Obsah (4)

§ 180§ 173§ 175§ 176

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus 6. jaanuar 2020 Jõhvi kohtumaja 4-19-6118 (2440,19,000058) Deniss Minzatov Piret Juuse Riina Palmi Nikita Muhhini süüdistuses NPALS § 151 lg 1 järgi kval

§ 180

lg 1 ja 3 alusel jätta Nikita Muhhini menetluskulud osaliselt, s.o 135,60 eurot kaitsjatasu osas, riigi kanda. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule, Viru Maakohtu kaudu, 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekstiga võimalik tutvuda Viru Maakohtu kantseleis alates 27.01.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus 5.12.2019 väärteoasjas nr 244019000058 Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu koostatud väärteoprotokolli kohaselt 8.01.2019 kell 9.34 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas, xxx maja juures Nikita Muhhin oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 54T kohaselt oli isikult võetud uriini proovist tuvastatud tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit (THC-COOH). Oma teoga rikkus N.Muhhin NPALS § 3 lg 1 ning tema tegu on kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi. (tl 1) Juhindudes VTMS §-st 71 edastas kohtuväline menetleja kõnealuse väärteoasja 5.12.2019 Viru Maakohtule. (tl 14) 6.12.2019 kohtuistungil kohus on alustanud asja sisulist arutamist, kuulanud üle N.Muhhin’it, uurinud dokumentaalsed tõendid, kohtuvaidlustes aga avaldas N.Muhhin, et on tarvitanud narkootikume Amsterdamis ja siis avaldas, et vajab kaitsja abi ja soovib saada riigi õigusabi korras kaitsja abi. Kohus rahuldas N.Muhhin’i taotluse, määras talle riigi õigusabi korras kaitsja ning lükkas asja arutamise edasi (tl 20). 6.01.2020 kohtuistungil selgitas N.Muhhin, et vahepeal menetluslik olukord on muutunud, ta viibib nüüd vahi all teises kriminaalasjas alates 8.12.2019, hetkel anti luba vahi all pidamiseks kuni 8.02.
2. Varem määratud trahvid ei jõudnud ära maksta, sest pandi vangi. Kui võimalik, siis palub ka selle rikkumise eest määrata trahv, maksab kui vabaneb vangist. Keegi pooltest ei taotlenud täiendavate tõendite esitamist ega uurimist. Kohtuväline menetleja palus määrata N.Muhhin’ile karistuseks 15 päeva aresti. Sundtoomise kulu ja ekspertiisikulu jätta menetlusaluse isiku kanda. Kaitsja märkis, et kui kohtuvälise menetleja karistusettepanek rajaneb teo tõsidusele, siis ei ole arusaadav milles see teo tõsidus seisneb. Rikkumine leidis aset. Tegemist on sõltuvusprobleemiga. Arestiga seda ei ravita. Isik ei ole mingis ulatuses varem määratud rahatrahve tasunud. Samas on 2 selge, et N.Muhhin on töötu, elab sotsiaaltoetustest. See ongi põhjus, mis ei ole suuteline trahve tasuma. N.Muhhin on möönnud ja tunnistanud teo toimepanemist, avaldanud kahetsust, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. Need asjaolud kogumis peaksid tingima keskmisest kergema karistuse. Arvestades isiku materiaalset olukorda menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. (tl 23) Uuritud tõendid Nikita Muhhin’i poolt 6.12.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei mäleta ta kuidas 8.01.2019 politseinikud on teda kinni pidanud ja kontrollinud, uriin võeti. Millal enne seda on narkootikumi tarvitanud ei mäleta. Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtuvalt 8.01.2019 kell 9.36 Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna politseipraktikant I I viibides Kohtla-Järvel xxx allutas meetmele isiku Nikita Muhhin’it, mille tulemusena RR (st rahvastikuregistri) andmekogu andmete kontrollimisega tuvastati N.Muhhin’i isikusamasus, kuna oli alust arvata, et N.Muhhin pani toime süüteo (tl 3). Meetmele allutatud N.Muhhin kinnitas omakäeliselt andmete õigsust. On olemas protokolli koostaja, meetmele allutatud isiku N.Muhhin’i ja meetme kohaldamise juures viibinud isikute N G ja T N allkirjad (tl 3). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 8.01.2019-st nähtub, et 8.01.2019 kell 10.10, Jõhvi linnas Rahu 38 politseipraktikant I P on kasutanud prooviandja Nikita Muhhin’i suhtes indikaatorvahendit. N.Muhhin oli nõus indikaatorvahendi kasutamisega, mille kohta protokollis on olemas tema allkiri. Indikaatorvahendi „Rapid stat sülje- ja pinnatest“ reaktsioon on positiivne. Märkuste all seisab („THC kanep“) ja et prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused, nimelt esines silmade punetus, klaasistunud pilk, reaktsioonikiirus oli häiritud, aeglane reaktsioon, kõne segane, kerged häired koordinatsioonis, käitumine on rahutu, värisemine. Protokolli lõpus on olemas nii prooviandja N.Muhhin kui kontrollija P’i ja protokollija N G allkirjad (tl 4). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (28.01.2019 uuringuakt nr 545) nähtub, et 8.01.2019 kell 11.10 võeti Nikita Muhhin’ilt narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisalduse kontrollimiseks uriini proov. Uuring sai valmis 28.01.2019 ning selle tulemuseks oli, et proovimaterjalis sisaldub tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit THC-COOH (tl 6). Väärteokoosseis NPALS § 151 lg 1 kohaselt on rahatrahvi või arestiga karistatav narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine. KOHTU SEISUKOHT Antud asjas poolte vahel ei olnud vaidlust ning uuritud tõendid ühemõtteliselt osutavad sellele, et N.Muhhin pani toime talle ette heidetava väärteoprotokollis kirjeldatud teo. Nii n.ö esmane kontrollriist, s.o indikaatorvahend, kui juba uriini kliiniline uuring (joobeseisundi tuvastamise saatekiri) tõendavad, et N.Muhhin on tarvitanud kanepit. N.Muhhin ise ei suuda seda konkreetset fakti meenutada, aga otsesõnu ei eita seda. Kanep kuulub sotsiaalministri
3. mai
4. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisas 1 toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega tegemist on narkootilise ainega NPALS 3 § 31 lg 1 tähenduses. NPALS § 3 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine, on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. N.Muhhin’i ütlustest ega muudest tõenditest ei nähtu, et tal olnuks seaduslikku alust narkootiliste ainete tarvitamiseks. Viimast kinnitab ka asjaolu, et karistusregistri andmetest nähtuvalt karistati teda korduvalt, kokku 10 korral NPALS § 151 lg 1 järgi narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise eest. Seega N.Muhhini teoga täidetud on NPALS § 151 lg 1 väärteokoosseisu objektiivse koosseisu tunnused. Et N.Muhhin ise ei mäleta, millal ta on narkootikumi tarvitanud ei välista ega mõjuta tema vastutust kuidagi. Olles eelnevalt korduvalt taolise tegevuse eest karistatud, oli ta teadlik, et narkootiliste ainete tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta ei ole lubatud. Nimetatud asjaoludest järelduvalt käitus N.Muhhin narkootikumi tarvitades vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Ülaltoodut kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud, et N.Muhhin tarvitas enne 8.01.2019 kell 9.34 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas, xxx maja juures politseiametnikke poolt kinnipidamist kanepit ning tegi seda ilma arsti ettekirjutuseta ja vähemalt otsese tahtlusega. Taolise käitumisega pani ta toime NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo. KARISTUS NPALS § 151 lg 1 näeb karistusena ette nii rahatrahvi kui ka aresti. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu arvates vastab N.Muhhin’i süü keskmisele määrale. Tema puhul ei esine karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid. Siinkohal ei nõustu kohus kaitsja arvamusega, et N.Muhhin on kahetsenud oma tegu ja seda tuleb karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Kahetsust pole N.Muhhin menetluse kestel kunagi avaldanud. Seda ei nähtu ka tema käitumisest, muudest avaldustest jne. Seetõttu see kaitse väite on ainetu. Karistuse liigi ja määra valikusse puutuvalt märgib kohus veel, et N.Muhhin’i eelmisest rikkumisest oli antud teo toimepanemise ajaks möödunud ligi kuus kuud (juulist 2018 kuni jaanuarini 2019) ning ka peale antud asjas käsitletava väärteo toimepanemist jätkas N.Muhhin samaliigiliste süütegude toimepanemist (antud menetluse kestuse ajal sai ta karistatud Ida prefektuuri 28.06.2019 otsusega 27.06.2019 toime pandud väärteo eest NPALS § 15-1 lg 1 järgi, trahv 724 eurot). Kahel korral enne seda oli N.Muhhin juba karistatud vabadusekaotusliku karistusega – arestiga samalaadsete süütegude eest, kuid oli jätkanud narkootikumide tarvitamist. Karistusregistri väljavõte kohaselt Nikita Muhhin’il on kokku 14 kehtivat väärteokaristust, neist 10 on NPALS § 151 lg 1 järgi, kusjuures varem oli N.Muhhin NPALS § 151 lg 1 alusel karistatud nii rahatrahvidega kui arestidega. Viimane karistus on määratud juunis 2019, trahv 724 eurot. Enne seda oli karistatud Viru Maakohtu 26.07.2018 otsusega 15-päevase arestiga. Rahatrahvide täitmise kohta info puudub ehk trahvid on tasumata (tl 12). Eeltoodu alusel leiab kohus, et uue samalaadse korduva süüteo eest tuleb teda karistada rangemaliigilise karistuse ehk arestiga ning mõista talle arest sanktsiooni keskmises määras s.o 15 päeva. 4 Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et N.Muhhin’i puhul on tegemist sõltuvusprobleemiga ja arestiga seda probleemi ei lahendata. Mingil määral on küll tegemist sõltuvusprobleemiga, mis tuleneb kahtlustuse iseloomust kui sellisest. Samas vähemalt sama palju sõltub N.Muhhin’i enda tahtest. Samuti tõenditest ja N.Muhhin’i enda sõnadest ei ole näha, et N.Muhhin oleks midagi ette võtnud seoses oma sõltuvusprobleemiga või üldse pidanud seda probleemiks või soovinud ennast ravida. Samas senises kohtupraktikas on laialdaselt aktsepteeritud näiteks, et on põhjendatud aresti kohaldamine üle keskmise määra, kui süüdlast on varasemalt korduvalt samaliigiliste süütegude eest karistatud, kuid varasemad karistused rahatrahvi näol ei ole suutnud hoida teda uute süütegude toimepanemist (Tartu Ringkonnakohtu 19.03.2018 otsus nr 4-17-6360, p 11). Samuti on kohtud leidnud, et olukorras, kus isik hoolimata varasemast karistusest jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui iga järgmise seadusest üleastumise korral karistatakse teda võrreldes eelnevate karistustega karmimalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 otsus asjas nr 4-17-5145, p 19). Leitud on näiteks ka, et karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades peab mõistetav karistusmäär olema piisava rangusega, et isik saaks kujundada ümber oma senised väärtushinnangud ja käitumise põhimõtted, mis tõid kaasa kuriteo toimepanemise, seda selliselt, et isik hoiduks edasiselt uute kuritegude toimepanemisest (Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsus asjas nr 1-17-7350, p 15). Ehk siis vastuolus kohtupraktikaga ja loogikavastane oleks uue samalaadse süüteo eest mõista hoopis kergemaliigiline ja väiksema karistuse määraga karistus. Viimati, st enne uuritavat väärtegu, karistati N.Muhhin’it arestiga. S.t uue rikkumise eest mõistetav karistus peab olema piisavalt range, et mõjutada teda ning selliseks karistuseks ei saa mingil juhul olla kergemaliigiline karistus (rahatrahv), sest varem see juba oli määratud ja jäi tasumata ega mõjunud N.Muhhinit kuidagi. Kaitsja argumendid, et Muhhin on töötu ja elatub sotsiaaltoetustest ja seetõttu trahvid ongi jäänud tasumata ei ole veenvad. N.Muhhin on täisealine isik, kelle enda tahtest sõltub, kas minna tööle ja teenida endale leiba. Ometi, mingil põhjusel, ta seda ei tee, jätkates seejuures regulaarselt tarvitama narkootikume, milleks ilmselgelt peab kulutama vähemalt mingit osa oma sissetulekutest. Väita seejuures, et tal ei ole raha trahvide tasumiseks (samal ajal kulutada raha narkootikumidele) on silmakirjalik ning taolist käitumist ei saa pidada vabandatavaks oma kohustuste täitmata jätmisel (trahvide mittetasumisel). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna N.Muhhin’i süü suurus vastab keskmisele määrale, siis tulebki mõista temale arest sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 päeva. Kohus ei tuvasta alust ja ei nõustu kaitsja arvamusega, et N.Muhhin’ile peaks karistuseks mõistma sanktsiooni keskmisest kergema karistuse. KarS § 68 kohaselt arvestatakse karistusaja hulka kinnipidamises viibitud aeg. N.Muhhin peeti kinni 4.12.2019 kell 12.40 (tl 11). Ta viibis kinnipidamise all kuni 6.12.2019 kohtusitungi lõppemiseni, mil teda vabastati ehk 48 tundi, st kaks päeva. Seega need kaks päeva, mis N.Muhhin on viibinud kinnipidamises tuleb arvata karistusest maha ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 13 päeva aresti. Praegu viibib N.Muhhin vahi all teises kriminaalasjas ning kohe aresti kandmisele asuda ei saa (ei saa paralleelselt kanda aresti ja viibida teises asjas vahi all). Seega kuulub antud otsusega mõistetav arest kandmisele viivitamatult peale Nikita Muhhin’i selles teises kriminaalasjas vahi alt vabastamist või süüdi mõistmise korral karistuse ära kandmisel tema elukohajärgses arestikambris. Seejuures arvestada tuleb KarS § 82 lg 1 p-st 3 tuleneva piiranguga, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. 5 Menetluskulud VtMS § 38 lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

§ 173

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kriminaalmenetluse kulud on menetluskulud ja erikulud.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt N.Muhhin’i taotlusele määrati temale riigi õigusabi korras kaitsja, s.o Arvo Suuban, kes on 6.01.2020 kohtuistungil esitanud ka tasutaotluse summas 135,60 eurot, sh tasu 113 eurot ja käibemaks 22,60 eurot (tl 29), mis on kohtu arvates põhjendatud ja tuleb rahuldada. Arvestades, et N.Muhhin ei tööta, praegu viibib vahi all teises kriminaalasjas, tema materiaalne olukord ja sissetuleku teenimise võimalused on piiratud ning seetõttu

§ 180

lg 3 alusel kaitsjatasu osas leiab kohus, et see menetluskulu tuleb jätta riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulud on riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Antud asjas seoses joobeseisundi uuringu tegemisega (28.01.2019 uuringuakt nr 545) on tekkinud menetluskulu summas 71 eurot (tl 6).

§ 176lg 1 p 2 kohaselt erikulu on sundtoomise kulu.

8.01.2019 väljastati N.Muhhin’ile kutse, kohustades teda ilmuma 19.02.2019 kohtuvälise menetleja juurde. Selle kutse sai N.Muhhin isiklikult kätte allkirja vastu 8.01.2019 (tl 7). Vaatamata sellele ei ole ta kohtuvälise menetleja korduvatel kutsetel ilmunud, mistõttu kohtuvälise menetleja 25.11.2019 määrusega kohaldati tema suhtes sundtoomist (tl 8), mille teostamisega kaasnes kulu summas 18,70 eurot (tl 9). Ekspertiisitasu (joobeseisundi uuringu tasu) 71 eurot ja sundtoomise kulu 18,70 eurot tuleb mõista N.Muhhin’ilt riigituludesse välja. N.Muhhin’il tuleb need tasuda ühe kuu jooksul vastavalt rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliametni kontodele, mis on märgitud antud kohtuotsuse resolutsioonis. Kuna keegi pooltest, sh N.Muhhin ise, ei taotlenud menetluskulude tasumise ajatamist, siis kohus ei hakka määrama seda ise omal algatusel. Kuigi N.Muhhin’i isikuandmetest on näha, et ta ei tööta, ei räägi see iseenesest veel, et ta oleks varatu vms, et tal oleks võimatu kanda varalised kohustused teistest allikatest. Kui menetlusalune isik ise ei taotle menetluskulude tasumise ajatamist (kuigi nt kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja lõpukõnedest kohtuvaidlustes selliste menetluskulude olemasolu tulenes selgelt – esimene palus mõista kulud N.Muhhin’i käest välja, teine - jätta riigi kanda, N.Muhhin oma viimases sõnas ei öelnud selles osas midagi), siis kohtu arvates kohus ise omal algatusel seda tegema ei pea. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 6