Obsah (4)

§ 146§ 147§ 158§ 144

2-18-135424 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osales

) § 142 lg 1 on sätestatud, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt

§-e 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus märgib, et kostja tugineb hageja nõude aegumisele. Esmase aegumise vastuväite esitas kostja maksekäsu kiirmenetluses 05.02.

1. Samuti leidis kostja 23.05.2019 kohtuistungil, et hageja nõue on aegunud ja kostja taotles hageja nõude suhtes aegumise kohaldamist.
2. Seega kontrollib kohus esmalt vastavalt kostja taotlusele, kas hageja nõue võib olla aegunud.

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kohaldada

§ 146lg-st 1 tulenevat kolmeaastast aegumistähtaega.

Hageja nõue põhineb pooltevahelisele 30.04.2014 laenulepingule, mille punkti 1.

1. kohaselt oli laenusumma ja intresside hagejale tasumise lõpptähtaeg 18.12.
2. Võlaõigusseaduse § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Vaidlusalune hageja nõue muutus seega sissenõutavaks 19.12.2015, mil hagejal tekkis õigus nõuda laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist. Hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 19.12.2015 kell 00:00 ning nõue aegus hiljemalt 19.12.2018 kell 23:
3. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja laenusumma ja intresside tasumise nõue aegus 19.12.
4. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule esitanud aga alles 27.12.2018, s.o pärast aegumistähtaja möödumist.
5. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid aegumise katkemisele või peatumisele (

§ 158

-169).

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning

§ 158

lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja väitis hagiavalduses, et 23.03.2018 tasus kostja 100 eurot, tunnistades võlga ja katkestades nõude aegumise, kuid nimetatud väide on täielikult paljasõnaline. Kostja eitas hagivastuses võla tunnistamist ja hagejale mistahes summade maksmist. Seetõttu selgitas kohus oma 03.05.2018 kirjaga pooltele tõendamiskoormuse jaotust. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et kuna 100 euro tasumisele kostja poolt tugineb hageja, siis antud asjaolu tõendamiskoormus lasub hagejal. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada kohtule hiljemalt 14. maiks 2019 tõendid selle kohta, et kostja tasus 23.03.2018 hagejale laenulepingust tuleneva võla katteks 100 eurot. Hageja selliseid tõendeid kohtule tähtaegselt ei esitanud. 10.

§ 144

sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Seega on hageja esitatud intressinõue ja viivisenõue samuti aegunud. Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuded (põhinõue, intress ja viivis) aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et kui kohus jätab hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata, ei pea ta tuvastama rohkem asjaolusid, kui on vajalik aegumise kohaldamise hindamiseks (vt Riigikohtu 29.05.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 23). Seetõttu ei anna kohus käesolevas asjas aegumise kohaldamise tõttu hinnangut poolte muudele väidetele. Muuhulgas ei tuvasta kohus asjaolusid, mis seonduvad vaidluse sisuga ja laenulepingu sõlmimise põhjustega.

1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste 3 2-18-135424 vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
2. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega kostjal puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.
3. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 4