Obsah (12)

§ 63§ 691§ 76§ 57§ 68§ 65§ 69§ 56§ 58§ 424§ 329§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-4419 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Krim

§-de 424 lg 2 ja 329 järgi lühimenetluses Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. novembri 2019 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Mihhail Febentšukovi (ik 38002040253) kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, apellatsioon RESOLUTSIOON
2. Jätta süüdistatava Mihhail Febentšukovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga apellatsioon Viru Maakohtu
3. novembri 2019 otsuse peale kriminaalasjas nr 119-4419 läbi vaatamata.
4. Määrata K. Kooga Advokaadibüroole vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Mihhail Febentšukovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97,20 eurot (sh käibemaks 16,20 eurot).
5. Mõista Mihhail Febentšukovilt riigituludesse menetluskuluna välja 97,20 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
6. Mihhail Febentšukovil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 14.11.2019 otsusega tunnistati M. Febentšukov süüdi

§-de 424 lg 2 ja 329 järgi ning

§ 63lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Sellest arvati maha eelvangistuses oldud 2 päeva ning kanda jäi 7 kuud ja 28 päeva vangistust. 2.

§-de 65 lg 2 ja 76 lg 8 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.02.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 8 kuud ja 9 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 7 päeva vangistust.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Febentšukovi kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist antud kuritegude eest mõistetud karistuse osas selliselt, et liitkaristus oleks alla ühe aastase vangistuse ja selle asendamist elektroonilise valvega.
2. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Maakohus möönab asjaolu, et M. Febentšukovi iseloomustab positiivselt see, et ta hakkas oma alkoholiprobleemiga vabatahtlikult tegelema, sai 25.03.2019 alkoholismivastase ravi ja viibib alates 01.04.2019 rehabilitatsioonikeskuse „Uus Põlvkond“. Kuid kohus leidis ikkagi, et nimetatud positiivsed asjaolud ei tähenda seda, et kohus peaks karistust mõistes keskenduma valdavas osas üksnes sellele, kuidas isik on käitunud pärast kuriteo toimepanemist. M. Febentšukov on diametraalselt muutnud oma kombeid ja ellusuhtumist, inimene, kes varem peaaegu igapäevaselt tarvitas alkoholi, ei ole juba 9 kuud alkoholi tarvitanud. Ta on elanud kinnist tüüpi rehabilitatsioonikeskuses, allunud selle korrale, teda iseloomustatakse keskusest positiivselt. Tal on jäänud kogu programmi läbimiseks 3 kuud. Ei ole mingit põhjendust inimese rehabilitatsiooniprotsessi katkestamiseks. Kohus võib mitte arvestada karistuse mõistmise üldpõhimõtetega ja lähtudes süüdimõistetu isikust loobuda tema karistamisest reaalse vangistusega.

§ 691

lg 1 kohaselt võib kohus kuni üheaastase vangistuse asendada elektroonilise valvega.

§ 691

lg 1 on erinormiks

§ 76lg 8 suhtes.

Mõistes M. Febentšukovile karistuse kuni üks aasta vangistust, on see võimalik asendada elektroonilise valvega. Viru Maakohtu nõudmisel kontrolliti rehabilitatsioonikeskuse sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks ja rehabilitatsioonikeskus oli sobilik selleks. M. Febentšukov on kogu menetluse käigus oma süüd tunnistanud ja toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud, mis on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu. M. Febentšukovi oleks otstarbekas karistada viiekuulise vangistusega, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust,

§ 68

lg 1 alusel arvata 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 3 kuud 8 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.03.2018 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud 9 päeva vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 11 kuud 17 päeva vangistust.

§ 69-1 lg 1 alusel asendada vangistus elektroonilise valvega.

Ringkonnakohtu järeldused

1. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Apellatsiooni läbi -2- vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5).
2. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (RKKKm 3-1-1-55-07, p 13).
3. Riigikohus on märkinud, et kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui on tuvastatav selge nimetatud küsimuse lahendamisel materiaal – või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11).
4. Käesolevas kriminaalasjas ei ole maakohus karistust mõistes rikkunud materiaal – ega menetlusõigusnorme, maakohus on M. Febentšukovile mõistetud karistust igakülgselt põhjendanud (vt maakohtu otsuse lk 6-7).
5. Maakohus märkis karistust mõistes järgmist.
6. Karistuse mõistmisel peab kohus juhinduma

§ 56lõikest 1, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, saab asuda seisukohale, et isiku süü ei ole suur. Karistust kergendavad

§ 57

lg 1 p 3 järgi süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58järgi ei ole.

Karistuse mõistmisel ei saa jätta arvestamata seda, et M. Febentšukovil on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, sealjuures väärib märkimist, et viimase karistuse, s.o 28.02.2018 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmiselt Viru Vanglast vabastati ta 27.09.2018 Viru Maakohtu määruse alusel tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 23.08.2019 ning ta vabanes vanglast 15.10.2018, kandmata jäi karistust 8 kuud 9 päeva. 11.

§ 76

lg 8 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg 2 sätestatule.

12. Karistuse mõistmisel kuulub kohaldamisele

§ 63

lg 1, mis sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 13.

§ 424

lg 2 on teise astme kuritegu, mis näeb karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse.

§ 329

on samuti teise astme kuritegu, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega näeb käesoleval juhul raskeima karistuse ette

§ 424lg 2.

14. M. Febentšukovi iseloomustab positiivselt see, et ta hakkas oma alkoholi probleemiga vabatahtlikult tegelema, saades 25.03.2019 alkoholismivastase ravi veenisisese süstina üheks aastaks. Lisaks sellele viibib ta alates 01.04.2019 kuni 01.04.2020 rehabilitatsioonikeskuses „Uus Põlvkond“ aadressil Jõhvi Sompa 36/5, kust teda iseloomustatakse positiivselt. M. Febentšukov oli katseajaks määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati muu hulgas järgima

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Eeltoodust järeldub, et kahjuks hakkas isik oma alkoholiprobleemiga tegelema alles pärast uue tahtliku kuriteo toimepanemist. Nimetatud positiivsed isikut iseloomustavad asjaolud aga ei tähenda seda, et kohus peaks karistust -3- mõistes keskenduma valdavas osas üksnes sellele, kuidas isik on käitunud pärast kuriteo toimepanemist. 15. Kõike eeltoodut arvestades leidis maakohus, et M. Febentšukovile

§ 424

lg 2 alusel mõistetav karistus võib jääda allapoole ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, milleks on 1 aasta vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel karistust vähendada kolmandiku võrra ning karistuseks jääb seega 8 kuud vangistust. M. Febentšukov oli kahtlustatavana kinni peetud 01.03.-02.03.2019, s.o 2 päeva. Kohaldamisele kuuluvad

§ 68lg 1, § 65 lg 2, § 76 lg 8 sätted ning M.

Febentšukovil kuulub lõplikult liitkaristusena ärakandmisele 1 aasta 4 kuud 7 päeva vangistust. Kõike eeltoodut arvestades ei ole aga kaitsja poolt taotletud

§ 691

lg 1 sätte (mõistes kuni üheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle elektroonilise valvega) kohaldamiseks alust. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul kohus arvestanud ka üldpreventiivseid eesmärke.

1. Ringkonnakohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus – vähendada M. Febentšukovile mõistetud karistust ja asendada see elektroonilise valvega – perspektiivitu.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb muuhulgas lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul kohaldada eelneva karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-11-13-11, p 9.1; 3-1-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
3. Kokkuvõtvalt võib ringkonnakohus kohtupraktika kohaselt jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg-le 3 tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et M. Febentšukovi kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
5. Kaitsja vadv K. Kooga on esitanud apellatsioonimenetluse kulude nõude kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 90 minuti ulatuses 97,20 eurot, millest käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 97,20 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jääb menetluskulu 97,20 eurot M. Febentšukovi kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus -4- /allkiri/ Maarika Kuusk