Obsah (8)

§ 199§ 183§ 385§ 408§ 35§ 269§ 274§ 262

1-18-9298 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2019 Tallinn Kriminaalasja number 1-18-9298 (18230101077) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaa

§ 199lg 1 p 6 ja § 262 lg 1 p 3 alusel kriminaalmenetlus X.Y süüdistuses Kar

S § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdistatava X.Y parandamatult haigestumise tõttu.

1. X.Y suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
2. Jätta kriminaalmenetluse kulu, s.o määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu summas 120 eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu summas 600 eurot, s.o kokku kaitsjale makstud tasu summas 720 eurot

§ 183alusel riigi kanda.

4. Narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN0877 tegemisel tekkinud kulust 420 eurot senini hüvitamata kulu 140 eurot jätta

§ 183alusel riigi kanda.

5. DNA ekspertiisi nr 18E-GE0749 tegemisel tekkinud kulust 399 eurot senini hüvitamata kulu 57 eurot jätta

§ 183alusel riigi kanda. 1 6. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 19E-Põ

I0063 tegemisel tekkinud kulu 84 eurot jätta

§ 183alusel riigi kanda.

Edasikaebamise kord Vastavalt

§ 385

p 20 sätetele ei saa kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrust määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustada.

§ 408

lg 5 sätete kohaselt jõustub määrus, mida ei saa vaidlustada, selle määruse tegemisest. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse X.Yt selles, et ta käitles ebaseaduslikult suures koguses, s.o narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele, narkootilist ainet amfetamiini. Nimelt omandas ta ebaseaduslikult 24.07.2018 enne kella 17.05, Tallinnas, aadressil Puhangu 71 asuva „Regalia“ kaupluse ees, sõiduautos Mazda 6, registreerimismärgiga XXX XXX, C.Clt narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit massiga 18,39 grammi, milles puhast amfetamiini 3,64 grammi. Eelnevalt C.C käest ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet amfetamiini hoidis X.Y enda juures kuni 24.07.2018 kella 17.05-ni, mil Tallinnas, aadressil Puhangu 71 asuva „Regalia“ kaupluse ees tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus leiti ja võeti tema käest ära üks soonkinnisega kilekott, milles sees omakorda üks soonkinnisega kilekott, milles narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 18,39 grammi, milles puhast amfetamiini 3,64 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri

1. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega pani X.Y toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulikul eelmenetlusel taotles süüdistatava kaitsja oma 25.01.2019 taotluses süüdistatava X.Y suhtes kohtuarstliku ekspertiisi teostamist selgitamaks välja kas süüdistatava tervislik võimaldab süüdistataval osaleda kriminaalmenetluses ning kanda karistust. Kaitsja esitas kohtule ka temale kättesaadavad olnud meditsiinidokumendid. Kohus tegi järelepärimise süüdistatava perearstile, saamaks ekspertiisi teostamiseks vajalikke meditsiinidokumente, kuid perearst edastas kohtule oma arvamuse, jättes küsitud dokumendid edastamata. Kohus koostas 27.03.2019 ekspertiisimääruse ning edastas selle Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Põhja-Eesti regionaalsele kohtuarstlikule ekspertiisiosakonnale. 2 26.04.2019 koostatud Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 19E-PõI0063 on ekspert andnud arvamuse, mille kohaselt arvestades X.Y tervislikku seisundit (eeskätt immuunpuudulikkuse esinemist), ei ole ta käesoleval ajal või lähima poole aasta vältel võimeline osalema menetlustoimingutel, s.h viibima kohtuistungitel. Ekspertarvamuse kohaselt X.Y põeb parandamatult rasket haigust (generaliseeritud (persistentse) lümfadenopaatiana ja pahaloomuliste kasvajatena avalduvat HIV-tõbe koos häbeme pahaloomulise kasvajaga) ning tal on vajalik järgida eriarstide poolt määratud ravirežiimi. Kuigi X.Y ei ole oma tervisliku seisundi (eeskätt immuunpuudulikkuse tõttu), võimeline osalema menetlustoimingutel, s.h viibima kohtuistungitel, võib ta kanda vanglakaristust kinnipidamiskohas juhul, kui talle on tagatud ravi eriarstide (infektsioonist, onkoloog jt) määratud raviskeemi järgi (vajadusel raviskeemi korrigeerimine) ning regulaarne tervisekontroll vastavalt eriarstide soovitustele. Prokurör leidis, et kriminaalmenetluse võib lõpetada. Isik ei saa tulla istungitele, kuid on võimeline kandma karistust kui kõik vastavad meditsiinilised vajadused on täidetud. Süüdistatava kaitsja leidis, et antud juhul tuleks X.Y suhtes kriminaalmenetlus lõpetada seoses sellega, et ta on parandamatult haigestunud. Nii selles kui paralleelses asjas on teostatud ekspertiisid ja ta ei ole võimeline tegema üldkasulikku tööd ega osalema kohtus. Kohtu seisukoht Kriminaalasi X.Y süüdistuses on Harju Maakohtu menetluses üldmenetluses alates 15.11.
2. Sellele eelnevalt oli kriminaalasi Harju Maakohtu menetluses kokkuleppemenetluses, kuid Harju Maakohus tagastas kriminaalasja prokuratuurile. Alates süüdistusakti kohtusse saabumisest on kriminaalasja kohtulikul arutamisel olnud takistuseks süüdistatava X.Y tervislik seisund ning eelmenetlusest ei ole kohtulik arutamine edasi liikunud. Kohus määras Isiku kohtuarstliku ekspertiisi tuvastamaks kas süüdistatava tervislik seisund võimaldab süüdistataval kriminaalmenetluses osaleda ja karistust kanda või tuleb süüdistatava haigust, mis senini menetlusega jätkamist on takistanud, hinnata parandamatult raske haigusena, mis võib tingida kriminaalmenetluse lõpetamise.

§ 35lg 2 kohaselt on süüdistataval õigus osa võtta kohtulikust arutamisest.

Samasugune õigus tuleneb ka PS § 24 lg-st 2, mis sätestab isiku põhiõiguse viibida enda asja arutamise juures ja olla kohtus ära kuulatud. Kui eelmärgitud sätted viitavad süüdistatava õigustele, siis

§ 269

sätestab süüdistatava osavõtu kohtulikust arutamisest ning nimetatud sätte põhimõtete kohaselt on süüdistatava osavõtt kohtulikust arutamisest kohustuslik. Seejuures on tehtud teatud erandeid, kuid samas on sätestatud loetelu kohtulikul arutamisel ette nähtud menetlustoimingutest, millest süüdistatava osavõtt on kohustuslik. Teatud juhtudel on kriminaalasja kohtulik arutamine võimalik ka süüdistatava osavõtuta, kuid käesoleval juhul ei ole need erandjuhud kohaldatavad, kuivõrd süüdistatavat ei ole istungisaalist eemaldatud ega ole ka tema asukoht Eesti Vabariigis tuvastamata. Seega esinevad kõik tingimused, mis peaksid olema aluseks süüdistatava osavõtuks kriminaalasja kohtulikul arutamisel. Samas ei ole süüdistatav kordagi ei eelistungile ega korraldavale istungile terviseseisundi tõttu ilmunud. Kohtuliku eelmenetluse käigus on süüdistatava terviseseisund olnud muutuv. Kui süüdistusakti kohtusse saatmise ajal kohtus kaitsja süüdistatavaga ja süüdistatav tõi kaitsjale tema terviseseisundit puudutavaid meditsiinidokumente, siis aja möödudes on kohtule esitatud juba selliseid meditsiinidokumente, mis viitavad süüdistatava terviseseisundi olulisele halvenemisele ja korduvale haiglaravil viibimisele. Seega ei saa süüdistatav oma terviseseisundist tulenevalt ise realiseerida oma seadusest tulenevat õigust osaleda kriminaalasja arutamisel ega ole ka kohtul võimalik selle õiguse realiseerimist tagada ning seda just süüdistatava terviseseisundist tulenevalt. Tuvastamaks süüdistatava terviseseisundit, määras kohus Isiku kohtuarstliku ekspertiisi ning ekspertarvamuse kohaselt välistab süüdistatava terviseseisund kriminaalmenetluses osalemise. Seega ei olegi võimalik kriminaalasja süüdistatava osavõtul arutada. Seejuures ei ole tegemist haigusega, mis takistaks küll süüdistatava osavõttu kohtulikust arutamisest pikema aja jooksul, 3 kuid ta oleks siiski võimeline osalema kohustuslikes menetlustoimingutes, vaid tegemist on eksperdiarvamuse kohaselt parandamatult haigestumisega, mis välistab kriminaalmenetluses osalemise üldse. Seega ei saagi kohus süüdistatava parandamatult haigestumise tõttu kriminaalasja süüdistatava osavõtul menetleda ei lähiajal ega ka tulevikus.

§ 199

lg 1 p 6 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata kui kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. Kohtule esitatud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole süüdistatav parandamatult haigestumise tõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema, kuid teatud tingimustel on ta võimeline kandma vangistuslikku karistust kui talle on tagatud ravi eriarstide raviskeemi järgi ja regulaarne tervisekontroll. Selleks, et asuda vaagima võimalust vangistuse tingimustes tagada süüdimõistetule ravi eriarstide raviskeemi alusel ja regulaarne tervisekontroll, tuleks eelnevalt lahendada süüdistatava süüküsimus ja seda saaks teha vaid siis kui süüdistatav osaleks kriminaalmenetluses ja kohus teeks süüdimõistva kohtuotsuse. Süüdistatava parandamatult haigestumise tõttu kohus aga kriminaalasja menetleda ei saa. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kriminaalasja menetlus tuleb lõpetada

§ 199lg 1 p 6 alusel, s.o süüdistatava parandamatult haigestumise tõttu.

Kuna kohus ei ole senini saanud kriminaalasja sisuliselt arutama asuda ja endiselt toimub kohtulik eelmenetlus, leiab kohus, et kohus ei saa käesoleva määruse koostamisel juhinduda

§ 274

lg 1 sätetest, vaid peab juhinduma

§ 262

lg 1 p 3 sätetest, kuivõrd kohus lahendas korraldaval istungil süüdistatava kaitsja taotlust ekspertiisi määramiseks ning ekspertiisiakti valmimise järgselt pidi lahendama järgmist taotlust

§ 262lg 1 p 5 korras.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4