alusel kantakse Leedu Vabariigi Taurage Ringkonnakohtu 16.05.2019 otsusega nr 1-336-760/2019 Raivo Korgilt konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastavast summast 1500 eurot käesolevaks ajaks tasumata summa, s.o 1365 eurot Eesti Vabariigi riigituludesse.
lg 2, § 423, § 48915 lg 1 ja § 50828 lg 1 alusel täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
, 386, 387 alusel esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Rahvusvahelise koostöö taotlus 12.11.2019 laekus Riigiprokuratuurist taotlus konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks. Leedu Vabariigi Taurage esimese astme kohus on esitanud Riigiprokuratuurile Nõukogu raamotsuse 2006/783/JSK alusel tunnistuse Taurage Ringkonnakohtu konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigi kodaniku Raivo Korgi (Kork), isikukood 35705082729, suhtes. 16.05.2019 Taurage Ringkonnakohtu otsusega mõisteti Raivo Kork süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Nimelt juhtis Raivo Kork 29.04.2019 umbes kell 11.20 xxxx omavalitsuses mootorsõidukit xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, olles alkoholijoobes. Tema vere alkoholisisaldus oli 1,54‰. Otsus jõustus 10.06.
lg 1 kohaselt on konfiskeerimisotsuse täitmine lubatud, kui isik on süüdi mõistetud süüteos, mis on Eesti karistusseadustiku järgi kuriteona karistatav ning mille puhul on 2 Eesti õiguse kohaselt lubatud konfiskeerimise kohaldamine. Eelkirjeldatud tegu on karistatav ka Eestis ning seda KarS § 424 järgi. Samuti on võimalik Eestis kohaldada nimetatud kuriteo puhul konfiskeerimist.
S § 83 lõige 1 sätestab, et kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Mootorsõiduk xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, kuulub sõiduki detailandmete päringust nähtuvalt U K (K, isikukood xxxx), Raivo Kork on märgitud sõiduki kasutajaks. Sõiduki registreerimistunnistus on väljastatud 07.07.
lõike 1 p 1 kohaselt juhul, kui konfiskeerimisotsuse täitmisel saadud summa on 10 000 eurot või väiksem, kantakse konfiskeeritud vara üle riigieelarve tuludesse.
§
lõike 1 p 2 kohaselt juhul, kui saadud summa on suurem kui 10 000 eurot, kantakse pool konfiskeerimisotsuse täitmisel saadud varast üle taotlevale riigile. Kuivõrd Raivo Korgilt konfiskeerimisele kuuluv vara ei ületa 10 000 eurot, kuulub see summa väljamõistmisele Eesti riigi tuludesse. Eeltoodust lähtuvalt ning juhindudes
2. Tunnistada Leedu Vabariigi Taurage esimese astme kohtu 16.05.2019 otsuse nr 1-336760/2019 täitmine kuriteo toimepanemise vahendi asenduskonfiskeerimise osas lubatavaks. Välja mõista Raivo Korgilt (Kork), isikukood 35705082729, KarS § 83 lõike 1 ja § 84 alusel konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa 1500 eurot Eesti Vabariigi tuludesse. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud taotluse juurde, täpsustades taotlust vastavalt Leedu Vabariigist saadud informatsioonile, mille kohaselt on Raivo Kork Leedu Vabariigile tasunud konfiskeeritava vara väärtusest 135 eurot, mistõttu tuleb väljamõistetavat summat vähendada 135 euro võrra ja Raivo Korgilt välja mõista summa seni tasumata ulatuses, s.o 1365 eurot. 3 Kaitsja leidis, et konfiskeerimisotsust tuleb tunnustada, kuivõrd kõik tingimused on täidetud. Kaitsjatasu jätta riigi kanda, kuivõrd Raivo Kork ei ole ise kohtu poole pöördunud. Kohtu seisukoht
kohaselt on Eestile esitatud Euroopa konfiskeerimistunnistust pädev menetlema Riigiprokuratuur ja selle täitmise üle otsustama Harju Maakohus. Riigiprokuratuur kaasab vajaduse korral ringkonnaprokuratuurid.
lg 2 kohaselt vara konfiskeerimise Euroopa konfiskeerimistunnistuse alusel otsustab Harju Maakohus määrusega Riigiprokuratuuri taotluse alusel. Seega on Harju Maakohus pädev otsustama isiku suhtes Leedu Vabariigi Taurage esimese astme kohtus tehtud konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise üle.
lg 1 sätestab abistamise ulatuse ning selle kohaselt konfiskeerimisotsuse täitmine on lubatud, kui isik on süüdi mõistetud süüteos, mis on Eesti karistusseadustiku järgi kuriteona karistatav ning mille puhul on Eesti õiguse kohaselt lubatud konfiskeerimise kohaldamine, samuti sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus
lõikes 1 sätestatud süütegude eest: - kuritegelikus ühenduses osalemine; - terrorism; - inimkaubandus; - lapse seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno; - narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu; - relva, laskemoona ja lõhkeainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu; - korruptsioon; - pettus, sealhulgas pettus Euroopa ühenduste
lg 1 sätestab, et konfiskeerimisotsuse tunnustamine ja täitmine on lubatud, kui isik on süüdi mõistetud süüteos, mis on Eesti karistusseadustiku järgi kuriteona karistatav ning mille puhul on Eesti õiguse kohaselt lubatud konfiskeerimise kohaldamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole süüteo karistatavus täidesaatvas riigis oluline kui tegemist on
Kohus peab vajalikuks märkida, et Raivo Korgile inkrimineeritud kuritegu, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on karistatav ka Eesti Vabariigis kehtiva Karistusseadustiku § 424 lg 1 sätte kohaselt ning KarS § 83 lg 1 näeb ette ka võimaluse konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahend.
lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused.
kohaselt võib konfiskeerimisotsuse tunnustamisest ja täitmisest keelduda lisaks
§-s 436 sätestatule, kui ei ole esitatud Euroopa konfiskeerimistunnistust või see on ebatäielik või selgelt ei vasta otsusele, Eestis või mis tahes teises riigis on sama süüteo eest konfiskeerimisotsus tehtud ning täidetud või kui otsus on tehtud isiku kohta, kellel on käesoleva seadustiku § 4 punkti 2 alusel puutumatus või eesõigused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul
§-s 436 ja §-s 50823 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse või rahvusvahelisest koostööst keeldumise aluseid ega konfiskeerimisotsuse täitmist välistavaid ja piiravaid asjaolusid. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et Raivo Korgi suhtes tehtud konfiskeerimisotsus on jõustunud 07.06.2019. Samuti ei ole kohtul käesoleval juhul alust arvata, et Leedu Vabariigi Taurage esimese astme kohtu otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt ei ilmunud Raivo Kork kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti, kuid isikule toimetati otsus kätte ning isikut teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisulist uuesti läbivaatamist ja mille tulemuseks võib olla algse otsuse tühistamine ning isik teatas, et ta ei vaidlusta otsust. 30.04.2019 nõustus Raivo Kork isiklikult ja allkirjaga kinnitades kriminaalmenetluse lõpetamisega lihtsustatud kirjalikus käskmenetluse korras, samuti nõustus Raivo Kork karistuse liigi ja summaga ning nõustus vara konfiskeerimise kohaldamisega (rahasumma, mis vastab vara väärtusele). Raivo Kork ei vaidlustanud kohtu käskmenetluse otsust pärast määruse tegemist ja esitamist ning ta ei esitanud taotlust kohtuistungiks. Seega
§-s 477 nimetatud välisriigi otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid ei esine. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas ka välisriigi otsuse tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid
mõttes.
kohaselt on Euroopa konfiskeerimistunnistus Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile vara lõplikuks äravõtmiseks, mille aluseks on kohtu otsus vara konfiskeerimise kohta. Konfiskeerimistunnistustest ning Taurage Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt on kuriteo toimepanemise vahendi, s.o mootorsõiduki xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, suhtes kohaldatud asenduskonfiskeerimise sätteid ning kohtuotsusega on kohaldatud vara konfiskeerimise asendamist vara väärtusele vastavas osas ehk 1500 euro ulatuses.
lõike 1 p 1 kohaselt juhul, kui konfiskeerimisotsuse täitmisel saadud summa on 10 000 eurot või väiksem, kantakse konfiskeeritud vara üle riigieelarve tuludesse.
§
lõike 1 p 2 kohaselt juhul, kui saadud summa on suurem kui 10 000 eurot, kantakse pool konfiskeerimisotsuse täitmisel saadud varast üle taotlevale riigile. Kuivõrd Raivo 5 Korgilt konfiskeerimisele kuuluv vara ei ületa 10 000 eurot, kuulub see summa väljamõistmisele Eesti riigi tuludesse. Käesoleval juhul on tunnistus koostatud eesmärgiga tunnustada ja täita kohtuotsusega kohaldatud vara konfiskeerimise asendamist vara väärtustele vastavas osas. Kuivõrd Raivo Kork on süüdi mõistetud süüteos, mis on Eesti karistusseadustiku järgi kuriteona karistatav ning mille puhul on Eesti õiguse kohaselt lubatud konfiskeerimise kohaldamine KarS § 83 lg 1 alusel, on tunnistuse täitmine lubatav. Seejuures eeldab KarS § 83 lg 1 sõnastus, et tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahend kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Konfiskeerimisele allutatud sõiduk on kohtule esitatud andmete kohaselt registreeritud Raivo Korgi abikaasa U K nimele, mistõttu on tegemist mitte kolmandale isikule kuuluva varaga, vaid Raivo Korgi ja U K ühisvaraga. Nimelt nähtub Raivo Korgi isikuandmetest, et Raivo Kork ja U K on abielus alates xxxx. Perekonnaseaduse § 24 lõike 2 kohaselt kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Perekonnaseaduse rakendussätete kohaselt kohaldatakse enne kehtivas redaktsioonis seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates kehtivas redaktsioonis seaduse jõustumisest varaühisuse kohta sätestatut. Kuna vaidlusalune sõiduk omandati 2016. aastal, on tegemist U K ja Raivo Korgi ühisvaraga ja KarS § 83 lg 1 sätestatud omandisuhet puudutav tingimus on täidetud. KarS § 84 sätestab, et kui süüteoga saadud vara KarS § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara KarS § 832 tähenduses, kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine ei pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Käesoleval juhul on Leedu Vabariigi Taurage Ringkonnakohus kohaldanud konfiskeerimise asendamist, mis on ka Eesti Vabariigis kehtiva KarS § 84 alusel kohaldatav. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuivõrd käesoleval juhul ei esine
lg 3 kohaselt Leedu Vabariigi Taurage Ringkonnakohtu 16.05.2019 konfiskeerimisotsuse nr 1336-760/209 tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid ega
mõttes tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt
lg 1 p-st 1 ja §-st 50822 tuleb Leedu Vabariigi Taurage Ringkonnakohtu 16.05.2019 konfiskeerimisotsuse täitmine Raivo Korgi suhtes tunnistada lubatavaks. Harju Maakohtule esitatud tunnistuses ei ole antud täidesaatvale riigile luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui konfiskeerimisotsust ei ole võimalik kas tervikuna või osaliselt täita. Seega tuleb täita tunnistuses märgitud konfiskeerimisotsus ja tasuda selles märgitud rahasumma määruses näidatud korras ja tähtajal.
lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui konfiskeerimisotsuse täitmisel saadud summa on 10 000 eurot või väiksem, kantakse konfiskeeritud vara üle riigieelarve tuludesse.
lg 1 p 2 kohaselt juhul, kui saadud summa on suurem kui 10 000 eurot, kantakse pool konfiskeerimisotsuse täitmisel saadud varast üle taotlevale riigile. Käesoleva juhul ei ületa Raivo Korgilt konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetav summa 10 000 eurot, mistõttu tuleb Raivo Korgilt Leedu Vabariigi Taurage Ringkonnakohtu 16.05.2019 otsusega nr 1-336-760/209 konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa kanda Eesti riigituludesse. Kuivõrd Raivo Kork on enda arvelduskonto väljavõttest ja Leedu Vabariigist Riigiprokuratuurile edastatud andmetest nähtuvalt tasunud konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastavast summast, s.o 1500 eurost käesolevaks ajaks 135 eurot, tuleb Raivo Korgilt välja mõista konfiskeerimise asendamise korras konfiskeeritava vara väärtusest 1500st eurost käesolevaks ajaks veel tasumata summa, s.o 1365 eurot, mis tuleb kanda Eesti Vabariigi riigituludesse. Menetluskulud 6 Käesolevas menetluses on ainsaks tekkinud menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu, antud juhul 108 eurot välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluseks ettevalmistamise ning kohtuistungitel osalemise eest.
§-d 180-188 ei näe aga ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul lähtuda ka
lg-st 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista Raivo Korki süüdi, vaid vaatab läbi Leedu Vabariigi Taurage esimese astme kohtu EL Nõukogu 27.11.2008 raamotsuse 2006/783/JSK alusel koostatud tunnistust, lahendades konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise küsimust Eesti Vabariigi kodaniku suhtes. Lisaks võtab kohus praeguses olukorras arvesse ka seda, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud Raivo Kork, vaid Leedu Vabariik ning Raivo Korgil ei olnud antud menetluse algatamise ega läbiviimise osas mingit otsustusõigust. Samas näeb
lg 1 p 1 ette, et kaitsja osavõtt liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest on kohustuslik, kui otsustatakse isiku konfiskeerimisotsuse tunnustamist. Seega, kuivõrd kehtivas kriminaalmenetluse seadustikus puudub alus Raivo Korgilt menetluskulude väljamõistmiseks, tuleb Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Märt Toming Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.