) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtupraktikas kohaldatakse eeltoodud alust ka juhul, kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus muutub ainetuks (Riigikohtu lahend 3-3-1-44-14, p 12). Kohtu hinnangul on praeguses asjas tühistamiskaebus muutunud ainetuks. Kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel oli vabaneda selgituste ja dokumentide, s.h pangakontode väljavõtete esitamise kohustusest. Praeguseks on maksumenetlus maksuotsuse andmisega lõppenud. MTAl oli võimalik viia maksumenetlus lõpule kaebajalt küsitud andmeid saamata. MTA teatas kohtule, et kaebajalt küsitud selgituste ja dokumentide esitamine ei ole enam vajalik. Sisuliselt on vaidlustatud korraldus tähenduse kaotanud ja kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud. Vaidlustatud korraldusel puudub kaebaja jaoks kestev mõju. Korralduses on küll märgitud, et selle tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha. Kuid sunniraha rakendamine on lubatud üksnes haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseks. Kui vastustaja kaebajalt küsitud teavet enam ei vaja, siis ei ole võimalik sunniraha rakendada. 6.
lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust
lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohtu hinnangul ei ole vaja suunata kaebajat MTA 08.11.2018. a korralduse nr 12.2-3/0451969 õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisele, kuna tuvastamisnõue ei oleks lubatav. Kaebajal puudub tuvastusnõude esitamiseks põhjendatud huvi. Igas maksumenetluses tehtud otsustused lähtuvad konkreetse menetluse asjaoludest. Isegi kui kohus tuvastaks vaidlustatud korralduse õigusvastasuse, ei paneks see maksuhaldurile kohustusi tulevikus kaebajalt muudes maksumenetluses teabe nõudmise osas. Seega ei saa kaebaja esitada tuvastamiskaebust preventiivsel eesmärgil. Samuti ei näe kohus tuvastamiskaebuse esitamiseks rehabiliteerivat eesmärki, kuna vaidlustatud korralduses ei tehta mingeid etteheiteid kaebajale. 2 7.
lg 4 alusel kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja.
lg 6 sätestab, et menetluse lõpetamisel
lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul vaidlustatud korralduse tühistamiseks esitatud kaebus ja korralduse ammendumine maksumenetluse lõppemisega omavahel sisuliselt seotud, seega
Vastustaja on oma põhitegevuse raames tegutsev haldusorgan ja kohtupraktikas tema kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. 8. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kuulub
Kaebajal tuleb teatada kohtule, millisele isikule ja kontole ta riigilõivu tagastamist soovib. Kohus tagastab riigilõivu pärast määruse jõustumist. 9.
lg 1 p 2 kohaselt ei saa kaebaja pärast käesoleva määruse jõustumist sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada. See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada MTA 08.11.2018.a korralduse nr 12.2-3/045196-9 tühistamise nõuet. Menetluse lõpetamine ei piira kaebaja või muude isikute õigusi CanalGreen OÜ suhtes tehtud maksuotsuse vaidlustamisel või muude nõuete esitamisel kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.