Obsah (4)

§ 175§ 181§ 71§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Madis Ernits 19.09.2019, Tartu 3-18-2351 X kaebus

) § 181 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 25.04.2019 ja apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks oli 27.05.

2. Kaebaja esitas 23.05.2019 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.
3. Tartu Ringkonnakohus jättis 27.05.
4. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas määruses kaebajale, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega.
5. Kaebaja esitas 05.06.2019 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 27.05.
6. a määrusele.
7. Riigikohus jättis 26.06.
8. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata.
9. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule 05.07.2019 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 27.05.
10. a otsuse peale. Koos apellatsioonkaebusega esitas kaebaja ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt ei suutnud kaebaja 30 päeva jooksul korrektset apellatsioonkaebust koostada ning ta ei olnud võimeline ka advokaadi eest maksma. Kui kaebaja sai teada riigi õigusabi võimalusest, esitas ta ringkonnakohtule ka riigi õigusabi taotluse, mis jõudis sinna alles 24.05.2019, kuigi kaebaja esitas selle varem. Ringkonnakohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, misjärel pöördus kaebaja Riigikohtu poole ning Riigikohtu 26.06.
11. a määruse ootamise tõttu ei olnud ta võimeline apellatsioonkaebust tähtaegselt esitama.
12. Vastustaja leidis 22.07.
13. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata. Kaebaja soovi kasutada apellatsioonimenetluses advokaadi abi ei saa vastustaja hinnangul pidada selliseks objektiivseks takistuseks, mis õigustaks menetlustähtaja ennistamist. Kaebajat on varasemalt esitanud iseseisvalt halduskohtule kaebusi ja ringkonnakohtule apellatsioonkaebusi. Seega on kaebaja suuteline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja suutis iseseivalt apellatsiooni esitada ja miski ei viita sellele, et kaebaja ei oleks suutnud sellist apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada. Seetõttu ei saanud professionaalse õigusabi puudumine objektiivselt apellatsioonkaebuse esitamist takistada. Kaebaja pidi mõistma apellatsiooni esitamise ja tähtaja arvestamise vajadust. Lisaks soovib kaebaja vaidlustada kõige kergemaliigilise distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul määramisest arvates, mistõttu kaotab vaidlustatud käskkiri oma õigusjõu kolme kuu pärast. Seega ei saa apellatsioonkaebust pidada kaebaja sedavõrd olulise õiguse kaitsele suunatuks, mis kaaluks üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
14. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Tartu Halduskohus on 25.04.
15. a otsuse resolutsiooni p-ga 2 ebaseaduslikult otsustanud kohtulahendi mitteavalikustamise.

§ 175

lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Seega tuleb jõustunud kohtuotsused üldjuhul avaldada muutmata kujul. Nimetatud põhimõte tuleneb ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg-st 4. Erandina on kohtul võimalik otsust muutmata kujul ka mitte avaldada, kuid seda võimalust tuleks kohtul alati võimalikult väikses ulatuses ning vastavalt põhjendatud vajadusele kasutada. Halduskohus on mitteavalikustamisel tuginenud

§ 175

lg-le 4, mille kohaselt, kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, ning eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida ka

§ 175

lg 3 sätestatut järgides, avaldab kohus andmesubjekti taotlusel või omal algatusel otsuse ilma eraelu puutumatust kahjustavate andmeteta, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust. Halduskohus ei ole 25.04.2019. a otsuses aga üldse põhjendanud, miks ei ole kaebaja eraelu puutumatuse kahjustamist võimalik vältida ka

§ 175

lg 3 sätestatut järgides, ega selgitanud, milliseid delikaatseid isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, halduskohtu 25.04.

1. a otsus sisaldab. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda halduskohtu 25.04.
2. a otsus selliseid andmeid, mille avalikustamine pärast

§ 175lg 3 järgimist võiks kahjustada kaebaja eraelu puutumatust.

Kuivõrd ringkonnakohtul puudub pädevus halduskohtu 25.04.

1. a otsuse resolutsiooni p 2 tühistamiseks, soovitab ringkonnakohus käesolevaga halduskohtul nimetatud otsuse avalikustamist uuesti kaaluda. II
2. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. 2
3. Tulenevalt

§ 181

lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Antud juhul oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 25.04.

1. a otsusele 27.05.
2. Vaidlus puudub selles, et kaebaja poolt 05.07.2019 Tartu Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu eelnimetatud otsuse peale on esitatud hilinenult. Tulenevalt

§ 181

lg-st 3 otsustab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

§-s 71 sätestatut arvestades.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 11. Tulenevalt

§ 71

lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (RKHKo 13.10.2009, 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p 17).

1. Tartu Halduskohtu 24.05.
2. a otsuses, mida kaebaja soovib ringkonnakohtus vaidlustada, on selgelt märgitud tähtaeg, mille jooksul saab kohtuotsust vaidlustada ning esile on toodud ka viimane kuupäev, millal saab apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada, s.o 27.05.
3. Kaebajale nähtus antud juhul halduskohtu otsusest selgelt, mis aja jooksul tuli tal apellatsioonkaebus kohtule edastada ning ükski asjaolu ei viita sellele, et ta oleks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgemise osas olnud teistsugusel arusaamal. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on kaebaja esitanud mitmeid kaebusi kohtutele. Kuna üldise elukogemuse järgi saab eeldada, et isik, kes on teatud menetluskorraga varasemalt kokku puutunud, omab vastavas osas teatavat kogemust, viitab see asjaolu kaebaja teadlikkusele kaebetähtaegadest. Enam kui kuu aega apellatsioonkaebuse esitamisega hilinemine ei saanud tuleneda kaebaja teadmatusest ka põhjusel, et ringkonnakohus selgitas kaebajale 27.05.
4. a määruses, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd miski ei viita sellele, et kaebaja ei oleks suutnud samasugust apellatsioonkaebust, nagu ta ringkonnakohtule hilinenult esitas, tähtaegselt esitada, ei olnud kaebajal tähtaegseks apellatsioonkaebuse esitamiseks professionaalse õigusabiabi kasutamine hädavajalik.
5. Eelnevast tulenevalt ei esine ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal apellatsioonkaebust kohtule tähtaegselt esitamast. Seega tuleb apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. 14.

§ 187

lg 3 p 2 alusel tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Seega tuleb apellatsioonkaebus kaebajale tagastada. Tulenevalt

§ 187

lg 2 teisest lausest loetakse apellatsioonkaebuse tagastamisel, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 15.

§ 175

lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel määruskaebuse esitaja nime initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Riigikohtu 06.02.2020 kohtumäärus Resolutsioon

1. Rahuldada kaebaja määruskaebus.
2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a määruse resolutsiooni punkt
5. Teha uus määrus, millega ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
6. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga. 4