1-18-697/43

Kriminaalasi nr 1-18-697 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg

1. jaanuar
2. a Kriminaalasja number 1-18-697 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver, Kädi Leola Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik Jane Peiponen Taotlus Erakorraline ettekanne Priit Kase kohta Süüdimõistetu PRIIT KASK Isikukood: 37701262722; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele Priit Kasele Tartu Maakohtu 14.02.
3. a otsusega kriminaalasjas 1-18-697 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Priit Kase vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Priit Kasele teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
4. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 14.02.
5. a otsusega on Priit Kask süüdi tunnistatud KarS § 213 lg 2 p 1, 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et Priit Kasele mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Priit Kask ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 02.03.
6. a. 09.09.
7. a esitas kriminaalhooldusametnik Priit Kase suhtes erakorralise ettekande, ettepanekuga pikendada käitumiskontrolli aega 2 kuu võrra ja määrata täiendava kohustusena alkoholi tarvitamise keeld. Tartu Maakohtu 16.09.
8. a määrusega määras kohus Priit Kasele KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 74 lg 4 alusel pikendas katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 14.04.
9. a. 30.10.
10. a esitas kriminaalhooldusametnik Priit Kase suhtes uue erakorralise ettekande, ettepanekuga pöörata Priit Kasele mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Priit Kask korduvalt rikkunud nii alkoholi tarvitamise keeldu, kui ka registreerimiskohustust. Materjalidest nähtuvalt toimus esmakohtumine Priit Kasega 13.03.
11. a, mil hooldusalusele tutvustati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. 07.05.
12. a tutvustati hooldusalusele hoolduskava, kus püstitati 7 eesmärki, mis on suunatud uue kuriteo riskide ja ohtlikkuse maandamisele. Nendest on täidetud: - Tulukuse analüüs - Hooldusalusega analüüsiti kuritegude tulukust. Hooldusalune võttis aluseks enda praeguse õigusrikkumise. Õigusrikkumise tuludena tõi välja õigusrikkumise hetkel saadud majandusliku kasu. Vesteldes selgus, et hooldusalune ostis võõra isiku pangakaardiga eelkõige alkoholi. Muid oste omaks ei võta. Varasemate õigusrikkumiste tulud on samuti seotud majandusliku kasu saamisega. Õigusrikkumiste kuludena toob välja kohtukulud (mida ei ole kunagi tasunud) ning kriminaalkaristused. Eelkõige reaalsed vangistused. Õigusrikkumiste lõpetamise tulude üle mõtleb kaua. Lõpuks arvab, et kõige suurem tulu oleks perekonnaga suhete paranemine. Õigusrikkumiste lõpetamise kuludena toob välja majandusliku olukorra halvenemise. Hooldusalusele seostuvad õigusrikkumised eelkõige oma majandusliku olukorra parandamisega. - Probleemide kaardistamine - Majanduslik toimetulek ning tööga seonduvat hindab hooldusalune ise kõige probleemsemaks. Tööta olemine mõjutab ka hooldusaluse enesehinnangut, hetkel tunneb hooldusalune ennast kasutuna. Samas ei otsi ta aktiivselt uut töökohta, vaid loodab, et endine ülemus maksab rahad ära ja siis asuks hooldusalune uuesti tema juurde tööle. Alkoholi tarvitamist probleemina ei näe, kuna on ka alkoholi tarvitanuna kohusetundlik (toob näite sellest, et tuli alkoholijoobes registreerimisele). Probleemid: tervis, sotsiaalsed suhted, kaaslaste surve (ei näe ennast mõjutatavana, pigem ütlevad teised seda). Hooldusalusel on kohati ebaadekvaatne pilt oma probleemidest. Paljud tema õigusrikkumised on toime pandud alkoholijoobes, kuid alkoholi tarvitamist ei hinda ta probleemsena. - Suhetevõrgu analüüs - Isiku sõnul suhtleb ainult õega ning rohkem lähedasi ei ole. Sõpru ka ei ole. Ütles, et tööd on nii palju, et ei ole aega kellegagi suhelda. Varasemalt on siiski koos sõpradega õigusrikkumisi toime pannud. Ütles, et sõbrad tekitavad ainult probleeme ning ongi hea kui nendega ei suhtle. Isiku sõnul keegi temaga kontakti ei otsi. 26.07.
13. a kinnitati katseaja teine hoolduskava, mida tutvustati Priit Kasele 21.08.
14. a. 26.07.
15. a kinnitatud hoolduskavas on püstitatud järgmised eesmärgid/tegevused: - AUDIT-test ja selle analüüs. Abisaamise võimalused Tartus. 21.08.
16. a kohtumisel täideti hooldusalusega AUDIT-test. Tulemuseks saadi 14p, st ohustav tarvitamine ning soovitatav on alkoholi tarvitamise vähendamine. Kuigi hooldusalune on korduvalt ilmunud kriminaalhooldusosakonda silmnähtavas joobes ning on seda ka ise tunnistanud, ei näe ta 2 alkoholi tarvitamises probleemi, kuna oma mitteametlikule tööle jõuab ta enda sõnul korrektselt. - Erinevate sisukohtade mõistmine ja arvestamine. - Tutvusringkonna analüüs ning nende mõju isikule. Hooldusalusele on senise katseajal jooksul koostatud 2 hoiatust: 13.09.
17. a selle kohta, et isik ilmus 11.09.
18. a kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustuse täitmisele alkoholijoobes ning 18.01.
19. a selle kohta, et isik rikkus 04.01.
20. a, 07.01.
21. a ja 16.01.
22. a registreerimiskohustust. 09.09.
23. a esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, millega taotles hooldusalusele KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi määramist ning katseaja ja käitumiskontrolli pikendamist 2 kuu võrra. Tartu Maakohtu 16.09.
24. a määrusega rahuldas kohus kriminaalhooldusametniku taotlused. Määrus jõustus 02.10.
25. a. 07.10.
26. a korralisel registreerimisel oli näha, et Priit Kask on taas silmnähtavas alkoholijoobes. Hooldusalune vabandas ning teatas, et tarvitas alkoholi nüüd viimast korda, kuna ta teab, et mõned päevad tagasi jõustus Tartu Maakohtu määrus, millega teda kohustatakse alkoholi mitte tarvitama. Priit Kask jäi vastuse võlgu, kui ametnik uuris, miks ta siis pärast vastava kohustuse jõustumist ikka alkoholi tarvitas. Hooldusalune allutati kontrollile ning indikaatorvahendiga Alcovisor Mercury tuvastati hooldusalusel alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused, mil alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,137 mg/l kohta. Ametnik teavitas, et selliselt ei ole võimalik registreerimist läbi viia. Hooldusalune palus taas vabandust ning ütles, et ta võib ametniku meeleheaks lasta endale „ampulli“ panna. Selgitatud, et sellise protseduuri peaks eelkõige enda jaoks tegema. Lepitud kokku, et hooldusalune tuleb uuesti ametniku juurde 18.10.
27. a. 18.10.
28. a kell 16.00 pidi toimuma registreerimine. Umbes 15 minutit enne registreerimist helistas hooldusalune ning teatas, et ta on maha jäänud xxxxxxx Tartusse sõitvast bussist. Telefoni teel lepiti kokku, et hooldusalune tuleb osakonda 21.10.
29. a kell 08.
30. Ametnik kontrollis bussiaegu ning nende kohaselt pidi hooldusalune maha jääma kell 15.08 väljuvast bussist. Kuna telefonis lubas isik järgmise bussiga ikkagi Tartusse tulla, otsustas ametnik hooldusalust õhtul kontrollida. Järgmine buss pidi jõudma Tartusse kell 19.
31. Kella 18.45 ajal helistas ametnik hooldusalusele, kuid isik ei vastanud kõnedele ning teda ei olnud võimalik kontrollida. 21.10.
32. a hilines hooldusalune osakonda 35 minutit. Hooldusaluse võttis vastu kriminaalhooldusametnik xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna isiku enda ametnik viibis korralisel puhkusel. Hooldusalune allutati KarS § 75 lg 2 p 2 kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrollile. Indikaatrovahendiga Alcovisor Mercury tuvastati hooldusalusel alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused, mil alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,471 mg/l kohta. Kuna isik oli taas joobes, ei saanud temaga registreerimist läbi viia. Kriminaalhooldusametnik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxsaatis isiku minema. Samal päeval püüdis ta isikut telefoni teel mitmel korral kätte saada, kuid isik ei vastanud kõnedele. Ametnik saatis isikule kutse ilmuda osakonda uuesti 25.10.
33. a kell 09.
34. 25.10.
35. a umbes kümme minutit enne kokkulepitud aega. Taaskord allutati isik kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrollile. Indikaatrovahendiga Alcovisor Mercury tuvastati hooldusalusel alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused, mil alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,753 mg/l kohta. Hooldusalusele anti eelnevalt kolm täispikka päeva kaineks saamiseks, kuid hooldusalune ei kasutanud antud võimalust otstarbekalt. 3 29.10.
36. a võttis ametnikuga ühendust xxxxxxxxxx (puudub sugulussuhe), kelle juures xxxxxxxoli hooldusalune abis käinud. xxxxxxxxxx sõnul ei ole tema isikut näinud alates 05.10.
37. a ning ta hakkas juba muret tundma, kus isik on. Ametnik täpsustas telefonis, kas Priit Kask oli 18.10.
38. a xxxxxxxxxxxxxxxxxx abis. Naine kordas taas, et tema viimane kontakt Priit Kasega oli 05.10.
39. a. Hooldusalune on jätkanud kriminaalhooldusesse alkoholijoobes ilmumist. Kuigi isik on jutu sees lubanud ametniku meeleheaks lasta endale alkoholivastase süsti teha, ei ole ta seda tegelikkuses teinud, mis näitab, et isik ei näe alkoholi tarvitamises probleemi ning ei ole tegelikult motiveeritud ka teemaga tegelema. Priit Kasega on toimunud 29 kohtumist. Kaheksal korral on ta rikkunud registreerimiskohustust (st ei ole osakonda kohale tulnud ning ei ole mitte tulemisest ette teatanud), kuuel korral on isik ilmunud registreerimisele alkoholijoobe tunnustega. Nendest kolm on toimunud pärast kohustuse mitte tarvitada alkoholi määramist. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata Priit Kasele mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametniku hinnangul anti Tartu Maakohtu 16.09.
40. a määrusega Priit Kasele võimalus senist käitumist muuta, st loobuda alkoholi tarvitamisest ning täita registreerimiskohustust korrektselt. Siiski on hooldusalune jätkanud registreerimistele alkoholijoobes ilmumist. Kui isik on alkoholijoobes, ei saa registreerimist läbi viia. Fakt, et isik kohale tuleb, ei tähenda antud juhul seda, et registreerimiskohustus on täidetud, kuna isiku alkoholijoobe seisund takistab sisuliste tegevuste läbiviimist. Toetudes eelpooltoodule ei näe kriminaalhooldusametnik võimalust kriminaalhooldusega jätkamiseks. Kohus arutas erakorralist ettekannet 06.11.
41. a kohtuistungil. Kuna Priit Kask oli teostanud 06.11.
42. a alkoholisõltuvuse vastase protseduuri, andis kohus Priit Kasele võimaluse muuta oma käitumist ja lükkas asja arutamise edasi. Kriminaalhooldusametnik edastas 13.11.
43. a kohtule teate, et Priit Kase väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 13.11.
44. a 0,283 mg/l kohta (esimesel kontrollimisel) ja 0,317 mg/l kohta (teisel kontrollimisel). Kohus arutas kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet 12.12.
45. a kohtuistungil. Kohtuistungi käigus selgus, et Priit Kask on alkoholijoobes – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,867 mg/l kohta. Kohus lükkas asja arutamise sellel põhjusel edasi. Kohus arutas kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet 13.12.
46. a kohtuistungil. Kohtuistungi käigus selgus, et Priit Kask on alkoholijoobes – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,301 mg/l kohta. Kohus lükkas asja arutamise sellel põhjusel edasi. Kohus arutas kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet 23.01.
47. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Priit Kask palub karistust täitmisele mitte pöörata ja pikendada katseaega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KarS § 74 lg 4 sätestab, et süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi 4 vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Priit Kask korduvalt rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, s.o 07.10.
48. a, 21.10.
49. a, 25.10.
50. a. Lisaks on Priit Kask rikkunud 18.10.
51. a registreerimiskohustust. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati alkoholisisaldus Priit Kase väljahingatavas õhus 07.10.
52. a 1,137 mg/l kohta (tl 24), 21.10.
53. a 1,471 mg/l kohta (tl 25) ja 25.10.
54. a 0,753 mg/l kohta (tl 26). Priit Kase selgitusi arvestades (sh tl 27-28) puudusid rikkumiste toimepanemiseks mõjuvad põhjused. Lisaks on Priit Kask rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu korduvalt ka kohtumenetluse ajal. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati Priit Kase väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 13.11.
55. a 0,283 mg/l kohta (esimene kontrollimine) ja 0,317 mg/l kohta (teine kontrollimine) (tl 34-35). Samuti tuvastati Priit Kasel alkoholijoove kohtuistungite ajal – 12.12.
56. a istungil alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,867 mg/l kohta ja 12.12.
57. a istungil alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,301 mg/l kohta. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Priit Kase puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Priit Kase suutmatuse tõttu kohtu määratud kohustusi täita. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Priit Kasele on korduvalt antud võimalusi jätkata karistuse kandmist vabaduses. Viimati andis Priit Kasele sellise võimaluse kohus käesoleva erakorralise ettekande menetlemise ajal kohtus, lükates asja arutamise edasi. Vaatamata sellele, et alkoholiga seotud rikkumised on Priit Kase puhul olnud peamiseks probleemiks ja sellega toimetulemiseks teostas Priit Kask alkoholisõltuvuse vastase ravi 06.11.
58. a (tl 30), jätkas Priit Kask juba mõne nädala möödumisel alkoholi tarvitamist (13.11.
59. a). Sealjuures peab kohus märkimisväärseks Priit Kase ennastõigustavaid ja täielikult ebausutavaid selgitusi alkoholijoobe kohta (keefiri joomine, lõhnastatud inimesega koos olemine jne), aga ka seda, et Priit Kask ilmus alkoholi tarvitanuna ka edasi lükatud kohtuistungile. Kuna Priit Kask ei olnud suuteline tulema isegi kohtuistungile kainena ilmestab kohtuniku arvates selgelt, et Priit Kask ei ole mingil juhul võimeline täitma talle määratud kohustusi korrektselt. Siinjuures peab kohus oluliseks sedagi, et Priit Kask ei olnud suuteline tulema kainena kohtuistungile ka 13.12.2019.a. Priit Kask ei ole senise kriminaalhoolduse ajal oma käitumist muutunud ja ole ilmselgelt adekvaatselt teadvustanud temal esinevat alkoholiprobleemi (sh ei ole aru saanud selle olemusest ja tagajärgedest). Kuna Priit Kask ei ole teadvustanud endale probleemi, on selgelt tulemusetu probleemiga tegelemine. Seda kinnitab ka asjaolu, et kuigi Priit Kask teostas alkoholivastase protseduuri 06.11.
60. a, tarvitas ta juba 13.11.
61. a taaskord alkoholi. Lisaks ei ole senise kohtumenetluse ajal Priit Kask pöördunud abi saamiseks muudesse asutustesse või spetsialistide poole. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et Priit Kase plaan alkoholi tarvitamine lõpetada on reaalne ja tal on selleks piisav motivatsioon. Senini kui Priit Kask alkoholi tarvitamist ei lõpeta, puuduvad võimalused tal kriminaalhooldust edukalt läbida. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike Priit Kase suutmatuse tõttu kohtu poolt määratud kohustusi täita. Kohtu hinnangul puudub Priit Kasel siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalustest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning Priit Kase suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et Priit Kase suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele Priit Kasele Tartu Maakohtu 14.02.
62. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-697 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuud vangistust. 5 Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus Priit Kasele teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
63. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 6