Obsah (6)

§ 74§ 199§ 200§ 64§ 68§ 75

Kriminaalasi nr 1-17-8401 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2020 Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 15.01.2020 Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-17-840

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Ervin Neile Pärnu Maakohtu 26.03.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8401 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Ervin Neile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohus tunnistas süüdi ja karistas Ervin Neid 26.03.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8401

§ 199

lg 2 p 7 järgi 3 kuu vangistusega ning

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi 3 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti temale liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Ervin Nei eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka, ärakadmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 11 kuud 27 1 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määras kohus, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Ervin Nei ei pane 3 aasta jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 sätestatud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

Kohtuotsus jõustus 11.04.

1. Ervin Nei kriminaalhooldus algas 11.04.2018 ning lõppeks 11.04.
2. Kriminaalhooldusametnik esitas 05.04.2019 kohtule Ervin Nei kohta erakorralise ettekande, milles palub pöörata karistus täitmisele, kuna kriminaalholdusalune on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi (10.03.2019 tuvastas politsei kriminaalhooldusaluse poolt alkoholi tarvitamise), rikkunud kahel korral registreerimiskohustust ja viibis ühel korral ilma loata välisriigis. Kriminaalhooldusametnik on kahel korral reageerinud rikkumisele hoiatusega. Tartu Maakohtu 24.05.2019 kohtumäärusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kriminaalhooldusametnik esitas 03.01.2020 kohtule uue erakorralise ettekande Ervin Nei kohta, milles palub pöörata karistus täitmisele. Lisaks eeltoodule on kriminaalhooldusalune veel kahel korral rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi (politsei poolt tuvastatud alkoholi tarvitamine 13.12.2019 ja 26.12.2019). Kohtuistungil tunnistas Ervin Nei alkoholi tarvitamist. Ta ei osanud selgitada, miks ta niimoodi käitunud on. Süüdimõistetu selgitas, et ta on hiljuti liitunud programmiga „Kainem ja tervem Eesti“, et sealt nõu saada. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil ettekandes esitatud taotluse juurde ja leidis, et vangistus tuleks täitmisele pöörata. Ametnik selgitas, et tutvustas Ervin Neile „Kainem ja tervem Eesti“ programmi juba kaks kuud tagasi, kuid hooldusalune ei pidanud vajalikuks seal osaleda. Ametniku hinnangul on nüüd programmis osalemine tingitud soovist mitte vangi minna. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus määras Ervin Neile käitumiskontrolli ajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu selle täitmisega toime tulnud. Kriminaalhoolduse perioodil on politsei kolmel korral tuvastanud, et Ervin Nei on alkoholi tarvitanud. Osa rikkumistest on toime pandud ka peale seda, kui kohus 24.05.2019 määrusega jättis kriminaalhooldaja ettepaneku rahuldama ja vangistust vaatamata varasemale rikkumisele täitmisele ei pööratud. Eelnev näitab, et hooldusalusel puudub tahe või ei ole ta võimeline oma käitumist parandama ning ka oht rikkumise tõttu vanglasse sattuda ei ole motiveerinud teda alkoholi tarvitamisest hoiduma. Erakorralisele ettekandele lisatud materjalidest nähtub, et joobnuna võib ta käituda ennast ja teisi kahjustavalt, mistõttu politseil on tulnud sekkuda. Lisaks eeltoodule on Ervin Neil kriminaalhoolduse käigus esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega ning ta on ka viibinud ilma loata välisriigis. Ervin Neile on korduvalt selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Sellele vaatamata on ta käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi korduvalt rikkunud. Süüdimõistetu suhtumisest ja 2 senisest käitumisest tulenevalt püsib oht uute õigusrikkumiste toimepanemiseks, mistõttu karistuse eesmärki on võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja taotlus Ervin Nei karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1,
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3