← Eesti

1-19-4274/21

Obsah (7)§ 74§ 64§ 68§ 75§ 424§ 121§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 8. jaanuar 2020 1-19-42

§ 74lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 2.

detsembri

  1. a määrus Toomas Sultsoni kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määrus muutmata ja Toomas Sultsoni kaitsja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tartu Maakohtu
  5. mai
  6. a otsusega tunnistati Toomas Sultson süüdi karistusseadustiku (

) § 120 lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg järgi arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 28 päeva.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see vangistus täitmisele pööramata, tingimusel, et T.

Sultson ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-s 2 nimetatud ja ka

§ 75

lg 4 alusel määratavaid kohustusi.

§ 75lg 4 alusel määrati T.

Sultsonile kohustus registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine, samuti teha käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse. Katseaja algust arvestati

  1. maist
  2. novembril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata T. Sultsoni karistus täitmisele. Ettekande esitamise tingis asjaolu, et T. Sultson oli korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu – tal tuvastati alkoholi tarvitamine
  3. juunil,
  4. augustil ja
  5. oktoobril
  6. Kahe esimese rikkumise eest oli kriminaalhooldaja teinud T. Sultsonile kirjaliku hoiatuse. Vaidlustatud kohtumäärus
  7. Tartu Maakohus pööras
  8. detsembri
  9. a määrusega T. Sultsonile sama kohtu
  10. mai
  11. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa 1 aasta 5 kuud 28 päeva täitmisele.
  12. Maakohus märkis, et T. Sultsoni poolt alkoholi tarvitamine tuvastati
  13. juulil,
  14. augustil ja
  15. oktoobril
  16. T. Sultson tunnistab, et ta tarvitas nendel päevadel alkoholi. Ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandaks keelu rikkumist, T. Sultson nimetanud ei ole. Seega rikkus ta tahtlikult katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel pandud kohustust.

Kohtu hinnangul tuleb T. Sultsoni rikkumistele reageerida tema karistuse täitmisele pööramisega. Katseaja esimese viie kuu jooksul on ta rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu kolmel korral. T. Sultson rikkus keeldu ka pärast teist hoiatust. Ta tarvitas alkoholi ka pärast kümnepäevast statsionaarset alkoholivastast ravi, mida ta sai programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Need asjaolud näitavad, et T. Sultsonil on kalduvus alkoholi tarvitamisele ning ta pole võimeline pärast lühiajalist ravi sellest loobuma. Katseaja pikendamine poleks põhjendatud. Vähetõenäoline on, et T. Sultson suudaks edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ka täiendavate kohustuste määramine ei ole võimalik. Tartu Maakohtu 28. mai 2019. a otsusega on kõik võimalikud alkoholi tarvitamisest loobuda aitavad kohustused juba määratud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. T. Sultsoni kaitsja Silver Reinsaar esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaitsja taotleb kohtumääruse tühistamist ja palub määrata kaitsealusele järgmised täiendavad kohustused, aitamaks ta alkoholisõltuvusest vabaneda: 1)

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata lisakohustus pöörduda psühhiaatri poole ja alluda psühhiaatrilisele ravile; 2)

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada teda osalema kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalprogrammides; 3)

§ 75

lg 2 p 10 alusel määrata kohustus alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele. Kui kohus peab seda vajalikuks, siis võib pikendada ka T. Sultsoni katseaega.

  1. Kaitsja märgib, et katseaja jooksul on T. Sultson täitnud kontrollnõudeid ja teisi lisakohustusi hoolsalt. Kõik tema vereproovide vastused on olnud normi piires, mis kinnitab võimalust, et ta on teinud märkimisväärseid järeldusi oma käitumisest ning võtnud käsile samme iseenda ja seeläbi ka enda perekonna aitamiseks. T. Sultsoni mõtlemine on positiivne, ta on alkoholisõltuvusest vabanemiseks kõrgelt motiveeritud ning tal on selleks juba pikk teekond käidud.
  2. Kaitsja leiab ka, et ekslik on kohtu väide, nagu oleks süüdimõistva otsusega T. Sultsonile juba määratud kõik võimalikud alkoholi tarvitamisest loobuda aitavad kohustused. On kohustusi, mida süüdimõistetule otsusega ei pandud, aga mis aitaksid tal hoiduda alkoholi tarvitamisest. T. Sultsonile saaks määrata kohustuse alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele. T. Sultson nõustub selle lisakohustuse määramisega. Samuti saab talle panna kohustuse alluda psühhiaatri määratavale ravile. T. Sultson on
  3. detsembril 2019 ise lasknud endale teha nn „Torpedo“ süsti, mis on omanud oodatud mõju. Pärast seda ei ole T. Sultson tarvitanud tilkagi alkoholi. Psühhiaatriga nõu pidades selgus, et T. Sultson vajab sõltuvusest vabanemiseks süsteemsemat ja vähemalt osaliselt statsionaarset ravi psühhiaatriahaiglas. Alates
  4. detsembrist 2019 osalevad T. Sultson ja tema elukaaslane ühiselt ka SA Viljandi Haigla pereteraapia teenusel. Selle 2

(4)eesmärgiks on aidata T. Sultsonit koostöös tema perekonnaga toimuva psühholoogilise nõustamise kaudu alkoholi tarvitamisest hoiduma. T. Sultson on avatud ka erinevates sotsiaalprogrammides osalemise võimalustele. Seetõttu oleks asjakohane määrata talle täiendav kohustus võtta osa kriminaalhooldaja määratavatest sotsiaalprogrammidest. Täiendava psühholoogilise nõustamise abil saab aidata T. Sultsonil kujunda arusaama asjaoludest, mis on viinud teda alkoholi tarvitamiseni ning seeläbi kuriteo toimepanemiseni. Alkoholiga seonduvalt on olemas programme, mille läbimine võib anda soovitud tulemuse ja aidata T. Sultsonil hoiduda alkoholi tarvitamisest. Karistuse täitmisele pööramine peaks olema viimane võimalus, kui muud meetodid isiku õiguskuulekusele suunamiseks on juba ammendunud. Käesoleval hetkel ei ole T. Sultsoni karistuse täitmisele pööramine seetõttu veel põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Esimese astme kohus tuvastas, et T. Sultson on katseaja esimese viie kuu jooksul alkoholi tarvitamise keelu vastu eksinud kolmel korral. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta, et T. Sultson on katseajal korduvalt tarvitanud alkoholi. Seega ei ole vaidluse all, et süüdimõistetu on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli tingimusi. 9.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Rikkumise järelmi valiku määrab eeskätt rikkumise olemus.

  1. T. Sultson rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Vastava keelu järgimine oli süüdimõistetu puhul olulise tähendusega, kuivõrd alkohol on olnud teguriks, mis varasemalt tõi kaasa tema korduvad kuriteod. Tartu Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsusega on T. Sultsonit karistatud

§ 424järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes.

Viimase, s.o Tartu Maakohtu

  1. mai
  2. a otsusega karistati teda

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi elukaaslase korduva löömise eest ning

§ 120järgi elukaaslase tapmisega ähvardamise eest, kusjuures needki kuriteod pani T.

Sultson toime alkoholijoobes. Eelnevat arvestades peab ringkonnakohus süüdimõistetu kontrollnõuete rikkumisi ohtlikeks, kuivõrd alkoholi tarvitamine vaatamata kohtuotsusega määratud vastavale keelule oleks võinud kaasa tuua T. Sultsoni uued kuriteod. Süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramine on tema rikkumise olemust arvestades seega põhjendatud. Asjaolu, et T. Sultson on talle kohtuotsusega pandud teisi kohustusi täitnud nõuetekohaselt, teistsugusele seisukohale asumiseks alust ei anna. Süüdimõistetu on kohustatud täitma kõiki talle pandud kohustusi ning ka ühe kohustuse korduvad rikkumised võivad kaasa tuua

§ 74lg-s 4 loetletutest raskeima õigusjärelmi kohaldamise.

11. Kaitsja leiab, et vangistuse täitmisele pööramine pole põhjendatud, kuna T. Sultsonile on võimalik panna veel lisakohustusi, aitamaks tal alkoholi tarvitamine lõpetada ja suunamaks teda õiguskuulekusele. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Nagu kolleegium juba märkis, määrab süüdimõistetu rikkumisele järelmi valiku eelkõige rikkumise olemus. Nõutav ei ole, et kohus oleks karistuse täitmisele pööramisele eelnevalt kasutanud kõiki mõeldavaid võimalusi süüdimõistetu alkoholitarbimiskäitumise mõjutamiseks. Samuti ei pea ringkonnakohus kaitsja soovitatud kohustuste panemist T. Sultsonile otstarbekaks. T. Sultsonile määrati kohtuotsusega

§ 75

lg 4 alusel alkoholi tarvitamise keelu täitmist hõlbustav lisakohustus, mille raames ta suunati riikliku alkoholiravi programmi. Selle programmi raames käis T. Sultson õe vastuvõttudel

  1. juulil,
  2. augustil ja
  3. augustil
  4. a ning psühhiaatri vastuvõtul
  5. juulil
  6. Ajavahemikus
  7. kuni
  8. augustini 3

(4)2019 oli süüdimõistetu ka statsionaarsel alkoholivastasel ravil psühhiaatriakliinikus. Seega on süüdimõistva kohtuotsuse alusel T. Sultsonile psühhiaatriline abi juba osaks saanud ning põhjendamatu oleks panna talle täiendav kohustus pöörduda psühhiaatri poole ja alluda psühhiaatrilisele ravile. Samuti on asjakohane ära märkida, et psühhiaatri abi ja psühhiaatriakliinikus ravil viibimine ei olnud küllaldane, mõjutamaks T. Sultsonit alkoholi tarvitamisest hoiduma.
  1. oktoobril 2019 tuvastati tal uus tarvitamiskord.
  2. Arvestades, et küllaldane ei olnud riikliku alkoholiravi programmi raames saadud abi, ei oleks tõenäoliselt piisav ka tema kohustamine osaleda kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalprogrammides, nagu kaitsja määruskaebuses teisena välja toob.
  3. Kolmandaks märgib kaitsja, et T. Sultsonile saaks

§ 75

lg 2 p 10 alusel määrata lisakohustuseks alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele. Kaitsja selline arvamus on ekslik. Praegu on Eestis kasutusel eelkõige lokaalsed jälgimisseadmed, mis võimaldavad vaid kindlaks teha, kas hooldusalune viibib kodus, s.o need fikseerivad inimese alukohta saabumise ja sealt lahkumise aja. Veel on vähesel määral hakatud kasutusele võtma GPS-jälgimisseadmeid, mille abil saab tuvastada kriminaalhooldusaluse asukoha reaalajas. Olemasolevate seadmetega ei ole aga võimalik kontrollida alkoholi ega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu täitmist.

  1. Kaitsja on määruskaebuses toonitanud ka, et T. Sultson laskis
  2. detsembril 2019 endale teha nn Torpedo“ süsti ning osaleb alates
  3. detsembrist 2019 koos elukaaslasega SA Viljandi Haigla pereteraapia teenusel. Kaitsja viitamine T. Sultsoni sellistele tegevustele ei muuda tema karistuse täitmisele pööramist põhjendamatuks. Nagu juba märgitud, hindab kohtukolleegium T. Sultsoni rikkumised ohtlikuks, kuna alkoholi tarvitamine on varasemalt kaasa toonud tema korduvad kuriteod. Samuti ei ole ringkonnakohus veendunud, et T. Sultsoni nüüdne pöördumine abi järele oleks tulemuslik. Süüdimõistetu jätkas alkoholi tarvitamist, vaatamata talle kohtuotsusega pandud vastavale keelule, tema suunamisele riiklikku alkoholiravi programmi ning ka hoolimata kriminaalhooldusametniku hoiatamistest (ametnik tegi hoiatused
  4. juunil ja
  5. augustil 2019 tuvastatud alkoholi tarvitamiskordade järel). Lisaks ei saa tähele panemata jätta, et T. Sultsoni initsiatiiv tarvitamiskäitumine seljatada ilmnes alles maakohtu poolt tema karistuse täitmisele pööramise järel. Sellest tulenevalt ei ole kindlust selles, et vaidlustatud kohtumääruse tühistamise ja süüdimõistetu vabadusse jätmise korral T. Sultson alustatud teraapiat jätkab.
  6. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  7. detsembri
  8. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.