← Eesti

4-06-2307\1

Väärteoasi nr.4-06-2307 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 13 novembril, Tallinnas Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Helve Särgava, sekretäri Ülle Karna juuresolekul, kaebuse esitanud menetlusaluse isiku MP ja kohtuvälise menetleja Põhja PP liiklusjärelvalve osakonna esindaja Aivar Hirs osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Liivalaia kohtumajas MP´i (ik xxx, elukoht xxx) kaebust Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna poolt 08.05.2006.a. tehtud otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr

  1. Vaidlustatud otsuse kohaselt karistati MP´i liiklusseaduse § 74´22 lg 2 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 1200 krooni ning liiklusseaduse § 74´33 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600 krooni. MP´i karistati selle eest, et tema juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 26,40 km/h võrra, sõites kiirusega 120 +/- 3% km/h. Ja sõidukil puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. 31.05.2006.a. kohtule saabunud avalduses taotleb MP tühistada täielikult Põhja PP liiklusjärelvalve osakonna otsus
  2. maist 2006.a väärteoasjas nr
  3. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ületanud lubatud sõidukiirust. Tema juhitud mootorsõiduki kiirus oli lubatu piires, mida kinnitab ka asjaolu, et nimetatud teelõigul, kus väidetav kiiruseületamine toimus, on teeolud nii halvad, et kaebuse esitaja juhitud mootorsõidukiga on sisuliselt võimatu väärteoprotokollis ja- otsuses märgitud kiirusega sõita. Seda põhjusel, et mootorsõidukil on nii madala profiiliga rehvid, et need oleks sellisel teel purunenud. Samuti leiab kaebuse esitaja, et liiklusjärelvalvet teostanud politseiametnik eksis kiiruse mõõtmisel, kuivõrd ta mõõtis kaebuse esitaja juhitud mootorsõiduki sõidukiirust vastutulevast autost sõidu pealt. Kaebuse esitaja on ka ära märkinud, et LE § 127 sätestab, et õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Õppesõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav käesoleva määruse lisa 4 kohane õppesõidu-tunnusmärk, teistel juhtudelalgaja juhi tunnusmärk. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud sättest ei tulene, et tema poolt juhitud mootorsõidukil oleks pidanud olema väärteoprotokollis nimetatud esmase juhi tunnusmärgid, mistõttu puudub kaebuse esitaja teos LS § 74´35 lg 1 kohane väärteokoosseis. Samuti on kaebuse esitaja avalduses märkinud, et Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse komissar Aivar Hirs 08.05.2006.a. otsuses on kaebuse esitajale süüks arvatud üldse teine tegu- algaja juhi tunnusmärkide kasutamata jätmine, milles on tõepoolest väärteokoosseis. Samas jääb kaebuse esitajale arusaamatuks, mille alusel see on tuvastatud. Kohus tegi kindlaks: Kohtuistungil jäi MP kaebuses esitatud väidete juurde. Kohtus ta kinnitas, et ei ole otsusega nõus, kuna ei ole kiirust ületanud. Teekate oli väga halb ja see koht oli enne kurvi. Kiirust ei näidanud talle keegi. MP väitis, et kiirusemõõtmise kasutamise protokollis on tema allkiri, aga keegi ei küsinud, kas ta on näidikuga nõus. Load sai kaks aastat tagasi, antud sündmuse toimumise ajal oli algaja juht. MP tunnistas, et algaja juhi tunnus võis mitte nähtaval kohal olla. Kohtuvälise menetleja esindaja andis kohtuistungil arvamuse, et ei nõustu kaebusega. Kaebuse esitaja ületas kiirust ning tal puudusid esmase juhi tunnusmärgid. Kiirusemõõteseade omas kehtivat taatlust, oli tehniliselt korras. Eksimise võimalus välistatud, kuna oli ainuke politseile vastutulev auto, teisi autosid tol hetkel teel polnud. MP on peale antud rikkumist toime pannud veel rikkumisi ning tema juhtimisõigus on ära võetud 6 kuuks. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidega on tuvastatud, et MP rikkus liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid ületades lubatud sõidukiirust asulavälisel teel. Nimelt näeb antud paragrahv ette, et suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS § 74´22 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis ning selle eest nähakse ette karistus kuni 50 trahviühikut. MP juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel sõites kiirusega 120 +/- 3 km/h, sellega ületas ta lubatud sõidukiiruse 26 km/h võrra ning teda karistati rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 krooni. Seega karistati teda alla sanktsiooni keskmise. Samuti on asja materjalidega tuvastatud, et MP rikkus LE § 127 nõudeid, juhtides mootorsõidukit, millel puudusid nähtaval kohal kohustuslikud algaja juhi tunnusmärgid. LS § 74´35 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. MP´le määrati karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600 krooni. Kohus leiab, et MP on rikkunud liikluseeskirja nõudeid ületades lubatud suurimat sõidukiirust ning juhtides mootorsõidukit, mille puudusid nähtaval kohal kohustuslikud algaja juhi tunnusmärgid. Liiklusjärelvale kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et MP juhtis mootorsõidukit 18.04.2006.a. kell 11.50 Harjumaal Harju vallas, Laagri-Harju tee 4 kilomeetril sõidu suunaga Laagri poole. Tema kiiruse mõõtmiseks kasutati kiirusmõõteseadet „Stalker“ SP 008096, mis oli taadeldud 13.02.2006.a. ning seadet testiti 18.aprillil 2006.a. kell 07.00, ning seade oli töökorras. Seega ei ole alust arvata, et kiirusmõõteseade eksis näidates seadme lugemiks 120 km/h. Tulenevalt protokollist, millele ka MP on alla kirjutanud, on ka juhile seadme tabloole fikseeritud näitu näidatud. Väärteoprotokollis nr 2373,06,002197 on rikkumise kirjeldusena ära märgitud ka asjaolu, et MP juhtis mootorsõidukit, millel puudusid nähtaval kohal kohustuslikud esmase juhi tunnusmärgid. Oma avalduses ei ole MP eitanud asjaolu, et tal võisid need tunnusmärgid puudu olla ning samuti on ta kohtuistungil ise tunnistanud, et esmase juhi tunnus võis mitte näha olla. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 1; § 133 – 135; § 156 kohus otsustas:
  4. Jätta rahuldamata MP kaebus.
  5. MP´l tasuda väärteoasja nr 2373,06,002197 otsusega määratud rahatrahv summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni ning rahatrahv summas 600 (kuussada) krooni Põhja Politseiprefektuuri arvele 10220035022014 viitenumbriks märkida
  6. Eesti Ühispangas ning Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades kassatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Helve Särgava Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.