Obsah (4)

§ 1167§ 41§ 42§ 1163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23.10.2019, Tartu Haldusasja number 3-15-190

) § 42 lg-s 5 sätestatud üldapteegi tegevusloa omaja nõuetele (valitsev mõju puudub).

1. Ravimiamet andis 24.04.
2. a otsusega nr IN-1-3/15/71 Samfred OÜ-le üldapteegi tegevusloa nr 729 alates 01.05.2015 Haapsalus Jaama Apteegi avamiseks.
3. OÜ NURME APTEEK esitas 29.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 26.08.2015 kaebuse täpsustuse. Kaebaja palus tühistada Samfred OÜ-le väljastatud tegevusluba nr 729 ja Ravimiameti 24.04.
4. a otsus nr IN-1-3/15/
5. Veel palus kaebaja jätta kohaldamata

§ 1167vastuolu tõttu põhiseadusega.

Kaebaja leidis, et Samfred OÜ-le väljastatud tegevusluba on õigusvastane, kuna Samfred OÜ ei vastanud 20.03.2015 kehtima hakanud

§ 41lg 3 nõuetele.

Kui Samfred OÜ suhtes tuli kohaldada varasemat

-i redaktsiooni, ei vastanud Samfred OÜ ka

v.r § 42 lg 5 ja § 43 lg 4 nõuetele (Yliopiston Apteekki OÜ omas valitsevat mõju Samfred OÜ üle ning apteegi juhatajana tööle asuv isik töötas taotluse esitamise ajal ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja juures).

1. Tartu Halduskohus jättis 16.06.
2. a otsusega kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 12.04.
3. a otsusega Tartu Halduskohtu 16.06.
4. a otsuse ja saatis asja samale halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
5. OÜ NURME APTEEK esitas 31.01.2018 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Ravimiameti 24.04.
6. a otsus nr IN-1-3/15/71 ja Samfred OÜ-le välja antud tegevusluba nr 729 kuni 23.10.2017 toimunud loa muutmiseni kehtinud redaktsioonis.
7. Tartu Halduskohus luges 13.03.
8. a määrusega kaebuse esitatuks Ravimiameti 24.04.
9. a otsuse nr IN-1-3/15/71 ja Samfred OÜ-le väljastatud tegevusloa nr 729 (kuni 13.10.2017 kehtinud redaktsioonis) õigusvastasuse kindlakstegemiseks.
10. Tartu Halduskohus rahuldas 03.10.
11. a otsusega kaebuse ning tunnistas Ravimiameti 24.04.
12. a otsuse nr IN-1-3/15/71 ja selle alusel Samfred OÜ-le antud tegevusloa nr 729 (kuni 13.10.2017 kehtinud redaktsioonis) õigusvastaseks. Alates 20.03.2015 väljastatud tegevusload peavad vastama

§ 41lg-s 3 nimetatud piirangutele.

Ravimiamet pidi loa väljastamisel arvestama

§ 41lg-ga 3 ja § 42 lg-ga 5.

Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt oli Samfred OÜ ainsaks osanikuks ja juhatuse liikmeks V. Mets, kes Terviseameti registri andmetel ei ole proviisor (I kd, tl 9p). Seega ei vastanud Samfred OÜ 24.04.2015

§ 41lg 3 nõuetele.

Vastustaja väljastas seega tegevusloa ettevõttele, kelle osadest 100% kuulub isikule, kes ei ole proviisor. Samuti on Samfred OÜ 2 Capsella OÜ ainuosanik (I kd, tl 10) ning Capsella OÜ on seotud ravimihulgimüüja Yliopiston Apteekki OÜ-ga, kelle määratud juhatuse liikmed juhtisid Capsella OÜ-d veel aprillis

1. Arvestades aprillis 2015 teostatud juhatuse liikme muudatust, on põhjendatud järeldada, et Capsella OÜ oli aprillis tihedalt seotud ravimihulgimüüjaga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Vastustaja esitas Tartu Halduskohtu 03.10.
3. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kohtuotsus ei ole õiguslikult põhjendatud. Vastustaja väitel on kohtuotsuse p-s 22 välja toodud asjaolud asjakohatud ja ebaõiged. Yliopiston Apteekki OÜ ei ole ravimihulgimüüja (

§ 42

lg 1 kohaselt on see õiguslikult välistatud), vaid oli üldapteegi tegevusloa omaja, kelle osanikuks (emaettevõtjaks) oli Soomes registreeritud Yliopiston Apteekki OY, kelle tütarettevõtja oli ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja OÜ Medapta. Capsella OÜ ainuosanikuks sai Yliopiston Apteekki OÜ 03.07.

1. 17.03.2015 võõrandas Yliopiston Apteekki OÜ enda 100%-lise osaluse Capsella OÜ-s Samfred OÜ-le. Kuni 17.03.2015 ei olnud Samfred OÜ-l seost Capsella OÜ-ga ning alates 17.03.2015 ei olnud Capsella OÜ seotud Yliopiston Apteekki OÜ-ga ega ravimite hulgimüügi tegevusloa omajaga. Halduskohtu otsuses kirjeldatud seosed seega tegelikkuses puuduvad ega saanud mõjuta tegevusloa nr 729 välja andmist. Alates 07.04.2015 (kuni 15.03.2018) oli Capsella OÜ ainuke juhatuse liige V. Mets, kes ei olnud seotud ravimite hulgimüügi tegevusloa omajaga. Halduskohus ei põhjendanud, kuidas kohtu järeldused seostuvad konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 p-ga
2. Kohtuotsus ei vasta seega HKMS § 165 lg 1 p-dele 1, 3 ja
3. Halduskohus jättis alusetult kõrvale pädeva asutuse Konkurentsiameti seisukoha. Ebaõige on halduskohtu väide, et vastustaja eiras kehtivat õigust ja jättis kontrollimata, kas apteegi tegevusluba taotlev isik vastab

§ 41lg 3 ja § 42 lg 5 piirangutele.

Halduskohus jättis tähelepanuta, et vastustaja arvestas ka

§ 1167lg-ga 1.

20.03.2015 jõustunud

§ 1167

lg 1 kohaselt tuli taotlus lahendada 21.01.2015 kehtinud

-i redaktsiooni kohaselt, mis ei sisaldanud proviisoromandi nõuet. Vastustaja leiab, et viide Riigikohtu otsustele nr 3-15-2937 ja 3-15-1445 on asjakohatu, kuna esineb oluline erinevus faktilistes asjaoludes ning rakendamisele kuulub erinev norm. 10. Kaebaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja leiab, et isegi kui pidada põhjendatuks apellatsioonkaebuse etteheiteid seonduvalt Capsella OÜ-ga, ei too see kaasa halduskohtu lõppjärelduse ebaõigsust ja otsuse tühistamist. Tegevusloa andmise ajal ei vastanud Samfred OÜ

§ 42lg 5 nõuetele ja väljastatud tegevusluba on õigusvastane.

Kaebaja väitel on halduskohtu viited Riigikohtu otsustele nr 3-15-2937 ja 3-15-1445 asjakohased. Riigikohtu käsitluse kohaselt tuleb kehtivat seaduse põhiregulatsiooni kohaldada ka seaduse rakendamiseks ettenähtud üleminekuajal. Seega tuli ka antud juhul järgida

§ 41lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatut.

3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Ravimiameti apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab esitatud kaebuse rahuldamata.
2. HKMS § 157 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning § 157 lg 2 järgi võib kohus otsust tehes tugineda üksnes asjas kogutud tõenditele ja asjaoludele, mille kohta on pooltel olnud võimalik oma arvamust avaldada. HKMS § 158 lg 2 lause 2 järgi hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et halduskohtu vaidlustatud otsuses puuduvad HKMS § 165 lg 1 punktides 1-5 sätestatud põhjendused. Kohtuotsuse põhjendused peavad olema loogiliselt jälgitavad ja ei tohi samuti tekitada vastuolusid. Halduskohus on ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti kohaldanud ka materiaalõiguse norme ning jätnud tähelepanuta menetluse käigus kogutud tõendid, mille tulemusena jõudis halduskohus ebaõigele lõppjäreldusele, rahuldades OÜ NURME APTEEK esitatud kaebuse.
3. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Samfred OÜ esitas 21.01.2015 vastustajale tegevusloa taotluse Haapsalu Jaama Apteegi avamiseks.

§ 42

lg 5 nõue ning selle juurde kuuluv rakendussäte

§ 1163jõustusid 09.06.2014.

06.02.2015 esitas Ravimiamet taotluse Konkurentsiametile, et saada hinnang Samfred OÜ vastavuse osas

§ 42lg 5 nõuetele.

20.02.2015 edastas Konkurentsiamet vastustajale seisukoha, mille kohaselt vastab Samfred OÜ

§ 42

lg 5 nõuetele (valitsev mõju puudub).

§ 41

lg-d 2-6 ja selle juurde kuuluv rakendussäte

§ 1167jõustusid 20.03.2015.

24.04.2015 tegi Ravimiamet otsuse, millega rahuldas Samfred OÜ taotluse ja väljastas talle üldapteegi tegevusloa nr 729, võttes arvesse, et Samfred OÜ vastab Konkurentsiameti hinnangul

§ 42

lg-s 5 kehtestatud nõuetele ning ei vasta

§ 41

lg-s 3 kehtestatud nõudele, kuid taotleja suhtes kehtib rakendussäte -

§ 1167lg 1.

14. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, leides, et Samfred OÜ-le väljastatud tegevusluba on õigusvastane, kuna Samfred OÜ ei vastanud 20.03.2015 kehtima hakanud

§ 41

lg 3 nõuetele ja isegi kui Samfred OÜ suhtes tuli kohaldada varasemat

-i redaktsiooni, ei vastanud Samfred OÜ ka

v.r § 42 lg 5 ja § 43 lg 4 nõuetele HKMS § 158 lg 2 lause 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Sama põhimõte tuleneb ka HMS §-st 54, mille järgi on haldusakti õiguspärasuse üheks eelduseks see, et akt on antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Halduskohus on otsuses iseenesest õigesti välja toonud, et vaidlus käib selle üle, kas Ravimiamet pidi 24.04.2015. a otsuse tegemisel ja taotlejale tegevusloa väljastamisel arvestama sel ajal juba kehtinud

§ 41lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatut.

Halduskohus nõustus kaebaja seisukohaga, et Samfred OÜ nimetatud sätetes sisalduvatele piirangutele ei vastanud ja neid piiranguid tuli ka käesoleval juhul kohaldada, kuna

§ 41lg 3 ja § 42 lg 5 olid Ravimiameti vaidlustatud otsuse tegemise ajaks jõustunud.

15. Ringkonnakohus halduskohtu eelnimetatud seisukohaga ei nõustu.

§ 41

lg 3 kohaselt peab üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule enam kui 50% selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest või aktsiatest kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana.

§ 1167

lg 1 kohaselt vaadatakse enne

§ 41

lg-te 2–6 jõustumist esitatud üldapteegi 4 tegevusloa taotlused läbi ja lahendatakse taotluse esitamise ajal kehtinud ravimiseaduse redaktsiooni kohaselt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb lg-s 1 nimetatud tegevusload ja enne

§ 41

lg-te 2–6 jõustumist väljastatud üldapteegi tegevusload, mis ei vasta sama seaduse § 41 lg-tes 2–5 nimetatud tingimustele, kehtestatud nõuetega vastavusse viia

1. aasta
2. aprilliks. Nagu juba märgitud, ei ole vaidlust selles, et Samfred OÜ esitas vastustajale taotluse Haapsalus Jaama Apteegi üldapteegi teenuse osutamise tegevusloa väljastamiseks 21.01.2015 ehk enne

§ 41lg-te 2-6 jõustumist 20.03.2015.

Seega kohaldus Samfred OÜ tegevusloa taotluse hindamisel selgelt ka rakendussäte

§ 1167. Ravimamet arvestaski 24.04.2015.

a otsusest nähtuvalt mõlema sättega, s. o ka

§ 1167lg-ga 1, mis jõustus samuti 20.03.2015.

Seega lähtus Ravimiamet tegevusloa andmise ajal kehtinud regulatsioonist, milleks oli ka

§ 1167

lg 1, mis erandina kehtestas olukorra, et enne 20.03.2015 esitatud taotluse läbivaatamisel kohaldub ravimiseaduse varasem redaktsioon. Halduskohtu vaidlustatud otsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel saanuks Ravimiamet viimati nimetatud rakendussätte kohaldamata jätta. Ringkonnakohtu hinnangul kehtestati

§ 1167

lg 1 just sellel eesmärgil, et vältida olukorda, kus varasemad taotlused tuleks jätta rahuldamata juba üksnes seetõttu, et 20.03.2015 jõustuvad ravimiseaduse muudatused (

§ 41lg-d 2-6).

Kui seadusandja tahe ja eesmärk oleks olnud vastupidine, s. o oleks tahetud 20.03.2015. a jõustunud piiranguid rakendada kõigile taotlejatele, olenemata Ravimiametile taotluse esitamise ajast, siis poleks vaja olnud

§ 1167lg-t 1 kehtestada.

Ringkonnakohtu arvates ei saa

§ 1167

lg 1 apteegi omandipiirangu eesmärkidega vastuolus olla, kuna ka nimetatud säte kehtestati koos omandipiirangute regulatsiooniga, võimaldamaks enne 20.03.2015 esitatud taotlused lahendada siiski varasema ravimiseaduseseaduse redaktsiooni kohaselt, s. o

§ 41lg-d 2-6 kohaldamata.

Eeltooduga seonduvalt on oluline arvestada ka asjaolu, et alles pärast ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (782 SE) esimest lugemist toimunud Riigikogu sotsiaalkomisjoni 13.01.2015. a istungil otsustati istungi protokolli kohaselt anda Sotsiaalministeeriumile ülesanne töötada välja apteekide omandipiirangu regulatsioon, mille kohaselt apteegi enamusosalus võib kuuluda proviisoritele. Konkreetsed sätted lisati seadusesse alles ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel. Enne seda esitatud taotluste osas ei saanud taotlejad kuidagi olla teadlikud

§ 41lg-te 2-6 kehtestamisest.

Seetõttu oligi ilmselt vajalik kehtestada

§ 1167

lg 1, mille järgi tuleb enne ravimiseaduse § 41 lg-te 2-6 jõustumist esitatud üldapteegiteenuse tegevusloa taotlused vaadata läbi ja lahendada taotluse esitamise ajal kehtinud ravimiseaduse redaktsiooni kohaselt. Eeltoodud arvamust toetab ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni 10.02.

1. a istungiprotokollis kõnealuse rakendussätte kohta antud selgitus, mille järgi vastava muudatusettepanekuga sätestatakse rakendussäte enne käesoleva seaduse § 41 lg-te 2-6 jõustumist esitatud üldapteegiteenuse tegevuslubade taotluste läbivaatamise kohta. Seega on nii viidatud rakendussättest kui ka selle juurde kuuluvast selgitusest üheselt mõistetavalt võimalik järeldada, et taotlused, mis on esitatud enne 20.03.
2. a muudatusi, tuleb lahendada taotluse esitamise ajal kehtinud ravimiseaduse redaktsiooni kohaselt ning rakendussätte lg 2 järgi kohaldatakse sellistele taotlejatele samasugust üleminekuaega kui neile, kes omasid vastavat tegevusluba juba enne

§ 41lg 2-6 jõustumist.

Käesoleval juhul esitati vastustajale taotlus 21.01.2015 ning

§ 41

lg-d 2-6 koos

§ 1167

jõustusid 20.03.2015, seega tuli 20.03.2015 jõustunud

§ 1167

lg 1 kohaselt varasemalt esitatud taotlus lahendada enne 20.03.2015 kehtinud ravimiseaduse redaktsiooni kohaselt, mis ei sisaldanud taotleja jaoks proviisoromandi nõuet. 5

1. Otsuse p-s 17 viitab halduskohus Riigikohtu 29.05.
2. a otsustele asjades nr 3-15-2937 ja nr 3-15-1445 ning toob välja, et Riigikohus on neis lahendites asunud seisukohale, mille järgi ka enne seadusemuudatust esitatud taotluste alusel tegevuslubade andmisel peab Ravimiamet järgima

§ 41lg-s 3 sätestatud omandipiirangut.

Ringkonnakohtu hinnangul viidatud Riigikohtu otsustest sellist seisukohta ei tulene ja viide nimetatud Riigikohtu otsustele on käesoleval juhul ka asjakohatu, sest esineb oluline erinevus nii faktilistes asjaoludes kui ka rakendamisele kuuluvates seadusesätetes. Käesoleva vaidluse puhul ei ole olnud tegemist juba olemasoleva tegevusloa muutmisega ega olemasoleva tegevusloa põhiregulatsiooni muutmisest tingitud uue tegevusloa andmisega, vaid enne

§ 41

lg-te 2-6 jõustumist, s.o enne 20.03.2015 esitatud taotluse alusel uue üldapteegi avamiseks loa andmisega. Kummaski halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu otsuses ei olnud vaidlustatud sellise tegevusloa taotluste alusel tehtud Ravimiameti otsuseid, mille puhul oleks taotlused olnud esitatud enne

§ 41lg-te 2-6 jõustumist.

Riigikohtu lahendi nr 3-15-2937 asjaolude kohaselt esitas Benu Apteek Eesti OÜ 06.11.2015 üldapteegi tegevusloa muutmise taotluse seoses Jüri Konsumi Apteegi tegutsemiskoha ja apteegi nime muutmisega. Riigikohtu lahendi nr 3-15-1445 asjaolude kohaselt esitas OÜ Euroapteek 18.05.2015 üldapteegi tegevusloa muutmise taotluse seoses haruapteegi avamisega Tamsalus. Mõlemal juhul oli vaidluse aluseks tegevusloa muutmise taotlus ning vastavad taotlused olid esitatud pärast 20.03.2015 ehk pärast

§ 41lg-te 2-6 jõustumist.

Seega oli erinevalt käesolevast haldusasjast Riigikohtu lahendite nr 3-15-2937 ja nr 3-15-1445 aluseks olevate haldusasjade puhul välistatud

§ 1167

lg-s 1 sätestatud erandi kohaldumine ja Riigikohus on nimetatud otsustes rakendanud ning andnud hinnangu rakendussätetele (

§-d 1163 ja 1167 lg 2), mis ei ole käesolevas vaidluses asjasse puutuvad. Pealegi on Riigikohus lahendi nr 3-15-1445 p-s 15 selgitanud näiteks ka seda, et haldusakt peab olema kooskõlas selle andmise hetkel kehtiva õigusega ning kehtiva ja asjassepuutuva õiguse kohaldamata jätmine on erand, mis peab tulenema rakendussättest. Rakendussättena sätestatud

§ 1167

lg 1 näebki ette selge erandi, mis selle sõnastusest ja mõttest tulenevalt kuulub kahtlusteta kohaldamisele just sellistes olukordades nagu on käesolevas haldusasjas vaidluse all. Nagu juba märgitud, oli

§ 1167

lg 1 eesmärgiks erandi sätestamine olukordadeks, kus tegevusloa taotlus esitati enne

§ 41

lg-tes 2-6 sisalduvate piirangute jõustumist, kuid Ravimiamet jõuab oma töökoormusest vms. tulenevalt tegevusloa andmise aluseks olevate asjaolude tegeliku kontrollimiseni ning otsuse tegemiseni alles pärast piirangute jõustumist. Halduskohus on seega ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, jättes

§ 41

lg-st 3 tuleneva piirangu kohaldamise analüüsimisel arvestamata ning kohaldamata

§ 1167

lg-st 1 tuleneva erandi.

§ 1167

lg 1 sätestab, et enne

§ 41

lg-te 2-6 jõustumist esitatud üldapteegi tegevusloa taotlused vaadatakse läbi ja lahendatakse taotluse esitamise ajal kehtinud ravimiseaduse redaktsiooni kohaselt. Selliselt on seadusandja sätestanud selge erandi, mille kohaselt tuleb enne

§ 41

lg-te 2-6 jõustumist esitatud taotluse suhtes kohaldada haldusakti andmise ajal kehtiva redaktsiooni asemel seaduse varasemat redaktsiooni. Kuna Samfred OÜ esitas üldapteegi tegevusloa taotluse 21.01.2015 ehk enne

§ 41

lg-te 2-6 jõustumist 20.03.2015, oli tegemist

§ 1167lg-s 1 sätestatud erandis kirjeldatud faktilise olukorraga.

Seega oli Ravimiametil seadusest tulenev selge kohustus vaadata Samfred OÜ taotlus läbi 21.01.2015 kehtinud redaktsiooni alusel ning mitte arvestada 20.03.2015 jõustunud

§ 41lg-ga 3.

17. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud otsuse tegemisel ei vastanud Samfred OÜ

§ 42

lg-le 5, kuna Samfred OÜ on valitseva mõju 6 kaudu seotud ettevõtjaga Yliopiston Apteekki OÜ. Ringkonnaohtul ei ole alust kahelda vastustaja vastuväites, et nad ei ole ühelgi ajahetkel tuvastanud valitseva mõju eksisteerimist Samfred OÜ ja Yliopiston Apteekki OÜ vahel.

§ 42

lg 5 kohaselt ei või üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks olla ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja. Asja materjalidest nähtuvalt oli Samfred OÜ ainuosanikuks Virgo Mets, kes ei ole ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja. Yliopiston Apteekki OÜ ei ole Samfred OÜ osanikuks, aktsionäriks ega liikmeks. Asja materjalidest nähtuvalt küsis vastustaja

§ 42

lg 5 teise lause alusel valitseva mõju tuvastamist Samfred OÜ ja Yliopiston Apteekki OÜ vahel lisaks Konkurentsiametilt. Konkurentsiamet leidis juba oma 20.02.2015. a seisukohas nr 5.1-1/14-0416-007 ehk enne Samfred OÜ-le tegevusloa nr 729 väljastamist, et Samfred OÜ ja Yliopiston Apteekki OÜ vahel ei ole tuvastatud valitseva mõju eksisteerimist ning et Samfred OÜ vastab

§ 42lg-s 5 sätestatud nõuetele.

03.05.2016. a tegi Konkurentsiamet lõpliku otsuse nr 5.1-1/15-0285-040 milles leidis, et Samfred OÜ ei ole valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaga Yliopiston Apteekki OÜ. Seega vastas Samfred OÜ

§ 42lg-s 5 sätestatud nõuetele.

Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 22 veel märkinud, et Samfred OÜ on Capsella OÜ ainuosanik ning Capsella OÜ on seotud ravimihulgimüüja Yliopiston Apteekki OÜ-ga, kelle määratud juhatuse liikmed juhtisid Capsella OÜ-d veel 2015. a aprillis, mistõttu on põhjendatud järeldada, et Capsella OÜ oli veel aprillis 2015 tihedalt seotud ravimihulgimüüjaga. Halduskohtu otsusest, sealhulgas selle p-st 22 ei selgu ringkonnakohtu arvates, millistele tõenditele tuginedes oli taotlejale tegevusloa nr 729 väljastamisel taotleja, Samfred OÜ, osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja või konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik või veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja. Samfred OÜ ainsaks osanikuks ja juhatuse liikmeks oli tegevusloa andmise otsuse tegemisel Virgo Mets. Halduskohus ei ole selgitanud, kuidas on Samfred OÜ poolt Capsella OÜ osa omamine (kui see nii oli) ja Capsella OÜ või selle juhatuse liikmete seotus Yliopiston Apteekki OÜ-ga või ravimite hulgimüüjaga toonud kaasa Samfred OÜ mittevastavuse

§ 42lg-le 5.

Halduskohtu selgitustest nähtub, et Capsella OÜ ei pruukinud vastata

§ 42lg-le 5, kuid eeltoodut ei saa kuidagi üle kanda Samfred OÜ-le.

Samuti ei nähtu asja materjalidest, et Yliopiston Apteekki OÜ oleks kunagi omanud ravimite hulgimüügi tegevusluba ehk olnud ravimite hulgimüüja. Käesolevas haldusasjas esitatud tõendite pinnalt ei ole küsimust selles, et tegevusloa nr 729 väljastamisel ei olnud Samfred OÜ osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja. Nagu juba märgitud, on ka Konkurentsiamet tuvastanud, et Samfred OÜ ja Yliopiston Apteekki OÜ vahel ei ole kunagi olnud valitsevat mõju

§ 42lg 5 mõttes.

18. Ringkonnakohtu arvates ei anna kaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse muutmata jätmiseks alust ka kaebaja väited, et

§ 1167lg 1 on põhiseadusega (§-d 12 lg 1 ja 31) vastuolus.

Ringkonnakohtu hinnangul on

§ 1167lg 1 põhiseadusega kooskõlas.

Selle sättega on seadusandja sätestanud erandi HMS §-ist 54, millest tulenevalt peab haldusorgan 7 üldjuhul tegevusloa väljastamisel lähtuma loa andmise otsustamise ajal kehtivast õigusest. Seadusandja nägi

§ 1167

lg-s 1 sätestatud erandi ette juhuks, kui kehtiv õigus muutub loa andmise menetluse kestel ehk pärast loa saamiseks taotluse esitamist ja selline erand on igati kohane ning põhiseadusega kooskõlas. Vastupidiselt kaebaja väidetele pigem teenib nimetatud säte ringkonnakohtu arvates võrdsuspõhimõtte rakendamise eesmärki.

§ 1167

lg 1 tagab, et Ravimiamet kohtleb võrdselt kõiki tegevusloa taotlejad, kes on esitanud oma taotlused tegevusloa väljastamiseks enne

§ 41lg-tes 2-6 sätestatud piirangute jõustumist.

Võrdsuspõhimõttega oleks vastuolus olukord, kus Ravimiameti poolt läbi viidava tegevusloa väljastamise menetluses sõltuks lõpptulemus mitte taotluse esitamise ajast, vaid hetkest, mil Ravimiamet taotlust hindama ja otsust tegema hakkab. Sellises olukorras oleks võimalik, et kaks tegevusloa taotlejat esitavad samaaegselt tegevusloa väljastamise taotluse, kuid Ravimiameti töökoormusest või muudest asjaoludest sõltuvalt rakendatakse

§ 41lg-tes 2-6 sätestatud piiranguid vaid ühele taotlejatest.

Seadusandja on teadlikult reguleerinud

§ 41

lg-test 2-6 tulenevate piirangute kohaldamise selliselt, et piirangu kohaldamine või mittekohaldamine sõltub objektiivsest tunnusest (taotluse esitamise ajast), mitte taotluse läbivaatamisele kuluvast tegelikust ajast, mida seadusandjal pole võimalik ette näha. Seadusandja eesmärk tagada

§ 1167

lg 1 sätestamise kaudu kõigi apteegi tegevusloa taotlejate võrdsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseadusega kooskõlas.

§ 1167lg-st 1 tulenev erand on ka legitiimne ja proportsionaalne, s.

t sobiv, vajalik ja mõõdukas. Lisaks võrdsuspõhimõttele oli normi eesmärk tagada õiguskindlus nendele isikutele, kes on teinud ettevalmistusi tegevusloa taotlemiseks enne uute piirangute jõustumist. Õiguskindluse põhimõttega oleks vastuolus olukord, kus apteegi tegevusloa taotlejal ei ole võimalik taotluse esitamise hetkel hinnata, millist õigust ning milliseid konkreetseid seadusest tulenevaid piiranguid taotluse läbivaatamisel kohaldatakse. Eeltoodust tulenevalt pole ringkonnakohtu arvates ka alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

§ 1167lg 1 osas.

1. Ravimiameti 24.04.
2. a otsus nr IN-1-3/15/71 on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Otsuse tegemisel on Ravimiamet lähtunud faktilistest asjaoludest, et vaidlusalune tegevusloa taotlus esitati enne

§ 41

lg-s 3 kehtestatud proviisoromandi nõuet ning koos nõudega kehtestati rakendussäte, mis kohustas Ravimiametit enne

§ 41

lg-s 3 kehtestatud nõude jõustumist esitatud taotlused lahendama taotluse esitamise ajal kehtinud ravimiseaduse redaktsiooni kohaselt. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Ravimiameti 24.04.

1. a otsus ning Samfred OÜ-le väljastatud tegevusluba nr 729 on õiguspärased ning esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
2. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud, s. o kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. Ravimiamet ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks ega ka menetluskulude nimekirja. (allkirjastatud digitaalselt) 8