Obsah (9)

§ 9§ 31§ 1§ 29§ 22§ 30§ 23§ 65§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Konsultant Margit Laurits Männiste Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2019, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16736 Tsiviilasi OÜ Sim

) § 30 lg 1 sätestatud võimalus menetluse raugemist vältida ja tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu tagatiste kontole kohtu poolt määratud summa.

1. Maakohtu
2. detsembril 2019 istungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde.
3. Maakohus määras
4. detsembri 2019 määrusega võimaluse menetluse raugemise vältimiseks huvitatud isikutel tasuda tagatisrahana 2000 eurot hiljemalt
5. detsembriks 2019 ning avaldas sellekohase teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud tähtpäevaks deposiiti ei tasutud. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 6.

§ 9lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.

Vastavalt

§ 31

lg-le 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 29

lg 1 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Vastavalt

§ 29

lg-le 2 võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse on põhjustanud väike osakapital, mis ei võimalda efektiivselt arendada majandustegevust ning majandustegevuseks kasutatud rendipinna vahetus läheduses oleva tänava remont aastatel 2017-2018, mis ei võimaldanud klientidele juurdepääsu autoremonditöökojale ja see tõi omakorda kaasa käibe vähenemise, käibevahendite nappuse ja seejärel püsiva maksejõuetuse. Vara on võlgnikul kokku hinnanguliselt 500 eurot, võlgasid on kokku vähemalt 29 824,37 eurot.
2. Maakohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning pankrotimenetluse kulusid kanda. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

9. Kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, määras kohus võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele

§ 30alusel tähtaja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi asumiseks.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. 10. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 29

lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seega lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 11.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutisele haldurile tuleb anda õigus võõrandada võlgnikule kuuluv kaubik Fiat Doblo registreerimismärgiga xxxxxx, VIN koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 12. Äriseadustiku § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme Raimo Riiga/Riga. 3 13.

§ 23

lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ja tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lg-s 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 14. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 11 töötunni eest 935 eurot ja hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 65 eurot, kokku 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 200 eurot. Ajutine pankrotihaldur on lähtunud tunnitasust 85 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1200 eurot (sh käibemaks). Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitis 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Seega kuulub avaldajalt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks 723,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik 4