1-16-8495/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-8495 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2019 määrus Feliks Vassiljevi vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Feliks Vassiljevi (ik 39703030830) kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Simson Straus vandeadvokaat Silver Reinsaare poolt Feliks Vassiljevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot).
6. Mõista Feliks Vassiljevilt riigituludesse menetluskuluna välja 64,80 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Feliks Vassiljevil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 18.10.2016 otsusega tunnistati F. Vassiljev süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti kolm aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti F. Vassiljevile 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui F. Vassiljev ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-des 21 ning 7 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.
9. Kriminaalhooldusametnik esitas 12.02.2018 maakohtule erakorralise ettekande taotledes F. Vassiljevile lisakohustusena sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ osalemist. Ettekande kohaselt rikkus F. Vassiljev kohustust alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ja kohustust esitada ametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ning elatusvahendite kohta. Samuti rikkus F. Vassiljev kohustust ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
10. Viru Maakohtu 21.02.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja F. Vassiljevit kohustati osalema sotsiaalprogrammis „Õige hetk“.
11. Kriminaalhooldusametnik esitas 25.09.2018 maakohtule erakorralise ettekande, taotledes F. Vassiljevi katseaja pikendamist ühe kuu võrra, s.o kuni 18.11.
12. Ettekande kohaselt rikkus F. Vassiljev registreerimiskohustust.
13. Viru Maakohtu 03.10.2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja F. Vassiljevile määratud katseaega pikendati ühe kuu võrra.
14. Kriminaalhooldusametnik esitas 01.03.2019 maakohtule erakorralise ettekande F. Vassiljevile mõistetud ja kandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt rikkus F. Vassiljev kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid.
15. Viru Maakohtu 01.04.2019 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata ja F. Vassiljevi karistus täitmisele pööramata.
16. Kriminaalhooldusametnik esitas 26.04.2019 maakohtule erakorralise ettekande, taotledes F. Vassiljevi katseaja pikendamist kolme kuu võrra, s.o kuni 18.02.
17. Ettekande kohaselt rikkus F. Vassiljev registreerimiskohustust, kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
18. Viru Maakohtu 16.05.2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja F. Vassiljevile määratud katseaega pikendati kolme kuu võrra.
19. Kriminaalhooldusametnik esitas 14.08.2019 maakohtule erakorralise ettekande pöörata F. Vassiljevile mõistetud ja kandmata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt rikkus F. Vassiljev taaskord kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid ja kahel korral registreerimiskohustust.
20. Viru Maakohtu 01.10.2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja F. Vassiljevile tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele.
21. Erakorralisest ettekandest nähtub, et F. Vassiljev rikkus 03.06.2019 registreerimiskohustust. F. Vassiljev andis 03.06.2019 kriminaalhooldusametnikule telefoni teel teada, et ta võttis ühendust perearstiga ja on kodus haige. Kriminaalhooldusalusele on korduvalt selgitatud, et haigestumise kohta tuleb esitada arstitõend, kuid vastavat tõendit F. Vassiljev ei esitanud. Arstitõendi asemel esitas F. Vassiljev väljavõtte patsiendiportaalist (ambulatoorse epikriisi), mille kohaselt pöördus F. Vassiljev 07.06.2019 arsti poole, soovides tagantjärgi haigestumise (ärevus, paanikahäire) kohta arstitõendit. Samuti jättis F. Vassiljev registreerimisele ilmumata ka 2 29.07.2019, põhjendades mitteilmumist sellega, et ta magas registreerimise maha ravimite tõttu. Maakohus leidis, et registreerimisele magama jäämise tõttu ilmumata jätmine ei ole mõjuvaks põhjuseks, mille alusel oleks rikkumist võimalik lugeda vabandatavaks.
22. Lisaks nähtub ka erakorralisest ettekandest, et F. Vassiljev rikkus ka kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. 18.06.2019 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati F. Vassiljevil 18.06.2019 metadooni ja bensodiasepiini tarvitamine. Kui bensodiasepiini osas esitas F. Vassiljev arsti poolt väljastatud retsepti (suure hilinemisega), siis metadooni osas on rikkumine tuvastamist leidnud. Erakorralise ettekande juurde lisatud väärteoprotokoll nr AB 1542256 ja ekspertiisiakt nr 19E-AN0680 kinnitab, et F. Vassiljev omas ka ebaseaduslikult väikeses koguses kanepit ja metadooni. Maakohus ei pea F. Vassiljevi ennast õigustavaid ütlusi, et ta enda arvates kasutas nn ravikanepit ja ei olnud teadlik, mis ained tema seljakotis on, usaldusväärseteks. F. Vassiljevit on karistatud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo eest. Käesoleval ajal kahtlustatakse teda katseajal toimepandud uues narkokuriteos, lisaks nähtub tema pikaajaline kokkupuude erinevate narkootiliste ainetega kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist. Seega on F. Vassiljevi poolt narkootiliste ainete tarvitamine ja omamine olnud teadlik ja tahtlik.
23. F. Vassiljevile on korduvalt antud võimalusi näidata, et ta on suuteline täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, kuid kohtu poolt antud võimalused ei ole avaldanud kriminaalhooldusalusele positiivset mõju, s.o registreerimiskohustuse rikkumine ja narkootikumide tarvitamine on jätkunud. Seega ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tagada isiku õiguskuulekust ja F. Vassiljevile mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Määruskaebus
24. Vandeadvokaat S. Reinsaar esitas 15.10.2019 maakohtule F. Vassiljevi nimel riigi õigusabi taotluse, milles viimane taotleb õigusabi määruskaebuse koostamiseks. Riigi õigusabi taotlus esitati kaebetähtaja eelviimasel päeval. Taotluse kohaselt soovib F. Vassiljev endale riigi õigusabi korras kaitsjaks vandeadvokaat S. Reinsaart. Viru Maakohtu 17.10.2019 määrusega edastati kõnealune riigi õigusabi taotlus lahendamiseks ringkonnakohtule.
25. Vandeadvokaat S. Reinsaar esitas 16.10.2019 maakohtule määruskaebuse, mis edastati maakohtu poolt 17.10.2019 ringkonnakohtule.
26. Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2019 määrusega rahuldati F. Vassiljevi riigi õigusabi taotlus.
27. Vandeadvokaat S. Reinsaar määrati 22.10.2019 F. Vassiljevi riigi õigusabi korras kaitsjaks.
28. Ringkonnakohus teavitas 23.10.2019 vandeadvokaat S. Reinsaart, et kuna riigi õigusabi taotlus esitati päev enne kaebetähtaja lõppu, millest tingituna kaebetähtaeg peatus, tuleb tal esitada tööpäeva lõpuks ringkonnakohtule määruskaebus. Muuhulgas selgitas ringkonnakohus, et kui kaitsjal ei ole võimalik määruskaebust esitada, tuleb taotleda tähtaja ennistamist. Samuti selgitas ringkonnakohus, et 16.10.2019 määruskaebust ringkonnakohus ei aktsepteeri, kuna sel ajal puudusid kaitsjal vastavad volitused kaebuse esitamiseks, s.o S. Reinsaar ei olnud F. Vassiljevi riigi õigusabi korras kaitsja.
29. Vandeadvokaat S. Reinsaar esitas 23.10.2019 ringkonnakohtule määruskaebuse, selgitades muuhulgas, et esitab kohtule ka F. Vassiljevi terviseseisundit puudutavad tõendid hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. 3
30. Kokkuvõtvalt taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ühtlasi taotletakse karistuse täitmisele pööramata jätmist.
31. KrMS § 45 lg 2 p 2 kohaselt on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline ise end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud. F. Vassiljevil on psühhiaatrilist ja füüsilist laadi puue, millest tulenevalt ei olnud ta maakohtu menetluse ajal võimeline end asjakohaselt väljendama ega kaitsma. F. Vassiljevile on Eesti Töötukassa 25.09.2017 ja 06.12.2018 teinud töövõime hindamise otsused nr TVH/17/044473 ja TVH/18/057886, milles on leitud, et tal on ärevushäirete ja depressiooni tõttu piiratud tähelepanu koondamine, võõrastega kontakteerumine ning stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek. Taotlejal on raske tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimeste vahelise lävimise ja suhete valdkondades, mille põhjuseks on üldhaigestumine. Nendes valdkondades tegutsemispiirangu olemasolu viitab tõsistele kahtlustele, et isiku võimekus kohtuistungil enda seisukohti avaldada ja seeläbi enda õiguseid kaitsta on piiratud, kuivõrd kohtuistungitel osalemine tekitab ilmselgelt stressi ja on käsitletav psüühilise koormusena. Kui 25.09.2017 otsuses leiti, et F. Vassiljevil on osaline töövõime, siis kehtivas 06.12.2018 otsuses leitakse, et F. Vassiljevil töövõime puudub.
32. Eeltoodust tingituna on jäänud kohtule esitamata ka mitmed vajalikud tõendid ja tõendite kogumise taotlused. Samuti on kohtumenetluse käigus jäänud käsitlemata mitmed faktilised asjaolud seonduvalt F. Vassiljevile nii käesolevas erakorralises ettekandes ette heidetud kui tema poolt varasemalt toimunud eksimustega seonduvalt. Sellised puudused saab kõrvaldada asja uus arutamine. F. Vassiljevi suhtes koostatud erakorralises ettekandes, aga ka varasema kriminaalhoolduse käigus ilmnenud probleemide põhjuseks on tema psühhiaatriline seisund. Tema õiguslik asjatundmatus ja psühhiaatrilisest seisundist tulenevad sotsiaalse suhtlemise raskused on viinud olukorrani, kus ta ei ole olnud suuteline asjakohaseid faktilisi asjaolusid, asja õigeks lahendamiseks vajalikke andmeid ja tõendeid kriminaalhooldusametnikule ning kohtule esitama. Samuti ei ole F. Vassiljevil piisavaid sotsiaalseid oskuseid, et enda õiguste ja huvide eest seista.
33. Eeltoodud põhjustel taotlebki kaitsja Viru Maakohtu 01.10.2019 määruse tühistamist ja erakorralise ettekande uut läbivaatamist kaitsja juuresolekul. Kokkuvõtvalt taotleb kaitsja erakorralises ettekandes esitatud karistuse täitmisele pööramise taotluse rahuldamata jätmist.
34. Ühtlasi leiab kaitsja, et erakorraline ettekanne tuleks ka tingituna selle sisust jätta rahuldamata. Esmalt peab kaitsja vajalikuks peatuda varasematel F. Vassiljevile kriminaalhoolduse käigus koostatud hoiatustel. Esimese kahe F. Vassiljevile tehtud hoiatuse ajendiks on olnud tema psühhiaatrilise puude tõttu toimunud rikkumised, mis seonduvad pigem tema sotsiaalse mahajäämuse kui pahatahtliku kriminaalhooldusest kõrvalehoidumisega.
35. Esimese puhul neist viibis F. Vassiljev kriminaalmenetluse ajal väljaspool Eesti Vabariiki seoses töökohustuste täitmisega Soomes. Seejuures oli varasemalt prokurör lubanud tal viibida Eestist väljaspool. F. Vassiljev töötaski Soome Vabariigis kuni kriminaalmenetluse lõpuni. Edasist kirjeldab F. Vassiljev järgmiselt: „Kui mõnda aega pärast kohut olin Soomes, helistas mulle mu ema ja ütles, et pean 4 tunni pärast olema Rakveres. Helistasin Rakveresse kriminaalhooldajale. Ta ütles, et ei tea midagi sellest, et ma tööl, kuid tundus, et reageeris normaalselt ja leppisime uue aja. Kohe esimene kord, kui ilmusin, sain ka esimese hoiatuse - et olin Soomes ilma loata, kuigi ma ei teadnud kriminaalhoolduse kohta absoluutselt midagi tol hetkel.“
36. Teise rikkumise puhul on aga F. Vassiljevi hoiatamise sisuline põhjendatus äärmiselt küsitav. Nimelt kirjeldab ta seda järgmiselt: „Teine hoiatus sarnane – leppisin kriminaalhooldajaga kokku, et kirjutan avalduse, et lähen Soome tööle ja see on OK, kui ma tegelikult ei käi vahepeal 4 Soomes. Tuli välja, et see on rikkumine ning ma sain teise hoiatuse. Tookord ei teadnud kriminaalhooldaja ise täpselt, kas tohib nii lasta, või mitte.“
37. Seejärel kirjeldab F. Vassiljev, et tal tekkis seoses raske perioodiga enda elus depressioon, misjärel tehti F. Vassiljevile kolmas hoiatus sellepärast, et ta läks Soome Vabariiki varem tööle, kui selleks kriminaalhooldusametnikult luba küsis. Kriminaalhoolduse käigus ei ole kriminaalhooldusametnik ega teised riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikud F. Vassiljevit kui psühhiaatriliste raskustega isikut juhendanud meditsiiniteenuse osutajate poole pöördumisega seonduvalt. Samuti ei ole arvesse võetud tema võimalikke raskuseid kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste sisulisel mõistmisel.
38. Varasemat katseaja pikendamist selgitab F. Vassiljev järgmiselt: Kui minu katseaega 3 kuud pikendati, ei osanud ma seda edasi kaevata, nagu palju muidki kordi, kui ma edasi ei osanud kaevata. Katseaega pikendati, kuna 1: lühidalt jälle väga nõme olukord, kus ei saanud mitu päeva arsti kätte telefonis ja lõpuks, kui kohale tulin, tuli välja, et töötab asendusarst teiste aegadega, selle tulemusena ei saanud arstitõendit registreerimise aja kohta. 2: andsin positiivse proovi opiaatidele, mis oli tulnud letimüügiravimist, mis sisaldas kodeiini. Ma ei saanud enne nädalavahetust enda valuvaigistiretsepti ja ostsin suvalised valuvaigistid (CoCodamol. 500mg paratsetamooli ja 8mg kodeiini). Sain trahvi ka selle eest, mille vaidlustamise peale ma ei tulnud. Ametniku jaoks oli positiivne test opiaatidele kohe narko, kuigi seletasin enda olukorda. Näitasin mingi aeg talle ka ravimi infolehte, kuid see ei muutnud midagi… 3: ametnik väitis, et käisin Rootsi kruiisil, kuigi ma tegelikult reisile ei läinud. Lihtsalt minu nimele pilet oli välja ostetud. Minu elukaaslase pere läks ca 10 inimeselise grupiga. Ma ei tea, kas seda saab kontrollida ka kuidagi teisiti, aga vajadusel on mul tunnistajaid, kes saavad kinnitada, et ma nendega koos Eestist väljas ei käinud.
39. Nende asjaolude pinnalt ilmnebki, et F. Vassiljevi senise katseaja probleemid ei seisne peamiselt mitte F. Vassiljevis, vaid temaga tegelenud kriminaalhooldusametnikus, kes ei ole ära tundnud tema piiratud oskuseid ja võimekust enda õiguste ja huvide eest seista ning mõista kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste olemust ja reaalset tõsidust.
40. Kaitsja ei nõustu ka maakohtu väitega, et registreerimiskohustuse vastu eksimine seoses sisse magamisega ei võiks ühelgi võimalikul juhul olla vabandatav. Näiteks olukorras, kus isik arsti ettekirjutusel tarvitab psühhiaatriliste probleemide tõttu tugevatoimelisi anti-depressante, tuleb hinnata registreerimiseks määratud kellaaega. Teatud juhtudel võib ka registreerimise aja maha magamine, kui see toimub arsti ettekirjutusel tarvitatud unerohtude või anti-depressantide mõju tõttu, olla vabandatav või vähemalt ei peaks sellele reageerima karistuse täitmisele pööramisega. F. Vassiljev on selgitanud, et pärast ärkamist võttis ta koheselt ühendust ametnikuga ja soovis tulla kohtumisele, kuid kohtumist ei toimunud ametnikust, mitte F. Vassiljevist tulenevatel põhjustel. Seega on ilmne, et tegemist ei olnud registreerimiskohustuse pahatahtliku rikkumisega.
41. Kaitsja soovib edaspidise menetluse käigus kontrollida ka F. Vassiljevi uriiniproovi võtmise ja käitlemisega seonduvaid asjaolusid. Vale ja süütuse presumptsiooniga vastuolus on erakorralises ettekandes käsitleda menetluses olevate kriminaalasjaga seonduvaid asjaolusid. Kaitsja osaleb neis menetlustes ja on veendunud, et F. Vassiljevi süü ja tehtud etteheidete tõendatus talle inkrimineeritavates kuritegudes on erakordselt vaieldav.
42. Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 31.10.2019 esitada kaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, sealhulgas kaitsjatasu taotlust.
43. Vandeadvokaat S. Reinsaar esitas 01.10.2019 ringkonnakohtule tähtaja ennistamise taotluse, kuna tal ei olnud väidetavalt võimalik mitme päeva jooksul e-toimikusse siseneda, s.o kaitsja 5 sai ringkonnakohtu 24.10.2019 määrusega tutvuda alles 01.11.
44. Kaitsja taotleb määruskaebuse juurde Sotsiaalkindlustusameti 28.10.2019 kirja ja kaitsjatasu taotluse võtmist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
45. Esmalt, enne vastava määruskaebuse sisulist lahendamist, leiab ringkonnakohus, et kaitsja seisukoha esitamise osas tähtaja ennistamise taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalkolleegium võtab määruskaebuse juurde Sotsiaalkindlustusameti 28.10.2019 kirja ja kaitsjatasu taotluse.
46. Mis puudutab aga konkreetselt kõnealust määruskaebemenetlust, siis siinkohal leiab kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtuga, et F. Vassiljevi puhul ei ole karistusest tingimisi vabastamine täitnud oma eesmärki, mistõttu temale mõistetud vangistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
47. Esmalt heidab kaitsja maakohtule ette, et tulenevalt F. Vassiljevi tervislikust seisundist on rikutud viimase kaitseõigust. Nimelt ei olnud F. Vassiljev väidetavalt kohtuistungil ebapiisavate sotsiaalsete oskuste tõttu suuteline enda õiguste eest seisma. Kriminaalkolleegium eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Nimelt on F. Vassiljevil tuvastatud töövõimekaotus, tingituna üldhaigestumisest (vt käesoleva määruse p 22). Tuvastamist ei ole aga leidnud, et F. Vassiljevil on raskusi asjaoludest arusaamisega, sealhulgas ei nähtu ka istungiprotokolli helisalvestisest, et F. Vassiljevil oleks raskusi enda seisukohtade väljendamise ja kohtu küsimustele vastamisega (vt I kd, tl 150-152; 01.10.2019 helisalvestis Kohtute infosüsteemis). Ühtlasi, kuna F. Vassiljev oli kriminaalhooldusperioodil kriminaalhooldusametniku valve all, oleks viimane kindlasti täheldanud, kui F. Vassiljevi psüühilises seisundis on taolisi vajakajäämisi, mis oleksid raskendanud tema arusaamisvõimet ja väljendusoskust. Siinkohal on äärmiselt ainetud kaitsja määruskaebuses toodud etteheited kriminaalhooldusametniku suunas (vt käesoleva määruse p 30). Vastupidiselt kaitsja kaebuses toodule leiab ringkonnakohus, et F. Vassiljev ei ole osanud ära kasutada kriminaalhooldusametniku poolt pakutavaid võimalusi kriminaalhooldusperioodi edukaks läbimiseks ja on otsustanud selle asemel hoopis käitumiskontrolli tingimusi jämedalt rikkuda.
48. Mis puudutab konkreetsemalt aga väidetavat F. Vassiljevi kaitseõiguse rikkumist, siis siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu, et tegemist on juba teise erakorralise ettekande arutamisega kohtuistungil, mistõttu on F. Vassiljev vägagi teadlik võimalusest taotleda endale kohtuistungile kaitsjat. Maakohus selgitas nii 28.03.2019 kui ka 11.09.2019 toimunud kohtuistungitel F. Vassiljevile võimalust taotleda endale kohtuistungile kaitsjat, millest viimane aga keeldus (vt I kd, tl 150). Muuhulgas avaldas F. Vassiljev 11.09.2019 kohtule sedagi, et oli enda kaitsjale, kelleks on vadv S. Reinsaar, öelnud, et ta täna kohtuistungile ei tuleks (vt I kd, tl 150 pöördel). Sellest tulenevalt on kaitsja etteheited kaitseõiguse rikkumise kohta meelevaldsed, kuna F. Vassiljev soovis ise asja arutamist ilma kaitsja osavõtuta. Seetõttu jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus tagastada asi maakohtule uueks arutamiseks kaitsja osavõtul.
49. Määruskaebuse üldine tonaalsus tuginebki suuremalt jaolt F. Vassiljevi tervislikule seisundile. Teisiti öelduna üritab kaitsja selgeks teha, et F. Vassiljevi rikkumised on tingitud tema tervislikust seisundist, missuguse seisukohaga kriminaalkolleegium aga ei nõustu (vt käesoleva määruse p 37). F. Vassiljevi kohta on kriminaalhooldusperioodil esitatud lausa viis erakorralist ettekannet, kuna F. Vassiljev on rikkunud kõikvõimalikke erinevaid kohtu poolt määratud kohustusi. Ühtlasi on arusaadav, et maakohus on läbivalt terve kriminaalhooldusperioodi andnud F. Vassiljevile võimalusi (lausa neljal korral) muuta enda suhtumist kriminaalhooldusesse ja mitte enam rikkumisi toime panna. Selle asemel aga jätkas F. Vassiljev 6 korduvate, teadlike rikkumiste toime panemist, mis tõi kaasa viimase ehk viienda erakorralise ettekande esitamise.
50. Muuhulgas vaidlustab kaitsja ka varasemates erakorralistes ettekannetes toodud rikkumisi. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et toodud rikkumiste kohta on maakohus juba seisukoha võtnud (vt käesoleva määruse p-d 2-10), mistõttu käesolevas määruskaebemenetluses ei ole võimalik enam ümber lükata varasemate rikkumiste tõendatust.
51. Mis puudutab aga konkreetsemalt käesolevas erakorralises ettekandes toodud rikkumiste tõendatust, siis ka siinjuures toodud vastuväited kõnealustele rikkumistele on põhjendamatud. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et F. Vassiljev rikkus 18.06.2019 taaskord jämedalt kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid, millise rikkumise eest sai F. Vassiljev ka 15.08.2019 väärteokorras NPALS § 151 lg 1 alusel karistada. Siinkohal on ringkonnakohtu jaoks arusaamatu, missuguse rikkumise uriiniproovi võtmist kaitsja vaidlustada soovib, kuna viidatud väärteootsus F. Vassiljevi suhtes on karistusregistriandmetel juba jõustunud.
52. Ühtlasi jättis F. Vassiljev järjekordselt ka kahel korral registreerimisele ilmumata, põhjendades seda haiguse ja sissemagamisega. Kusjuures ka varasemate erakorraliste ettekannete esitamise põhjuseks on olnud F. Vassiljevi poolt registreerimiskohustuse rikkumine. Ka siinkohal leiab ringkonnakohus, et isik, kelle kriminaalhooldusperiood on olnud sedavõrd problemaatiline, peaks tegema kriminaalhooldusametnikuga igakülgset koostööd, et edasisi rikkumisi vältida. Eeltoodut ei ole F. Vassiljev aga paraku prioriteediks seadnud, otsustades selle asemel lihtsalt jätta registreerimisele ilmumata. Ilmumata jätmise põhjused ei ole aga tõsiseltvõetavad ja on otsitud.
53. Kokkuvõtvalt on kriminaalkolleegium seisukohal, et karistuse täitmisele pööramata jätmise korral F. Vassiljev suure tõenäosusega jätkaks ka edasise kriminaalhooldusperioodi vältel registreerimiskohustuse rikkumist, mis ei ole aga kooskõlas käitumiskontrolli eesmärgiga. Seega ei ole võimalik F. Vassiljevi õiguskuulekust kriminaalhoolduslike vahenditega tagada ning karistusest tingimisi vabastamine ei ole F. Vassiljevi puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb tema karistus pöörata täitmisele.
54. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 01.10.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
55. F. Vassiljevi kaitsja vandeadvokaat S. Reinsaar taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 118,80 eurot (sealhulgas käibemaks 19,80 eurot). Ringkonnakohus ei pea tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks. Nimelt taotleb kaitsja tasu ka 16.10.2019 määruskaebuse koostamise eest. Siinkohal juhib kriminaalkolleegium kaitsja tähelepanu sellele, et sel ajal ta F. Vassiljevi riigi õigusabi korras kaitsjaks ei olnud, sest ta määrati F. Vassiljevi riigi õigusabi korras kaitsjaks alles 22.10.
56. Seega ei ole võimalik kaitsjal tasu taotleda toimingute eest, mis on tehtud enne 22.10.2019 (vt ka käesoleva määruse p 19). Sellest tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaitsjatasu taotluse summas 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80 eurot), mis sisaldab endas tasu taotluses märgitud 22.10.2019 koostatud määruskaebuse eest. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 64,80 eurot F. Vassiljevi kanda. (allkiri) Mati Kartau (allkiri) Aarne Sarjas 7 (allkiri) Tiit Lõhmus