KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1930 Haldusasi X.X.i kaebus Maksu- ja T

) § 46 ja § 115 lg

2. X.X. esitas 15.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse 16.09.2019 korralduse tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebaja seisukohad Seoses intressinõude aluseks oleva maksuotsuse ja vaideotsuse vaidlustamise ja vaidluse jätkumisega haldusasjas nr 3-19-1279 on põhjendamatu nõuda maksuotsusega määratud ja tasutud summalt intressi. Kaebaja leiab, et vastavalt

§-le 919 ja § 146 lg-le 3 võib maksuhaldur peatada haldusakti täitmise. Kaebaja nõuab intressivõla tühistamist.

1. Vastustaja seisukohad 6.
2. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur ei saa enne haldusasjas nr 3-19-1279 jõustunud kohtuotsust intressinõuet esitada. 22.04.2019 maksuotsusega määratud maksunõude täitmine põhivõla osas ei olnud vaidluse nr 3-19-1279 ajaks peatatud. Maksunõue tasuti 15.06.
3. Seega intressinõude esitamiseks olid täidetud

§-s 115 lg-s 1 sätestatud eeldused. Intressinõude mitteesitamise korral aeguks see aasta jooksul maksuotsusega määratud maksusumma täieliku tasumise päevast alates (

§ 118lg 1).

6.2.

§ 115

lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel endal kohustus arvestada ja tasuda intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt. Järelikult ei ole haldusasjas nr 3-19-1279 toimuv vaidlus iseenesest intressivõla tühistamise aluseks. 6.3. Kaebuses esitatud viited

§-dele 919 ja 146 ei ole käesoleval juhul aktuaalsed ega asjasse puutuvad ning nende pinnalt tehtavad järeldused jäävad vastustajale tabamatuks. Kuna kaebusest puuduvad alternatiivsed argumendid, mis viitaksid intressinõude tühistamise põhjustele või nõude õigusvastasusele on vastustaja seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Intressinõue on antud kooskõlas kehtiva õigusega ja on õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 16.09.2019 intressinõudes on arvestatud intressi 22.04.2019 maksuotsuses tuvastatud maksuvõlalt, mille kaebaja tasus 15.06.
2. Asjas on vaidlus selle üle, kas intressinõude esitamine selle aluseks oleva põhivõla üle käiva kohtuvaidluse kestel oli põhjendatud ja õiguspärane.
3. Maksuintress on olemuselt maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus (

§ 31

lg 1 punkt 5), mis tugineb maksukohustuse olemasolul ning kujutab endast maksukohustuse täitmisega viivitamise eest määratud lisamakset. Maksukohustus tekib otse seaduse alusel ja ei ole sõltuv 2

§ 32

).

§ 115

lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslane kohustatud maksuvõla tekkimisest alates arvestama ja tasuma ka intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud (

§ 115lg 1 teine lause).

Seega tuleneb seadusest, et intressi tasumise kohustuse tekkimiseks ei pea ilmtingimata olema isikule vormistatud haldusakti ehk intressinõuet kui sellist. Isik peab ise arvestama ja teadma, kui suur on tema maksuvõlg ja sellega seotud intress (Riigikohtu 27.11.2008 otsus nr 3-3-1-60-08, punkt 13). 9. Juhul kui maksukohustuslane jätab intressi tasumata, kohustab

§ 115lg 3 maksuhaldurit esitama maksukohustuslasele intressinõude.

Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei ole maksuhalduril intressinõuet esitades kaalutlusõigust (Riigikohtu 26.03.2019 otsus nr 3-16-2514, punkt 13). Maksuhalduri poolt esitatud intressinõudes tuleb näidata viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (

§ 95) kohta käivaid sätteid.

Kohus leiab, et vaidlustatav intressinõue kajastab kõiki seaduses sätestatud andmeid ning on kontrollitav. Samuti ei ole kaebaja teinud etteheiteid intressiarvestuse kohta. 10. Intressi mittearvestamine või intressiarvestuse peatumine on võimalik vaid

§-s 119 loetletud juhtudel. Kohtule ei nähtu käesolevas asjas ühtki

§-st 119 tulenevat erandit intressi mittearvestamiseks, samuti ei ole kaebaja neist ühelegi kaebuses viidanud. Maksuintressi arvestus ei peatu ka ajaks, mil isik vaidlustab maksusumma tasumise kohtus.1 Kaebaja tasus maksuotsusest tuleneva põhivõla 15.06.2019, seega intressi arvestus oli nagunii lõppenud halduskohtusse pöördumise hetkeks ning maksukohustuslasel endal oli võimalik arvestada ja tasuda põhivõlalt tasumisele kuuluv maksuintress. 11. Tegemist ei ole ka intressi arvestamise aegumisega, kuna intressi arvestamise ja intressinõude esitamise aegumistähtaeg on üks aasta maksusumma täielikust tasumisest (

§ 118lg 1).

Kohus nõustub vastustajaga, et haldusasjas nr 3-19-1279 toimuv vaidlus põhivõla üle ei ole iseenesest intressivõla tühistamise aluseks. Küll aga ei ole õige maksuhalduri väide, et intressinõude mitteesitamise korral oles see aasta jooksul maksuotsusega määratud maksusumma täieliku tasumise päevast alates aegunud. Põhivõla üle käib alles kohtuvaidlus ning tulenevalt

§ 118

lg-st 6 peatub intressi arvestamise aegumine intressinõude arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajaks kuni asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni.

§ 118

lg‑l 6 on kaebaja jaoks koormav iseloom, sest see pikendab intressinõude arvestamise aegumist (Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, punkt 26). Sättest tulenevalt ei oleks seega olnud võimatu esitada kaebajale intressinõue ka peale kohtumenetluse lõppu, kuna intressi arvestamise aegumine on peatunud kaebaja 05.07.2019 pöördumisest halduskohtusse asjas 3-19-

1. See asjaolu aga ei muuda juba esitatud intressinõuet õigusvastaseks, kuna seadusest ei tulene maksuhaldurile keeldu esitada intressinõue ka ajal, mil aegumine on peatunud. 1 Vt ka Õiguskantsleri arvamus liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-15-
2. 06.02.2017, lk
3. Kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Arvamus%20Riigikohtule%20maksuintressi%20 m%C3%A4%C3%A4ra%20p%C3%B5hiseadusp%C3%A4rasuse%20kohta%20%283-4-1-15-16%29.pdf (vaadatud 10.12.2019). 3

§ 919lg-le 1 ja § 146 lg-le 3.

Kohus on eelpool nimetanud maksukorralduse seaduses sätestatud alused, millest tulenevalt on võimalik intressi maksukohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral mitte arvestada või intressiarvestamist peatada. Kaebaja viidatud sätted ei ole käesoleval juhul asjakohased. 13. Kohus leiab, et intressinõue vastab haldusakti õiguspärasuse üldistele eeldustele (

§ 46

) ja intressinõude osas kehtestatud eriregulatsioonile (

§ 115lg-d 1 ja 3), seega on intressinõue õiguspärane.

Maksuhaldur ei ole intressinõude koostamise ja esitamise menetluses kaebaja õigusi rikkunud. Menetluskulud 14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seejuures on menetluskulude väljamõistmise aluseks kohtule esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS 109 lg 1). Otsus tehti kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude nimekirja ning taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4