Obsah (7)

§ 121§ 120§ 203§ 80§ 81§ 62§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus märkis, et kaebaja on varasemalt haldusasjas nr 3-14-51358 kohtule avaldanud, et ta sai juba

1. a teada, et kõnealune korter müüdi erastamise käigus teisele isikule. Samast nähtus ka, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus ütles kaebaja üürilepingu üles 21.11.
2. a kirjaga, mille kaebaja sai kätte 22.11.
3. Kaebaja ei ole üürilepingu lõpetamist vaidlustanud. Kaebaja sai seega tegelikult aadressandmete muutmisest teada juba varem. Kaebaja väide, et temalt on ära võetud õigus olla nimetatud aadressile sisse kirjutatud, ei ole põhjendatud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda sissekirjutust elukoha-aadressile, mida ta kasutas kuni 21.11.2003 üürilepingu alusel. Narva-Jõesuu Linnavalitsus on õigesti märkinud ja ka kaebajale teatanud, et kaebaja aadressandmed on muudetud (väljakirjutus aadressilt x tn xx) korteri uue omaniku taotluse alusel. Linnavalitsus selgitas kaebajale, et eluruumi omanik taotles rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressandmete muutmist, kuna kaebaja ei kasuta enam seda eluruumi oma elukohana. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus kohustamaks NarvaJõesuu Linnavalitsust kaebaja aadressandmed registreerima seonduvalt eluruumiga, mille suhtes on tal üürileping ammu lõppenud ning puudub ka eluruumi omandiõigus, tuleb kaebus tagastada.
4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ning kohustada halduskohut kaebust menetlusse võtma. Kaebaja väitel on olemas üürileping, mis pole kohtu poolt tühistatud. Kaebaja arvates tõendab tema õigust selles korteris elada Narva-Jõesuu linna 03.05.
5. a vastus korteri erastanud isikule. Kaebaja leiab endiselt, et kaebetähtaega tuleb arvestada alates 28.02.
6. Määruskaebuse kohaselt ei olnud kohtul õigust kaebust tagastada

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebus vastas seaduses sätestatud nõuetele ja samuti seetõttu, et Eestis on isiku sissekirjutus kohustuslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebust selliselt, et kaebaja soovib, et ringkonnakohus tühistaks kaebuse tagastamise (halduskohtu määruse resolutsiooni p 1). Halduskohus on 20.06.
2. a määruses ekslikult märkinud, et edasikaebuse saab esitada kogu määruse peale. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on praegusel juhul vaidlustatav üksnes resolutsiooni p
3. Kaebaja on esitanud määruskaebuses vastuväiteid ka halduskohtu määruse resolutsiooni p-le 2, mis näeb ette, et kohtumäärus tuleb saata teadmiseks kaebajale ja Narva-Jõesuu Linnavalitsusele. Kaebaja leiab, et halduskohtul polnud õigust edastada vastustajale kohtumäärust, kuna see on kaebaja isiklik kirjavahetus kohtuga, kohus ei tuvastanud ega määranud vastustajat ning ei teavitanud kaebajat kaebuse menetlusse võtmisest. Vaatamata sellele, et halduskohtu 20.06.
4. a määruse resolutsiooni p 2 peale ei saa

-i järgi määruskaebust esitada, selgitab ringkonnakohus siiski määruskaebuse esitajale, et kuna A. Sidorov vaidlustas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tegevust ja kohus selgitab vaidluse pooled välja asja ettevalmistavas menetluses (

§ 120

lg 1 p 2), siis ei ole see iseenesest vale, kui halduskohus teavitab ka linnavalitsust tema vastu esitatud kaebuse tagastamisest.

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 20.06.
2. a määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks.

1. Kaebaja etteheide, et halduskohus ei lisanud 20.06.
2. a määrusele tõlget vähemusrahvuse keelde ning jättis sellega kaebaja ilma õigusest tutvuda kohtumäärusega, on põhjendamatu. Halduskohus rahuldas kaebaja 25.06.
3. a taotluse määruse venekeelse tõlke saamiseks ja edastas tõlke kaebajale. Põhiseaduse § 52 lg 3 sätestab, et võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus.

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 81

lg 6 näeb ette, et menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale 2 kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema enda kulul. Ringkonnakohus selgitab, et Põhiseaduse § 51 lg-s 2 sätestatud vähemusrahvuste õigus saada vastuseid vähemusrahvuse keeles tähendab, et vastavas paikkonnas asuvad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused peavad tagama vastuste saamise vähemusrahvuse keeles. Seega ei olnud Tartu Halduskohtul kohustust väljastada Narva linnas elavale kaebajale koheselt kohtumääruse venekeelset tõlget.

1. Kaebaja esitas koos määruskaebusega järgmised lisad: Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 14.02.
2. a kiri nr 3-2/2-3 (lisa 1); kaebajale adresseeritud kiri 03.04.2001 (lisa 2); AS Jõesuu Kinnisvara 29.08.2001 hagi kaebaja vastu üürilepingu lõpetamise ja eluruumist väljatõstmise nõudes, hagi esimene lehekülg (lisa 3); munitsipaaleluruumi üürileping (lisa 4); Narva-Jõesuu Linnavalitsuse üürilepingu ülesütlemise avaldus 23.04.2003 nr 2.37-43 (lisa 5); kaebaja 21.12.
3. a vastuväide linnavalitsuse 21.11.
4. a määrusele (lisa 6); 29.07.
5. a eluruumi notariaalse müügilepingu esimene lehekülg (lisa 7).

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Lisana nr 1 esitatud linnavalitsuse kiri on haldusasja toimikus juba olemas. Kuna ülejäänud määruskaebusele lisatud tõendid ei lükka ümber halduskohtu menetluses tuvastatud asjaolusid ja ei tõenda üürilepingu kehtivust ega kaebaja õigust elada Narva-Jõesuu korteris aadressil xx tn xx, siis ei oma need määruskaebuse lahendamise seisukohast mingisugust tähendust. Eeltoodust tulenevalt puudub määruskaebuse lisade asja materjalide juurde võtmiseks vajadus ja ringkonnakohus tagastab need A. Sidorovile (lisad 2 ja 6 koos eestikeelse tõlkega).

1. Halduskohus on kogutud tõendite ning varasemas kohtuasjas tuvastatud asjaolude põhjal veenvalt tuvastanud, et alates üürilepingu lõppemisest, mida kaebaja ei vaidlustanud, puudus kaebajal õigus kasutada kaebuses nimetatud eluruumi oma elukohana. Sissekirjutuse kustutamise ajal kehtinud rahvastikuregistri seaduse § 46 lg 1 nägi ette, et ruumi omanikul on õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmete muutmist, kui: 1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja 2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja 3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal puudub kaebeõigus kohustamaks Narva-Jõesuu Linnavalitsust kaebaja aadressandmed registreerima eluruumile, mille osas on kaebajal üürileping lõppenud ning tal puudub ka eluruumi omandiõigus.
2. Ringkonnakohus jätab eeltoodust resolutsiooni p 1 muutmata. tulenevalt halduskohtu 20.06.
3. a määruse
4. Kaebaja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 40 eurot. Alates 01.01.2018 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta haldusasjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu.

§ 104

lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama paragrahvi lg 8 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral omal algatusel ning riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3