← Eesti

1-16-1109/43

Obsah (6)§ 136§ 65§ 76§ 200§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2020 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-16-1109 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Olga Nõ

§ 136

lg 1; § 200 lg 2 p 7 järgi ja

§ 65

lg 2 alusel 6 aastat 2 kuud ja 3 päeva vangistust Karistuse kandmise algus 03.12.2015 ja lõpp 06.02.2022 Kaitsja Süüdimõistetu loobus kaitsja osalemisest kohtumenetluses RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 määras: Jätta Sergei Zamahhov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Harju Maakohtu 08.03.2016 kohtuotsusega tunnistati Sergei Zamahhov süüdi

§ 200lg 2 p 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

Sergei Zamahhov tunnistati süüdi

§ 136

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, lugedes 1

(6)kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 08.01.2016 otsusega mõistetud karistusega, raskeima karistuse suurendamise teel ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 19.11.2003 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistust võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat 2 kuud ja 3 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 03.12.2015 karistuse kandmise aja hulka ja karistuse alguseks loeti Sergei Zamahhovi kinnipidamise aeg 03.12.

  1. Kohtuotsus jõustus 24.03.
  2. Viru Vangla esitas 15.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Zamahhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 03.12.2015 ja lõpp 06.02.
  3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.01.
  4. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.01.
  5. Kinnipidamisasutusest Sergei Zamahhovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalkorras ta on karistatud 5 korda ning vanglas kannab karistus teist korda. Varasemalt on kinnipeetav toime pannud salajase varguse, kelmuse, tahtliku tapmise, narkojoobes juhtimise. Kõik kuriteod on eriliigilised ning ettevalmistamise muster on erinev. Vägivalduse raskusaste varasemaga võrreldes ei ole suurenenud. Sarnast soodustegurit ei saa kõigi kuritegude puhul välja tuua, sest osad on toime pandud kainena olles, kuid enamuse kuritegude puhul on olnud soodusteguriks mõnuained (narkootikumid, alkohol). Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ravimi seoses võõras kambris viimise eest ning karistuseks määrati selle eest noomitus. Vangistuse jooksul isik on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Töötas majandustöödel koristajana ja töötas AS Eesti Vanglatööstuse puidutsehhis. Samuti töötab hetkel AS x komplekteerimise tsehhis. Alates 17.06.2019 töötab x metallitsehhis. Osaleb riigikeele B1 taseme kursustel. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 15.11.
  6. Enne tähtaegse vabanemise korral plaanib kinnipeetav elama asuda aadressile x. Tegemist on 2toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava abikaasale. Käesoleval ajal elavad antud aadressil kinnipeetava abikaasa ja 2 alaealist last. Isik on põhiharidusega. Isik õpis Narva Kutsehariduskeskuses tehnik-mehhaaniku erialal. x omandas õmbleja ja keevitaja eriala. On läbinud B1-taseme riigikeele kursuse, kuid soovis seda uuesti korrata ning hetkel osaleb riigikeele B1-taseme õppes. Kinnipeetav on motiveeritud õppima ja suhtub positiivselt enesetäiendamisse. Enne tähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus tööle asuda ettevõttesse "x". Ettevõtte juhatuse liige kinnitas, et on nõus kinnipeetava tööle võtma. Kinnipeetav esitas ka garantiikirja. Kinnipeetava abikaasa on valmis teda materiaalselt toetama, kui selleks peaks tekkima vajadus. Vestlusel ütles kinnipeetav, et töötas enne vangistust ametlikult ettevõttes "x", mis tegeleb mööbli tootmisega. Kinnipeetav on varasemalt enamasti ametlikult töötanud AS Kreenholmis meistriabina, tegutsenud FIE-na reklaaminduse alal. Kinnipeetava praegune kuritegu on majandusliku kasu saamise eesmärgil sooritatud. 2

(6)Ka varasemalt on sooritanud varavastaseid kuritegusid ning varasemast riskihindamisest nähtub, et väidetavalt on need sooritatud alkoholi mõjul ja grupimõju ajendil. Kinnipeetav teadvustab töötamise vajalikkust, mis väljendub ka tema tööga hõivatuses vanglas. Varasema vangistuse ajal on olnud samuti tööga hõivatud. Käesoleval hetkel töötab AS Eesti Vanglatööstuse komplekteerimistsehhis. Suhtumine töösse on hea, saab aru töötamise vajalikkusest. 08.01.2020 seisuga on K-Raha andmetel kinnipeetaval 4 244,06 euro eest täitmata nõudeid ning vabanemisfondis 1 155,61 eurot. Kinnipeetav on motiveeritud tasuma rahalisi nõudeid ja on head väljavaated nende tasumisele. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, varem kriminaalkorras karistatud vend, abikaasa, abikaasa tütar (sünd. 2007) abikaasaga ühine laps (sünd. 2014) ning eelmisest kooselust täisealine tütar (sünd. 1995). Kinnipeetava isa on surnud. Suhted päritoluperekonnaga väidetavalt head ja toetavad. Suhtlevad telefonitsi tihti. Vangistuse jooksul on toimunud pikaajalised kokkusaamised ema, naise ja pojaga peaaegu igakuiselt. Suhted abikaasa ja lastega on tasakaalukad ja konfliktivabad. Kinnipeetaval olid varasemalt kriminaalkorras karistatud sõpru, kuid enam ei taha nendega suhelda, kuna tahab rohkem aega perega veeta ja nendega midagi koos teha. Kinnipeetav ei ole huvitatud suhete loomisest nendega. Varasemates riskihindamistes on kirjas, et on toime pannud kuritegusid grupi mõjutusel. Viimase kuriteo pani samuti toime grupis, kuid ei ole täheldatud, et seal oleks teda mõjutatud. Kinnipeetava elustiil on varasemalt olnud riskiv ja hoolimatu, kuid siiski teeb pingutusi, et vähemalt perekonnaga suhted head hoida ja samuti ka tööga, et neid vajadusel toetada. Kinnipeetava lähedased on nõus kinnipeetavat tema enne tähtaegsel vabanemisel koos elektroonilise valve kohustusega aitama ja toetama. Vestlusel ütles kinnipeetav, et tarvitas alkoholi pigem harva, pidustustel tavaliselt. Ka varasemas riskihindamises on kirjas, et tarvitas enne kinnipidamist alkoholi harva. Kinnipeetav võib alkoholijoobes olla agressiivne, raske isikuvastane kuritegu on toimepandud alkoholijoobes. Varasema vangistuse ajal läbinud kristliku sõltuvusprogrammid ning varasemas riskihindamises kajastub, et kinnipeetava arust programmidest abi polnud, peab programme ajaraiskamiseks. Programmi kokkuvõttes on kirjas, et kinnipeetava arust sõltub kõik inimesest - igaüks teadvustab sõltuvusainete tarvitamise kahju ning saab tagajärgedest aru, aga millegi pärast mingil hetkel teeb otsuse ning hakkab uuesti tarvitama. Kinnipeetav teab oma nõrkusi ja tugevusi, seega ei taha tühjasid lubadusi anda tarvitama hakkamise kohta. Ei ole narkosõltlane, tarvitamine pigem juhuslikku laadi. Isikut on ühel korral karistatud krimimaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes olekus ning ühel korral NPALS alusel väärteokorras. Vägivaldsust seoses narkootikumidega ei ole esinenud. Töövõimetust ega puuet ei ole tuvastatud. Hindab oma tervislikku seisundit suurepäraseks. Intellekti ega füüsilist puuet ei ole fikseeritud. Psühhiaatrilisi-psühholoogilisi probleeme ei ole täheldatud. Depressiooni ilminguid ei ole märgatud, suitsiidimõtteid ega katseid ei ole olnud. Kinnipeetava hoiakud enda suhtes põhinevad üldistel ühiskonnas tunnustatud väärtustel. Kohanemisraskusi pole täheldatud. Suhtlemisoskused vastavad vanusele ja elukogemustele. Kinnipeetaval on esinenud mitmeid vägivaldseid kuritegusid, mille tagajärjel on surma saanud ka inimene. Impulsiivsust käitumises ei ole täheldatud. Kinnipeetaval on ka mõningasi probleeme probleemide lahendamisel. Ta saab aru, et on probleeme, kuid vahest ei leia seda õiget lahendust neile. Kinnipeetav on suuteline seadma endale eesmärke ja nende nimel ka tööd tegema, samas on vahest liiga enesekindel edu saavutamise suhtes. Vestlusel rääkis, et enam ei taha vangla sattuda, kuna tal on noored lapsed kodus, kelle kasvatamisel tahab osaleda. Tagasilanguse korral joovastavate ainete tarbimisel ja kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemisel jääb uue kuriteo risk püsima. Vestlustel on väitnud, et enam ei suhtle ja tahab ka tulevikus nende suhete tekkimist vältida. Ise ennast kriminaalse subkultuuriga ei samasta, kuid on siiski toime pannud mitmeid kuritegusid, k.a kriminaalhooldusel olles, mis näitab tema suhtumist kriminaalhooldusesse. Viimases 3
(6)toimepandud kuriteos ei tunnista süüd. Ametnikega suhtlemisel viisakas ja intsidente pole esinenud. Mõistab temaga töötava personali vajalikkust, on koostööaldis. Enda sõnul on motiveeritud õiguskuulekusele ning teeb kõik endast oleneva, et mitte uuesti vanglasse sattuda. Õiguslikku hoolimatust ja riskeerivat elustiili näitab asjaolu, et viimase kuriteo pani toime kriminaalhoolduse ajal. Ohustatud (kõrge) on avalikkus (risk ühiskonnas). Oht seisneb agressiivses käitumises isikute vastu enda tahtmise saamiseks või majandusliku kasu saamiseks ning mootorsõiduki juhtimises pärast uimastite tarvitamist. Oht on kõige tõenäolisem ja see võib suureneda, kui kinnipeetav tarvitab alkoholi või narkootikume. Samuti siis, kui suhtleb ja käib läbi tuttavatega, kes tarvitavad. Riski võib suurendada ka suhted isikutega, kellel on kriminaalsed hoiakud. Samuti võib riskiks olla füüsilise vägivalla kasutamine nende isikute suhtes, kellega isiklikud suhted on vaenulikud või konfliktsed. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 17%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Viru Vangla, arvestades Sergei Zamahhovi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Sergei Zamahhovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 23.01.2020 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta soovib enda ennetähtaegset vabastamist. Tema iseloomustus vastab tegelikkusele, vanglas viibimise aja jooksul ta kogu aeg töötas, tasus hagisid ja töötab ka praegu, osales kõikides programmides, mida talle võimaldati ja vestles ka psühholoogiga. Praegu ta osaleb riigikeele õppimises tasemel B 1 teistkordselt, kuna arvab, et see aitab teda tema edasises elus. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, Sergei Zamahhovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sergei Zamahhov on ära kandnud üle poole mõistetud vangistusest. Seega on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tuleb positiivseks lugeda, et Sergei Zamahhovil on olemas vabanemisjärgne elukoht ja garanteeritud töökoht, tema lähedased väljendasid soovi abistada teda vabaduses, isikul on olemas omandatud erialad, isik on osalenud erinevatel programmidel ning on ka vanglas töötanud. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. 4

(6)Aga vaatamata ülaltoodule kohus, olles tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja võttes arvesse vangla ja prokuratuuri arvamusi, leiab, et kinnipeetavat tuleb siiski jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (

§ 76lg 4).

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Vanglakaristust Sergei Zamahhov kannab teist korda. Praegu ta kannab karistust grupilise röövimise ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise toimepanemise eest. Isikul on olemas kehtiv distsiplinaarkaristus. Need asjaolud kogumis on sellised, mis ei veena kohut selles, et vabanemisel ei pane isik uusi vägivallakuritegusid toime. Tema varasem käitumine pika aja jooksul suure hulga erinevate kuritegude toimepanemisel muudab vastupidise järelduse tegemise väheveenvaks. Kohus osutab tähelepanu ka asjaolule, et isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid katseaeg jäi läbimata kuna isik pani toime uue kuriteo. Seega Sergei Zamahhov ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda nõuete rikkumiste tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Kõike ülaltoodut arvestades, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud kuna uute kuritegude toimepanemise risk on Sergei Zamahhov puhul liiga kõrge. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Sergei Zamahhov isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (vanglas töötamine ja sotsiaalprogrammides osalemine, lähivõrgustiku, elukoha ja töökoha olemasolu) üle negatiivseid argumente (võlgade olemasolu, kuriteo toimepanemise asjaolud, korduv karistatus sealhulgas esimese astme kuriteo eest, distsiplinaarkaristuse olemasolu). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seega kohus on veendumusel, et käesoleval ajal Sergei Zamahhovi tingimisi enne tähtaega vabastamine on liiga ennatlik ning kuna karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. 5

(6)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Zamahhov Harju Maakohtu 08.03.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.