võlupuu OÜ esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 6400 euro nõudes; lahend puudub. Võlgniku esindaja on märkinud, et kavatseb viiviste osas vastuväite esitada. 2.
16. Maksu- ja Tolliametile on võlgnevus maksude osas põhivõla ulatuses 61 630,12 eurot. Maksuhalduri teatel oli võlgnikul esitamata KMD november 2019 eest. Maksunõuded tekkisid võlgnikul juba 2019 suvel, sest maksuhaldur on väljastanud korralduse maksuvõla tasumiseks ning teostanud ka võlgniku konto arestimise. 2.
17. Töötajatega on töölepingud seisuga 12.12.2019 lõpetatud. Kuni ajutise halduri nimetamiseni olid lepingud töötajatega kehtivad ning ajutise halduri nõusolekul esitas juhatuse liige töötajatele teatised töösuhte lõpetamisest alates 12.12.
18. Teadaolevalt on teatised töötajatele kätte toimetatud allkirja vastu. Samuti on võlgnik täitnud juba töötajate ees kohustuse koondamishüvitise väljamaksmiseks, kelle tööstaaž töösuhte lõpetamisel oli kestnud viis ja rohkem aastat. Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt töösuhe lõpetatud 21 isikuga. Juhatuse poolt esitatud andmete kohaselt on töötajatel osaliselt saamata töötasu juba alates maikuust 2019 ning alates septembrist on töötasud välja maksmata praktiliselt kõikidele töötajatele. Hinnanguliselt võib viimase kolme kuu eest (september – detsember 2019) olla töötajatel ainuüksi saamata töötasu võlgnevus ca 70 000 eurot, millele lisanduvad veel hüvitised kasutamata puhkuse eest ja töösuhte lõpetamisel makstav hüvitis (sh etteteatamistähtaja mittejärgmise eest makstav hüvitis). Pankrotiavalduses on võlgnik esitanud töötajate võlgnevuse summas 88 450 eurot. Käesoleval ajal võlgnik veel teostab lõplikku töötajate nõuete arvestust, kuid kohustuste täpne summa ei muuda lõppkokkuvõttes võlgniku olukorda ega ajutise halduri hinnangut. Pankroti väljakuulutamisel või ka pankrotiavalduse menetluse lõppemisel raugemisega, on võimalik enamuses töötajate nõuete rahuldamist taotleda Eesti Töötukassalt. Arvestada tuleb siiski seadusest tulenevate piirangutega ning tõenäoliselt kogu nõude ulatuses töötajate nõudeid ei ole Eesti Töötukassa kaudu võimalik rahuldada. 2.
19. Pankrotiavalduses on võlgnik märkinud võlgnevuseks muudele isikutele 111 198,73 eurot ja esitanud bilansi seisuga 12.11.2019, sh on võlgnikul täitamata kohustusi: aruandvate isikute ees (sh juhatuse liige) 28 740,13 eurot; tagastamata laenukohustus ainuosanikule Tehnotaip OÜ-le 4650 eurot; täitmata kohustus toodangu ettemaksu osas Norsk Laftehus AS-le 77 808,60 eurot. Võlgnikul on teadaolevaid sisse nõutavaks muutunud kohustusi 354 588,85 euro ulatuses 28.12.2019 seisuga. Menetluse raugemine Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku toodangule tellimuste puudumine. Maksejõuetuse tekkimise ajaline periood on kevad-suvi
20. Võlgniku esindaja on selgitanud, et 2015 alustati koostööd tellimuste tegemiseks Norra äriühinguga Norske Laftehus AS. Kuna tootmises kasutati Norske Laftehus AS tehnoloogilisi lahendusi, oli ettevõttel keelatud toota maju teistele tellijatele ning tellijana kohustus Norske Laftehus AS tagama võlgnikule kasumlikuks ettevõtluseks piisavalt tellimusi. Kõik võlgniku poolt toodetud käsitööpalkmajad ja abihooned eksporditi Norra Kuningriiki. 2015 – 2017 tegeleti peale tootmise Eestis ka toodangu paigaldamisega Norras. Kahjuks paigaldusmeeskonna hulgas oli suur kaadrivoolavus, millega kaasnes paratamatult vähene tööviljakus. Ühingu juhtkond otsustas
21. aastal lõpetada paigaldusteenuse osutamise, mis tõi kaasa käibe vähenemise, kuid samuti vähenesid oluliselt ettevõtte kulud. Tegevusperioodi jooksul oli probleeme ka tootmisseadmete ja kinnistul asuvate hoonetega. Tuli teha investeeringuid töötingimuste parendamisse ning seadmete hooldamisse. Samuti oli püsivalt probleeme töötajatega, kellest osadel oli hulgaliselt täitemenetlusi ning kel puudus motivatsioon tasu saamiseks, mis oleks olnud suurem minimaalsest; osadel oli probleeme töödistsipliinist kinni pidamisega. Üldine töökultuur ettevõttes kannatas ning juhtidel oli raske 4 teostada vajalikke planeerimisi ja prognoose tootmise efektiivseks muutmiseks. 2018 leiti endise haigestunud tootmisjuhi asemele uus isik, kellega juhtkonna koostöö sujus paremini ning leiti võimalusi oluliselt tootmise efektiivsemaks muutmiseks. Oluline osa oli Ukrainast palgatud võõrtööjõul, kes oli enam motiveeritud paremate töötulemuste saavutamisele. Selline ladus tegevus lõppes 2018 lõpul, kui ilmnes, et tellijana Norske Laftehus AS ei suuda enam tagada piisavalt tellimusi majade müügiks ja paigaldamiseks. 2019 I kvartalis olid erimeelsused juhatuse ja palkmajade ehitajate vahel, mis suudeti taastada aprillis. Kahjuks sealt edasi ei laabunud koostöö tellijaga, kes ei suutnud ka suve jooksul tagada majade müüki Norras. Tekkis likviidsete vahendite puudujääk, mis ei võimaldanud võlgnikul täita jooksvaid kohustusi. Kuni pankrotiavalduse esitamiseni ei esitanud Norra firma enam ühtegi tellimust, mistõttu puudus prognoos ka rahavoogude taastamiseks. Võlgnik lõpetas majandustegevuse ning esitas pankrotiavalduse. Võlgnikul on varana sõiduk Renault Trafic, mille hinnanguliseks väärtuseks on 2000 eurot ja kohustusi 354 588,85 euro ulatuses. Võlgnikul ei jätku rahalisi vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Käesolevaks ajaks teadaolevalt võimalikud tagasivõitmise alused puuduvad. Teoreetiliselt võiks küll olla aluseid võõrandatud vara tagasivõitmiseks, kuid see ei tagaks võlausaldajate nõuete rahuldamist, kuna tehing on tehtud pandipidajaga, kelle nõue talle võõrandatud ja tagasivõidetava vara osas oleks ka pankrotimenetluses eelistatud võrreldes teiste võlausaldajatega. Juhatus on tegutsenud seadusest tulenevalt ning esitanud ise avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Asjas kogutud materjalide kohaselt ei ole ajutine haldur tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt oleks maksejõuetus põhjustatud juhatuse liikme poolt tahtlikult, mistõttu ei saa kinnitada, et tegemist oleks kuritahtliku maksejõuetuse põhjustamisega pankrotiseaduse mõttes. Juhatus oli seotud tegevuse algfaasis sõlmitud koostöölepinguga Norske Laftehus AS-ga ning seega puudus võimalus kasutada üüritud tootmisseadmeid teiste projektlahenduste alusel palkmajade tootmiseks ning tellimuste täitmine teistele hankijatele osutus võimatuks.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on

§ 30

lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2500 eurot ja maksmise tähtajaks 27.01.2020 ning teatanud 06.01.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Estla Houses OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Estla Houses OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Andrus Umbleja. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 1848,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 609,97 eurot, kokku 2458,37 eurot. Ajutine haldur on arvestanud tööaja sisse ka raugemise korral töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse esitamise töötajatele hüvitise 5 maksmiseks saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (21 töötajat a´ 40 eurot). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Tiia Kalausele tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1848,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 609,97 eurot, kokku 2458,37 eurot. Ajutise halduri tasu tuleb TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel välja mõista solidaarselt Estla Houses OÜ-lt ja juhatuse liikmelt Andrus Umblejalt, kes on kokkuleppel ajutise halduriga nõustunud puudujäävas ulatuses võtma kulud enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6