← Eesti

2-17-11030/27

Obsah (10)§ 376§ 403§ 438§ 230§ 231§ 173§ 163§ 177§ 138§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 2.juuli 2019.a , Kalevi 1, Tartu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-11030 Tsiviilasi Eks

§ 376lg 1 mõttes, milleks hageja nõusolekut anna, 7

(15)kuivõrd see venitaks menetlust. Garantii on töövõtulepingust eraldiseisev õigussuhe ning seni ei ole kumbki pool garantiilepingule tuginenud. Samuti leiab hageja, et vastuhagis esitatud kahju arvestus ei ole jälgitav ega tõendatud. Tõendamata on nii AS Eesti Raudtee poolt kostjalt leppetrahvi nõudmise seos hageja tegevusega kui ka leppetrahvi tasumiseks teostatud tasaarvelduste õiguslik alus, samuti kostja poolt AS-ga Eesti Raudtee sõlmitud lepingust tulenevate parandustööde tegemise seos vaidluse esemeks olevate tööobjektidega.
  1. Hageja vaidleb vastu kostja vastuväitele leppetrahvi suuruse osas, tuues esile, et töövõtuks kasutatud raudtee parandusmasinad on terves regioonis unikaalsed ning nende kasutult seismine põhjustab märkimisväärset kahju. Vaidluste vältimiseks seisakust tekkinud kahju suuruse üle ongi kokku lepitud leppetrahvi tasumises. IV. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
  2. Kohus lahendab tsiviilasja

§ 403

lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna nii hageja kui kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Vastavalt

§ 438

lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

§ 231lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

  1. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud XX.XX.XXXX.a. töövõtuleping, mille esemeks olid raudteetrassi parandustööd (profiili parandamine) kokkulepitud kolme teemasinaga nende meeskondade poolt. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on allkirjastanud hageja poolt esitatud vastuvõtuaktid XXX ning jätnud allkirjastamata aktid XXX ; tulenevalt lepingu p.6.3 oli õigus esitada vastuvõtuaktidele pretensioon 5 päeva jooksul arvates vastuvõtuaktide saamisest ning hageja esitas pretensiooni 04.11.2016.a. Kostja on jätnud hagejale tasumata vastuvõtuaktides XXX kajastatud tööde eest kokku 16 465 eurot. Lepingu p.7.2.11 alusel oli kostjal kohustus tagastada parandustöödeks kasutatud kolm teemasinat Valgevene jaama “Bigosovo Eksport” 5 päeva jooksul alates iga teemasina töö lõpetamisest; töö lõpetati kahe teemasina puhul 07.10.2016.a. ja ühe masina puhul 20.10.2016.a., masinad toimetati kokkulepitud jaama 27.10.2016.a.
  2. Vaidluse all on asjaolud, kas vastuvõtuaktides XXX kirjeldatud töö on vastu võetud või saab lugeda vastu võetuks, kas kostjal oli õigus keelduda töövõtulepingu alusel tasu maksmisest ning kas hagejal on õigus nõuda leppetrahvi seoses teemasinate tagastamisega hilinemisega. Seoses vastuhagiga on vaidlus selle üle, kas kostjale on tekkinud kahju seoses hageja poolt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmisega ning kas hageja vastutab tekkinud kahju eest.
  3. Töövõtulepingu nr XXX (koos tõlkega tl.6-25,I kd) p.2 järgi oli lepingu objektiks teelõikudel parandustööde teostamine kolme erineva teeparandusmasinaga nende 8

(15)meeskondade poolt, kokku kümme inimest. Lepingu p.3 olid kokku lepitud kavandatud tööde maht masinvahetustes ja teepikkuses (44 500 meetrit) ning pöörete arvus (55 pööret). Tööde hinnanguline maksumus oli kokku lepitud 186 766 eurot, lepingu lisas 2 oli sätestatud arvelduse kord ja tähtajad, lepingu lisas 4 tööde graafik. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine oli sätestatud lepingu p.6.1-6.
  1. Nimetatud punktide kohaselt toimub teostatud tööde üleandmine-vastuvõtmine aktide allkirjastamisega poolte poolt, tellija kohustub kontrollima esitatud aktid viie päeva jooksul nende saamisest, need allkirjastama ja tagastama töövõtjale ühe eksemplari või esitama põhjendatud tööde vastuvõtmisest keeldumise koos puuduste loeteluga teostatud töödes. Tellijal on õigus keelduda aktide allkirjastamisest kuni puuduste kõrvaldamiseni. Teostatud töödele annab töövõtja 6-kuulise garantii alates aktide allkirjastamise hetkest. Lepingu p.7.2.
  2. kohaselt oli tellija kohustatud tagama teemasinate transpordi tööde läbiviimise kohast kuni jaamani Bigosovo-Eksport viie kalendripäeva jooksul alates iga teemasina töö lõpetamisest. Töövõtulepingu 23.08.2016.a. lisakokkuleppe kohaselt oli teemasinate töö lõpetamise ajaks kokku lepitud ühe masina ouhul 20.10.2016.a. ning kahe masina puhul 07.10.2016.a. Maksetähtaegade rikkumise eest on lepingu p.8.2 kokku lepitud viivis 0,1 % lepingu maksumusest iga täitmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle 10 % lepingu maksumusest. Teemasinate seisaku iga päeva eest tellija süül kannab tellija vastutust vastavalt lepingu p. 8.
  3. masinvahetuse maksumuses ning tellija poolt tollidokumentide ebaõige vormistuse korral 0,15 % lepingu maksumusest teemasinate iga seisakupäeva eest (lepingu p.8.5). Vaidluste lahendamine toimub lepingu p. 10.2 järgi Eesti Vabariigi seaduste alusel.
  4. Hageja esitas 30.09.2016.a. teostatud tööde aktid nr XXX (I kd, tl.26-27, tõlked tl.29 pöördel-31 pöördel), millistes on kajastatud tööd teemasinatega ВПРС-08, ВПР-09-ЗХ ja ССП-110 ajavahemikus 2.-29.09.2016.a.. Nimetatud aktid on tellija poolt allkirjastatud kinnitusega, et tööde teostamise mahu, kvaliteedi ja täitmise tähtaegade osas tellijal pretensioone ei ole. Sama kinnitus on tellija poolt allkirjastatud teostatud tööde aktides nr XXX 15.10.2016.a. (I kd., tl.27 pöördel-28 pöördel, tõlked 32-33), milles on kajastatud eelnimetatud teemasinatega pöörmete ja tee parendamine, toppimine, rihtimine, stabiliseerimine, viimistlus, planeerimine, doseerimine erinevatel teelõikudel ja jaamades ajavahemikus 30.09.-14.10.2016.a.
  5. Tellija ei ole allkirjastanud teostatud tööde akte nr XXX 15.10.2016.a. (I kd., tl.29-30, tõlked tl. 33 pöördel-34 pöördel), millistes on kajastatud teemasinatega töö 02.09.2016, 03.09.2016, 06.10.2016, 09.10.2016 ja 10.10.
  6. Tapa-Aegviidu teelõigul, Aegviidu pöörangutel 2 ja 8 ning Tapa pöörangutel 95 ja
  7. 4.11.2016.a. on kostja esitanud hagejale pretensiooni (I kd, tl.42, tõlge tl.43), millest nähtub teemasinatega oktoobrikuus teostatud tööde aktide tagastamine, kuna on pretensioonid kvaliteedi ja teostatud tööde mahtude kohta teemasina ВПР-09-ЗХ töö osas Lagedi jaamas, SoldinoNarva jaamavahes ja Ülemiste V teel, kus on täitmata kavandatud töömaht ning vigastatud raudbetoonliipreid; teemasina ССП-110 töö osas samades jaamades kavandatud töömahu täitmata jätmise kohta ning teemasina ВПРС-08 töö kvaliteedi osas Tapa jaama pöörangute 95-97 mahasõidul ning Aegviidu jaama pöörangute 1-3, 2-4, 5, 7-5, 11 ja 10-12 mahasõitudel. Kostja on märkinud, et puuduste kõrvaldamiseks vajalike lisakulutuste maht teatatakse hiljemalt 8.11.2016.a.
  8. Hageja on 15.11.2016.a vastuses pretensioonile (I kd, tl.44, tõlge tl.45 ) selgitanud, et Lagedi jaamas teel nr 2 teemasinaga ВПР-09-ЗХ kogu kavandatud töömahu mittetäitmine oli tingitud sellest, et tee kvaliteetseks parandamiseks oli vajalik töörindel teel nr 2 kogu ulatuses killustikballasti juurdepuistamine. Raudteeliiprite vigastamise kohta teemasinate 9
(15)kohaloleku ajal pretensioone ei esitatud, mistõttu ei olnud võimalik visuaalselt veenduda nende olemasolus. Pöörmete parandustööde ajal teemasinaga ВПРС-08 tuvastati mõõtmissõitude käigus painutatud prusside olemasolu pöörmetes. Selliste pöörmete parandamiseks oleks tulnud läbi viia ettevalmistavad lisatööd, mis olid tellija poolt tegemata ning mis mõjutasid pöörme parandamise kvaliteeti. Masinistid kandsid selle ette töödejuhatajale, kes sanktsioneeris tööde läbiviimise ettevalmistamata objektil. Vastuses pretensioonile ei ole hageja tunnistanud 4.11.2016.a. pretensiooni p 3.2; 3.3; 3.5 ja 3.7, s.o. etteheiteid Aegviidu jaama pöörangute 1-3, 2-4, 7-5 ja 11 mahasõitudel vildakuse osas. Makseorderitest (I kd., tl.35-38, tõlge tl.38 pöördel-41) nähtub, et kostja on tasunud hagejale kokku 159 781 eurot. Vastuvõtuaktide kohaselt oli tööde kogumaksumus 176 246,60 eurot, seega on tasumata 16 465,60 eurot. Kostja poolt allkirjastamata aktides XXX kirjeldatud tööde maksumus on 16 922 eurot.
  1. Tl.49-61, I kd on hageja kirjad (pretensioonid) koos tõlgetega, milles on juhitud tähelepanu teemasinatega töö läbiviimise korraldamisele lepinguga ettenähtud tähtaegadel ja mahtudes koos hoiatusega leppetrahvi rakendamiseks ning leppetrahvi nõue, kui teemasinate saatmisel Valgevene Vabariiki oli juba viivitus toimunud. Pretensioonides on nõutud ka viivise tasumist tehtud töö eest tasumisega viivitamisel. Kostja on oma vastustes pretensioonidele (tl.62, 63, I kd) viidanud tööde vastuvõtmise edasilükkamisele tellija ( Eesti Raudtee AS ) poolt ebasoodsate ilmastikuolude tõttu ning andnud lubaduse akteeritud tööde eest tasumata summa maksmiseks 2017.a. jaanuari esimeses pooles. 14.12.2016.a. on toimunud hageja ja kostja läbirääkimised (protokoll ja tõlge tl.6XXX 5, I kd.), mille päevakorras oli tekkinud võlgnevuste kustutamine. T ellija (kostja) kohustus töövõtjale tasumata summad üle kandma objektide üleandmisel Eesti Raudteele ja viimaselt raha saamisel.
  2. Tõendamaks teemasinate hilinemisega tagastamist on hageja esitanud teemasinate veosaatekirjad ja veomaksete arvestuslehed (tl.46-48, I kd). Asjaolu üle, et teemasinate tagastamine viibis, ei ole ka vaidlust, vaidluse all on vaid see, kas kostja vastutab ühepäevase seisaku eest ajavahemikus 26.-27.10.2016, mis tekkis seoses tollidokumentide ebaõige vormistamisega. 31.10.2016.a. kirjas hagejale (tl.48A, I kd., tõlge pöördel) on kostja andnud teada veast teemasinate saatedokumentides (ebaõige hüdrosilindri number). 11.11.2016.a. kirjas hagejale (tl.133, I kd.) selgitab kostja, et 26.kuupäeva hommikul võeti masinad vastu vedamiseks piirijaamas, kuid üks päev viivitust tekkis seoses valesti vormistatud varuosade pakkimislehega masinate sisseveol Eestisse, kus saajaks oli märgitud OÜ Go Track. Kostja on esitanud ka nimetatud pakkimislehed (tl.134, 135, I kd.) ning deklaratsioonid koos lisadega, proforma arve ja saatekiri (tl.192-205, I kd.) Arvest ja deklaratsioonide lisadest nähtub, et kostja oli esitanud dokumendid tollivormistuseks juba 12.10.2016.a.
  3. Vastuhagis esitatud nõuete tõendamiseks on kostja esitanud AS-ga Eesti Raudtee sõlmitud töövõtulepingu nr XXX raudtee ja pöörmete toppimistööde tegemiseks koos kaasnevate töödega, täitmise tähtajaga 31.12.2016.a. (tl.107-112, I kd). 14.08.2017.a. on AS Eesti Raudtee esitanud kostjale nimetatud lepingu alusel leppetrahvi nõude summas 32 452 eurot (tl.113, I kd.) tööde tähtaegade ületamise eest. Konkreetselt milliste tööde tähtajad olid ületatud leppetrahvi nõudest ei nähtu. 10
(15)Kahju hüvitamise nõude, summas 37 759 eurot tõendamiseks on kostja esitanud Lepingu nr XXX objektidel teostatud tööde maksumuse arvestuse (I kd. tl. 114, 115) ning lepingu nr XXX alusel teeparandustööde mõõtelehed (tl.116-132, 178-191 I kd.) kust on näha, et tööde vastuvõtmised on toimunud 2017.a. Mõõtelehti on raske seostada hageja poolt teostatud töödega, kuivõrd nendel puudub märge töö teostaja ehk alltöövõtja kohta (vastav lahter on täitmata).
  1. 30.03.2017.a. on kostja esitanud hagejale garantiitööde tegemise nõude töövõtulepingu p 6.6 alusel. (tl.164, tõlge tl.165, I kd.) Kohus jätab nimetatud tõendi tähelepanuta, kuivõrd vaidluse esemeks ei ole garantiitööde teostamine. Tõendamaks Eesti Raudtee poolt kostjale esitatud leppetrahvinõude, summas 32 452 eurot täitmist on kostja esitanud konto väljavõtte arve nr XXX osamaksetena tasumise kohta ajavahemikus 01.11.2017 -16.09.2018.A.A (tl.166, I kd.). ning tasaarvelduste teel tasumise kohta e-kirjad, milles on taotletud muuhulgas arve nr XXX tasaarveldamist (tl.167-174, I kd.) kostja poolt AS-le Eesti Raudtee esitatud erinevate arvetega. Raamatupidamisprogrammi väljatrükist nähtub arve XXX tasaarveldamine 43 497,38 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest, et arve nr XXX on esitatud just leppetrahvi tasumiseks, sest vastavat arvet ega kokkulepet kostja poolt AS-le Eesti Raudtee leppetrahvi tasumiseks osade kaupa kohtule esitatud ei ole.
  2. Hinnates kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus, et hageja nõuded töö eest tasu saamiseks ning tasu maksmise kohustuse täitmata jätmise eest viivise nõudmiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Hagejal esineb alus ka leppetrahvi nõude esitamiseks. Kostja vastuhagis esitatud nõue kahju hüvitamiseks on õiguslikult põhjendamata ja tõendamata ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse sätestab VÕS § 637, mille lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638, mille esimese lause järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Osundatud paragrahvi
  3. lause sätestab, et töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
  4. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu lisas 2 (uus redaktsioon 23.08.2016, tl.25 pöördel) on kokku lepitud arvelduste kord ja tähtajad – tööde eest tasumine pidi toimima kolmes osas – ettemaksuna 50 % lepingu summas
  5. ja 26.08.2016.a, septembrikuus teemasinate poolt tehtud töö eest hiljemalt 20.10.2016.a. ning oktoobrikuus teostatud töö eest 20 päeva jooksul tööde lõpetamise päevast. Lepingu p. 6.1 kohaselt toimus antud juhul töö üleandmine ja vastuvõtmine teostatud tööde aktide allkirjastamisega poolte poolt, allkirjastamise tingimuseks on tööde vastavus lepingus ettenähtud tingimustele. Lepingu p.6.3 järgi kohustus tellija kontrollima aktid 5 päeva jooksul nende saamisest ja tagastama need töövõtjale või esitama põhjendatud tööde vastuvõtmisest keeldumise koos puuduste loeteluga teostatud töödes. Aktide allkirjastamisest on õigus keelduda vastavalt lepingu p.6.4 kuni puudused teostatud töödes on kõrvaldatud. 11
(15)Tulenevalt VÕS § 644 lg 3 ei või tellija töö lepingutingimuste mittevastavusele tugineda, kui ta jätab töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt teatamata või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Käesolevas asjas on hageja toetunud asjaolule, et kostja ei ole teatanud hagejale puudustest töödes, millised olid kajastatud teostatud tööde aktides XXX õigeaegselt, mille tõttu on kaotanud õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seoses sellega puudub alus tasu maksmisest keelduda. Kohus nõustub, et arvestades pooltevahelise töövõtulepingu spetsiifikat, mille puhul toimus tööde teostamine eriotstarbeliste raudtee teeparandusmasinate abil, mis olid kohale toimetatud teisest riigist, oli töös esinevatest puudustest teatamise mõistlik aeg poolte kokkuleppel piiratud viie päevaga. Seda juba seetõttu, et teemasinate töö oli piiritletud kindlate ajavahemikega ning viie kalendripäeva jooksul alates iga teemasina töö lõpetamisest oli tellija kohustatud tagama teemasinate tagastamise. Kostjale tuleb lugeda teostatud tööde aktid nr 49, mis on koostatud 15.10.2016.a. kätte toimetatuks, sest aktid XXX on kostja esindaja poolt allkirjastatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta sai aktid kätte viis päeva enne pretensiooni esitamist, ehk pretensioon 4.11.2016.a. on esitatud tähtaegselt. Kostja poolt pretensiooni esitamise ajaks olid teemasinad juba kostja korraldusel toimetatud Valgevene Vabariiki. Kuna hageja poolt lepingu alusel teostatud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks, ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas kostja väited töös esinevate puuduste kohta on tõesed. Eeltoodu alusel on hageja nõue töölepingust tuleneva tasu saamiseks summas 16 465,60 eurot muutunud sissenõutavaks.
  1. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sisssenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingu p.8.
  2. kokku leppinud maksetähtaegade rikkumise korral viivise 0,1 % lepingu maksumusest iga lepingu täitmisega viivitatud päeva eest, kui mitte üle 10 % lepingu maksumusest. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise sesiuga 276 päeva eest summas 48 642,90 eurot ning vähendanud viivist põhinõude ulatuseni ehk 16 465,60 euroni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja viivis kuulub taotletud ulatuses kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
  3. Hageja leppetrahvi nõude aluseks on teemasinate mittetähtaegne tagastamine kostja poolt, mille puhul oli sätestatud lepingu p. 8.
  4. tellija süüline vastutus masinvahetuse maksumuse suuruses teemasinate seisaku iga päeva eest, lisaks on sätestatud vastutus tellija poolt tollidokumentide ebaõige vormistuse korral teemasinate sissetoomisel ning väljaviimisel 0,15 % lepingu maksumusest teemasinate iga seisakupäeva eest. Kaks teemasinat lõpetasid töö 07.10.2016.a. ning üks masin 20.10.2016.a., seega pidi masinad tagastatama tulenevalt lepingu p 7.2.11 hiljemalt 12.10.2016 ja 25.10.2016.a. Tegelikkuses tagastati kõik masinad Valgevenes asuvasse jaama „Bigosovo-Eksport“ 27.10.2016.a, millega seoses on hageja arvestanud leppetrahvi 94 909 eurot. Lisaks nõuab hageja täiendavat leppetrahvi ühepäevase viivituse eest seoses tollideklaratsiooni vormi ebaõige täitmisega kostja poolt summas 264,37 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli hagejaga suuline kokkulepe masinate tagastamiseks ühe saadetisena. 12
(15)VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja on kostjat hoiatanud seoses teemasinate seisakuga leppetrahvi rakendamise võimalusest 04.10.2016.a. kirjaga ning esitanud enne kohtusse pöördumist leppetrahvi tasumise nõude kostjale saadetud pretensioonides 28.11.2016.a ja 27.03.2017.a. Kohtu hinnangul on hageja täitnud VÕS § 159 lg 2 sätestatud nõude mõistliku aja jooksul teisele lepingupoolele leppetrahvi nõudmisest teatamiseks. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist, leides, et leppetrahv, mis ületab rohkem kui poole lepingu maksumusest on ebamõistlikult suur. Kostja on toonud esile, et ühepäevane seisak masinate tagastamisel seoses vigadega tollideklaratsiooni vormistamisel oli tingitud ka hageja veast masinate saatedokumentides, kus oli saajana märgitud vale isik. Andmata hinnangut nimetatud hageja väitele, kuivõrd tollivormistuse vigade tõttu tekkinud seisaku eest nõutav leppetrahv moodustab marginaalse osa kogu nõutud leppetrahvist, leiab kohus, et leppetrahvi vähendamine on põhjendatud. Kohus vähendab leppetrahvi mõistliku suuruseni - 17 068,80 euroni, mis on ligi 10% lepingu maksumusest. Vähendatud leppetrahv koos põhinõude ja viivisega moodustab kokku 50 000 eurot (2 x 16 456,69 + 17 068,80) , millise summa tasumiseks kompromissina tegi ettepaneku hageja.
  1. Kostja vastuhagina esitatud kahju hüvitamise nõudega seoses märgib kohus, et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Kuid kostja peab arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist, peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 22). Seega tuli praeguses vaidluses kostjal esitada tõendid selle kohta, et tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele ja et ta kasutab hageja nõuet välistavat õiguskaitsevahendit. Kostja on tuginenud hageja vastu kahju hüvitamise nõuet esitades kahjule, mis on temal tekkinud seoses hageja töö parandamisega, esitades selleks lepingu nr XXX järgsetel objektidel teostatud tööde maksumuse arvestuse, mille järgi kulub erinevateks tasandustöödeks 37 759 eurot. Viidatud leping on teenuse osutamise töövõtuleping, mis on sõlmitud kostja ja AS Eesti Raudtee vahel. Lisaks nõuab kostja hagejalt kahjuna leppetrahvi hüvitamist, mille tasumise kohustus oli kostjal eeltoodud lepingust tulenevalt Eesti Raudtee ees summas 32 452 eurot.
  4. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud kahju hüvitamise nõude eelduste esinemist. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei ole tõendanud, et temale on tekkinud kahju hageja poolt kohustuste rikkumise tagajärjel. Leppetrahvi nõue kostja lepingupartneri AS Eesti Raudtee poolt on esitatud 14.08.2017.a. tööde tähtaegade ületamise eest muuhulgas teenuse osutamise töövõtulepingu alusel. Kostja ei ole tõendanud, et tööde tähtaegade ületamine on seotud hageja poolt lepingu rikkumisega. Vastupidi – kohtuistungil on kostja esindaja möönnud, et hageja andis oma töö üle õigeaegselt, kuid puudustega. 13
(15)Kostja poolt esitatud tõendid temale esitatud leppetrahvi nõude tasumise kohta tasaarveldamiste teel ei ole arusaadavad ega tõenda kohtu hinnangul tõendamist vajavat asjaolu – kostjale kahju tekkimist. Kostja ei ole esitanud tasaarvelduse aluseks olevaid alusdokumente. Ka kostja esitatud mõõtelehed ei tõenda kostja poolt reaalselt parandustööde tegemist ja nende maksumust. Mõõtelehtedel kajastatud objektidel hageja poolt tehtud tööd on kostja poolt vastu võetud või tuleb lugeda vastu võetuks, osa mõõtelehti on esitatud objektide kohta (näiteks Narva jaam I peatee), millistel ei ole hageja töid teostanud ega nende eest kostjalt ka tasu nõudnud. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta vastuhagi rahuldamata. V. Menetluskulude jaotus 36.

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus lähtub käesolevas asjas menetluskulude jaotusel

§ 163

lõikest 2, mis sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja on teinud 18.01.2019.a. toimunud kohtuistungil ettepaneku kompromissina 50 000 euro saamiseks kostjalt, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Kohus on vähendades leppetrahvi mõistliku suuruseni leidnud, et kostja võlgneb hagejale 50 000 eurot.

§ 177

lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. 37. Pooled on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad (tl.10, 18-21,22-23 II kd.). Kostja on 01.07.2019.a. esitanud seisukoha hageja menetluskulude kohta (tl.27, II kd.)

§ 138lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (tõlgikulud, dokumentaalse tõendi saamise kulud). Tulenevalt

§ 144

p 1 ja 2 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv summas 1500 eurot, kulud seoses tõendite hankimisega ja tõlkekulud 965,30 eurot, sõidukulud 54,73 eurot, telefonikulu 8 eurot ning õigusabikulud summas 12 315 eurot. Hageja lepingulised esindajad Ants Mailend, Triin Toom ja Albert Linntam on osutanud hagejale õigusabi kokku 80,9 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 152,22 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 14 843,03 eurot (käibemaksuta). 38. Kostja on esitanud hageja menetluskuludele vastuväited, mille kohaselt ei ole hageja ajakulu hagiavalduse koostamisele 21,7 tundi vajalik ega põhjendatud, samuti ei kuulu hüvitamisele ajakulu tegevuste planeerimisele ja strateegia kujundamisele, rääkimata ajakulust selliste plaanide arutamisest kliendiga. 14

(15)39. Kohus leiab, et hageja menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud olnud hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1500 eurot, asja läbivaatamise kulud, sealhulgas tõlkekulud enamus dokumentaalseid tõendeid on olnud venekeelsed ja sõidukulu 54,73 eurot. Lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud osas, millises need on otseselt seotud kohtumenetlusega s.o menetlusdokumentide ja taotluste koostamine, kohtuistungitest osavõtt ja nendeks valmistumine. Seevastu suhtlemine kliendiga ja kohtuga ning strateegia planeerimine ei ole menetluskuluks

§ 144p 1 järgi.

Kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega osutatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-27843). Kohus leiab, võttes arvesse menetluse tulemuslikkust hageja jaoks, et õigusabi osutamise ajakulu kliendi huvide kaitseks on olnud põhjendatud ja vajalik 26 tunni ulatuses, tunnihinnaga 152,22 eurot. Hageja esindaja on koostanud ja esitanud käesolevas menetluses kohtule 5 menetlusdokumenti ja võtnud osa kahest kohtuistungist, kestusega vastavalt 45 minutit ja 35 minutut. Seega kokku on põhjendatud ja vajalik hageja õigusabikulu suurus kokku 3957,72 eurot. Tervikuna tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 6485,75 eurot. 40.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja lepingulise esindaja kulud jätab kohus kostja kanda ning ei pea seetõttu vajalikuks hinnata kulude vajalikkust ja põhjendatust. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.