KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2019.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-9806 (16231600488) Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kriminaalasi X.

§ 202lg. 1 alusel X.Yi kahtlustuses Kar

S § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.

§ 202lg.

2 p. 1 alusel kohustada X.Yit tasuma kriminaalmenetluse kuluna kaitsjatasu summas 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 19.06.2020.a. Menetluskulu tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtumääruse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). 3. Asitõendina kriminaalasjas olev CD – plaat videosalvestisega – jätta kohtumääruse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde

§ 126lg.

3 p. 1 alusel. 4. Ekspertiisikulud summas 3469,84 eurot – jätta

§ 180lg.

3 alusel riigi kanda. Tulenevalt

§-st 385 p.- st 10 ei ole määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. KRIMINAALMENETLUSE KÄIK JA TAOTLUS: Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati 07.04.2016.a menetlust KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 tunnustel selles, et 07.04.2016.a kella 14.42 paiku püüdis X.Y varastada Tallinnas aadressil Viru väljak 4 asuvast Kaubamaja toidumaailmast Kaubamaja AS-ile kuuluvat kaupa kogusummas 10,37 eurot ja nimelt: - pannkoogid toffee- ja kirsitäidisega maksumusega 1,55 eurot; - söögitarvikud 2 tk kogumaksumusega 0,32 eurot; - mandli Premium maksumusega 6,65 eurot ja - sidruniheina tee maksumusega 1,85 eurot. Eeltoodud kaubaga möödus X.Y kassast ja turvaväravatest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Prokurör, olles analüüsinud kõiki kriminaalasjas nr 19231600207 kogutud tõendeid kogumis, leiab, et X.Yile esitatud kahtlustus on põhjendatud ja tema süü on tõendatud alljärgnevate tõenditega:

1. Kaubamaja AS avalduse ja õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nr 67/16 /tl 2/, mis tõendavad, et 07.04.2016.a kella 14.42 paiku peeti Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas Viking Security AS töötaja poolt kinni X.Y, kelle juurest avastati varastatud kaupa kogusummas 10,37 eurot ja nimelt: pannkoogid toffee- ja kirsitäidisega maksumusega 1,55 eurot, söögitarvikud 2 tk kogumaksumusega 0,32 eurot, mandel Premium maksumusega 6,65 eurot, sidrunheina tee 330 ml maksumusega 1,85 eurot; kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele;
2. Tunnistaja C.C ütlustega /tl 3/, mis tõendavad, et 07.04.2016.a Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas turvatöötajana tööl olles märkas ta läbi videokaamera kella 14.35 paiku kuidas toidumaailmas võttis rohelise jope ja mustade saabastega naisterahvas riiulist pähkleid, pani need läbipaistvasse kilekotti, milles juba oli kaupa, liikus kilekotiga külmikute vahele ja pani kilekoti endaga kaasasolevasse lastevankrisse. Seejärel liikus naisterahvas kassasse, kuid jättis maksmata kilekotis olevate asjade eest ning möödus kassast ja läbis turvaväravad kell 14.42 osaliselt kauba eest tasumata. Naisterahvas peeti 14.42 kinni, toimetati turvaruumi ja turvakontrolli käigus avastati lapsevankrist kilekott, milles oli kaupa kogumaksumusega 10,37 eurot. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Kinnipeetuks osutus X.Y;
3. Kahtlustatava X.Yi ütlustega /tl 6-7/, millest nähtub, et ta tunnistab oma süüd ning selgitab, et varastas enda ja oma lapse jaoks ning et ta kahetseb tehtut;
4. Asitõendi vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabeliga /tl 10-14/ milles on vaadeldud Tallinna Kaubamaja turvakaamera videosalvestist, mis tõendab X.Yi poolt 07.04.2016.a kella 14.42 paiku toidukaupade varastamist. Muud tõendid:
5. Karistusregistri 08.04.2016.a väljatrükk /tl 15-16/, millest nähtub, et 07.04.2016.a toimepandud varguse katse ajal ei oldud isikut kriminaalkorras karistatud, tal oli 2 kehtivat väärteokaristust, mis tõendavad kvalifikatsiooni;
6. Karistusregistri 09.12.2019.a väljatrükk /tl 105-106/, millest nähtub, et isikut ei ole kriminaalkorras karistatud, kehtivad väärteokaristused puuduvad;
7. Kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,15,010325 /tl 17/, millest nähtub, et isik on 07.10.2015.a pannud toime KarS § 218 lg. 1 järgi kvalifitseeritud väärteo (rikutud õigusnorm KarS § 199 lg. 1), mille eest teda karistati rahatrahviga 44 eurot; ühtlasi tõendab kvalifikatsiooni;
8. Kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,15,008473 /tl 18/, millest nähtub, et isik on 09.09.2015.a pannud toime KarS § 218 lg. 1 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritud väärteo (rikutud õigusnorm KarS § 199 lg. 1), mille eest teda karistati rahatrahviga 24 eurot; ühtlasi tõendab kvalifikatsiooni;
9. MTA andmete väljatrükk /tl 22-23/, millest nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti andmetel oli X.Yi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist
10. aastal 1188 eurot;
11. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiakt nr 288 /tl 52-54/, millest nähtub, et kehaliselt on X.Y keskmist kasvu ja korrapärase kehaehitusega, siseelundite haigusi ei ole teada, neuroloogilisi ärajäämnähte ei ilmne. Psüühiliselt on X.Y selgel teadvusel ja õigesti orienteeritud enda isikus, ajas ja kohas. Situatsiooni hinnang on ebatäpne – võimalik, et luululiste tõlgenduste tõttu. X.Yi mõttekäik on laialivalguv, keskendub vestluses halvasti, esinevad kohatud assotsiatsioonid. Toimepandud vargusest räägib X.Y kui „energiaga“ seotust. Avaldab veidraid süüdistusi oma ema suhtes; võimalik, et tegemist kahjustusluulu mõtetega. X.Yi mälu ja formaalne intellekt tuntavate häireteta, kuid mingit kriitikat situatsiooni ja toimepandud kuriteo suhtes pole. X.Yi psüühilist seisundit, vastutusvõimet ja 2 võimalikku ravivajadust ei ole võimalik hinnata ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi käigus, kuna jääb kahtlus psühhootilise häire esinemisele. Seetõttu tehti ettepanek suunata X.Y statsionaarsele kohtupsühhiaatria ekspertiisile, kus saab X.Yit dünaamiliselt jälgida, viia läbi korduvaid psühhiaatrilisi intervjuusid ja psühholoogilisi uuringuid ning teha peaaju kompuuterdiagnostika;
12. Harju Maakohtu 07.06.2016.a määrus /tl 67-70/, millega anti luba paigutada X.Y sundkorras SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse tema suhtes statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimiseks kuni üheks kuuks arvates raviasutusse paigutamisest;
13. Statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 7.1-9/207 /tl 95-97/, millest nähtub, et X.Y ei põe rasket psüühikahäiret, ta ei ole nõrgamõistuslik ega nõdrameelne. Tal esinevad kestvale iseloomu ja käitumise kõrvalekaldele viitavad tunnused, mis ei ole piisavalt väljendunud isiksushäire diagnoosi püstitamiseks. X.Yil esineb emotsionaalseid ja käitumuslikke kõrvalekaldeid, mis ei piira tema võimet ümbritsevast, oma tegude tähendusest ja tagajärgedest aru saamiseks ning käitumise juhtimiseks. X.Y oli temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal süüdivusseisundis. Tema suhtes ei ole näidustatud sundravi kohaldamine. X.Y on võimeline osalema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. X.Yi vaimse tervise seisund ning tegudest ja nende tagajärgedest arusaamine ei sõltu temale ette nähtud ravimite võtmisest;
14. Avaldus/nõusolek menetluse lõpetamiseks /tl 114/, millest nähtub, et X.Yile on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkust

§ 202

järgi ning kahtlustatav soovib menetluse lõpetamist ning on nõus tasuma kriminaalmenetluse kulud 48 eurot kuue kuu jooksul. Kogutud tõendite põhjal on prokuröri hinnangul kinnitust leidnud kuriteo toimepanemine X.Yi poolt, kuid esinevad

§ 202

lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna isiku süü pole suur.

§ 202lg.

1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatakse X.Yit KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 202lg.

1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Varguse objektiks olnud esemete väärtus ei ole suur. Ka seadusandja valikuks on olnud väheväärtuslike vallasasjade s.o väärtusega alla 200,01 euro varguse karistamist väärteona. Käesoleval juhul võimaldab X.Yi tegevust kuriteona käsitelda üksnes selle süstemaatilisus. Muid kvalifitseerivaid asjaolusid ei esine. X.Yi poolt toimepandud süütegu jäi katsestaadiumisse ning varastatud kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et X.Yi süü oleks suur. Statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti nr 7.1-9/207 kohaselt ei põe X.Y rasket psüühikahäiret, kuid tal esinevad kestvale iseloomu ja käitumise kõrvalekaldele viitavad tunnused, mis ei ole piisavalt väljendunud isiksushäire diagnoosi püstitamiseks. Tal esineb emotsionaalseid 3 ja käitumuslikke kõrvalekaldeid, mis ei piira tema võimet ümbritsevast, oma tegude tähendusest ja tagajärgedest aru saamiseks ning käitumise juhtimiseks. X.Y on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Tema viimased väärteokaristused jäävad 2015. aastasse ja on käesolevaks ajaks arhiveeritud ning õiguskaitseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega võib asuda seisukohale, et kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud X.Yi elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks ning isik on saanud aru oma teo keelatusest ja asunud õiguskuulekale teele. X.Yi puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Võrdse kohtlemise printsiipi arvestades lahendatakse sarnase süü suuruse ja kahtlustatava isikuandmetega menetlused oportuniteedi põhimõttel. Lisaks on käesoleval juhul X.Yile etteheidetava teo toimumisest möödunud üsna pikk aeg ja kahtlustatav ei ole menetlust tahtlikult venitanud või takistanud. Seega tuleb prokuröri hinnangul antud kriminaalasjas asuda seisukohale, et avalik menetlushuvi puudub, kuivõrd tegemist oli isiku enda ja oma alaealise lapse eluliste vajaduste rahuldamiseks toime pandud vargusega. Varastatud kauba väärtus oli väga väike ning vargus jäi katse staadiumisse. X.Yile etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg. 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata, mistõttu kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele

§ 202alusel.

Kuigi

§ 202lg.

2 ja levinud praktika kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatavale lisakohustuse määratud tähtajaks, siis käesoleval juhul võttes arvesse erandlikke asjaolusid ei ole lisakohustuste panemine tingimata vajalik. Nimelt on X.Y avaldanud, et ta kasvatab üürikorteris üksi oma kuueaastast poega ja elatub töötuskindlustus-hüvitisest ja toimetulekutoetusest. X.Y on kinnitanud, et tema rahalised vahendid kuluvad pere ülalpidamisel eluaseme üüri, toidu ja esmavajaduste rahuldamiseks. Rahalise kohustuse täitmine oleks X.Yi jaoks äärmiselt raskendatud ning mõjutaks liigselt ka tema lapse heaolu, keda ei saa kriminaalmenetluse tõttu põhjendamatult raskesse olukorda panna. Samuti ei ole X.Yil alaealise lapse eest hoolitsemisest tulenevalt võimalik täita üldkasuliku töö tegemise kohustust. Kriminaalmenetluse kuludeks on kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasud summades 318,75 eurot ja 3151,09 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu 48 eurot. Nimetatud kriminaalmenetluse kulude tasumine täies ulatuses ei ole X.Yile jõukohane. Võttes arvesse, et X.Yil puuduvad rahalised vahendid kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks ja kindla summa riigituludesse maksmiseks ning alaealise lapse eest hoolitsemisest tulenevalt võimalus teha üldkasulikku tööd, leiab prokurör, et ei ole otstarbekas määrata X.Yile muid kohustusi peale kohustuse maksta määratud kaitsjatasu 48 eurot. X.Y on kinnitanud, et on nõus tasuma menetluskulud osaliselt, s.o määratud kaitsjatasu summas 48 eurot. Kriminaalmenetluse kulud summas 3469,84 eurot tuleb jätta riigi kanda. Prokurör leiab, et X.Yi suhtes

§ 202sätestatud tähtajalise kohustuse panemine on piisava preventiivse mõjuga.

X.Yile on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Seega juhindudes

§ 180lg.

3, § 202 lg. 1 ja § 202 lg. 2 p. 1 taotleb abiprokurör eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 16231600488 menetlus ning kohustada X.Yit (ik: xxxxxxxxxxx)

§ 202lg.

2 p. 1 järgi tasuma kriminaalmenetluse kulud 48 eurot (kaitsjatasu). Tähtajaks määrata

§ 202lg.

3 alusel 6 kuud alates kriminaalmenetluse 4 lõpetamise määruse koostamisest. Ülejäänud menetluskulud, s.o ekspertiisikulud kogusummas 3469,84 eurot (318,75+3151,09 eurot) jätta riigi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED: Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202lg. 1 alusel X.Yi kahtlustuses Kar

S § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu on põhistatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 202lg.

1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

§ 202lg.

2 p. 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava X.Yi suhtes ülalmärgitud ning prokuröri poolt esile toodud alustel takistusi ei ole. Kohus nõustub nendega täielikult ning ei pea vajalikuks neid korrata. Ka kahtlustatav X.Y on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202lg.

1 alusel ning nõustunud maksma kriminaalmenetluse kuludena kaitsjatasu summas 48 €

§ 202lg.

2 p. 1 kohaselt. Arvestades seda, et X.Yi süü antud kriminaalasjas ei ole suur, samuti seda, et X.Y on varem kriminaalkorras karistamata ning ta on isikuks, keda kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse võib lõpetada

§ 202sätete alusel.

Avalik menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse jätkamiseks nii eri – kui üldpreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt puudub. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel

§ 202lg.

2 p. 1 alusel on X.Y kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kuluna kaitsjatasu summas 48 eurot, seda 6 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 19.06.2020.a. Asitõendina kriminaalasjas olev CD – plaat videosalvestisega tuleb jätta kohtumääruse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde

§ 126lg.

3 p. 1 alusel. Ekspertiisikulud summas 3469,84 eurot jätab kohus taotluses toodud põhjendustel

§ 180lg.

3 alusel riigi kanda. Kohus selgitab, et

§ 202lg.

6 alusel kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ 5