KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 69lg 6 alusel Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23.

detsembri

1. a määrus Andre Kello Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. augusti
6. a otsusega tunnistati Andre Kello süüdi karistusseadustiku (

) § 4231 järgi ning tema karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Kello kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2.–17. augustini 2018, s.o 16 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud 14 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 3.

jaanuari 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10207 A. Kellole mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 6 kuu 29 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 13 päeva vangistust.

§ 74lg 5 ja § 69 alusel asendati see vangistus 673 tunni üldkasuliku tööga.

Töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel allutati A.

Kello üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma

§ 75

lg 2 p-des 2 ning 8 sätestatud kohustusi, s.o hoiduma alkoholi tarvitamisest ja osalema kriminaalhooldaja valitavas sotsiaalprogrammis.

2. detsembril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata A. Kello karistus täitmisele. Ettekande kohaselt A. Kello ei täida korrektselt üldkasuliku töö ajakava, ta jättis korduvalt tulemata kriminaalhooldus- ametniku juurde registreerimistele ja ka sotsiaalprogrammi, samuti käis ta Soomes ametnikult selleks eelnevalt luba küsimata ning rikkus ka alkoholi tarvitamise keeldu. Vaidlustatud kohtumäärus
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. detsembri
5. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ning pööras A. Kellole Tartu Maakohtu
6. augusti
7. a otsusega mõistetud ja kandmata karistusosa 10 kuud 18 päeva vangistust täitmisele.
8. Maakohus leidis, et kuivõrd A. Kellole on seatud töö tegemiseks maksimaalne tähtaeg (2 aastat), ei tule töö tegemise tähtaja pikendamine rikkumise järelmina kõne alla. Seega jääb järgi täiendavate kohustuste määramine või A. Kello vanglasse saatmine.
9. A. Kello on rikkunud erinevaid kohustusi. Ta on korduvalt jätnud üldkasuliku töö korrektselt tegemata. Sealjuures pole töö tegemata jätmiseks olnud tihtipeale mõjuvaid põhjusi. Puhuti pole A. Kello lihtsalt kohale läinud. Mõnikord on A. Kello jätnud töö tegemata seepärast, et töö talle ei meeldi. Iseendastmõistetavalt ei saa süüdlane nõuda seda, et töö peaks olema meeldiv: ära tuleb teha see töö, mis talle antakse. Niisiis on A. Kello hoidnud üldkasulikust tööst kõrvale. Mitmel puhul on A. Kello jätnud kriminaalhooldaja juurde minemata ja rikkunud nii

§ 75lg 1 p 2.

Ka on A. Kello eksinud

§ 75lg 2 p 8 vastu: ta on jätnud mitmel korral sotsiaalprogrammi minemata.

Ilma kriminaalhooldaja loata Soome minnes sattus A. Kello vastuollu

§ 75lg 1 p-ga 6.

Ka on ta rikkunud

§ 75lg 2 p 2: tarvitanud keelust hoolimata alkoholi.

6. Tulenevalt neist rikkumistest pidi kohus otsustama, kas A. Kellole tuleb määrata täiendavaid kohustusi või on vaja ta vanglasse saata. Täiendava kohustusena tuleks kõne alla A. Kello narkoravile saatmine

§ 75lg 2 p 5 alusel.

Nimelt väitis A. Kello, et ta on viimase enam kui aasta jooksul hakanud (uuesti) ohtralt narkootikume tarvitama. Teoreetiliselt võib tõesti olla, et A. Kello ravile suunamise korral osutub ravi tõhusaks ja ta järgib seetõttu edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid, teeb korrektselt ära üldkasuliku töö ja hoidub kuritegudest. Samas ei saa ravi tingida üksnes selle teoreetiline edukus: tõenäosus, et ravi õnnestub, peab olema enam kui teoreetiline. Kohtu hinnangul see aga nii ei ole. Nimelt on A. Kello oma väitel tarvitanud narkootikume enam kui aasta. Seega on tal olnud pikalt aega, et selle probleemiga tegeleda. Veelgi enam: A. Kello sõnul on tal ennegi olnud uimastitarvitamise perioode, ent ta pole ka siis selle probleemi vastu midagi ette võtnud. Seda silmas pidades ei olnud kohtul usku sellesse, et A. Kello uimastiravisse tõsiselt suhtuks. Olgu märgitud ka see, et uimastiprobleemidega inimesele ei ole üldkasulik töö sobiv meede. Lisaks ei saa vaadata mööda A. Kello rikkumiste hulgast: neid on olnud väga palju. Seegi kõneleb sellest, et A. Kello on oma usalduskrediidi ära kulutanud. Seetõttu tuleb tal minna vanglasse. Et tegemata on 318,5 tundi üldkasulikku tööd, peab A. Kello vastavalt

§ 69lg 6 ls-le 2 veetma vanglas 318 päeva ehk 10 kuud ja 18 päeva.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Kello, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta karistuse täitmisele pööramata.
2. A. Kello tunnistab, et tal on tekkinud raskusi kriminaalhoolduse nõuete täitmisega. See on aga tingitud eraeluga seotud probleemidest. Ta on tunnistanud, et tarbib narkootikume ja vajab abi. Ta on ka avaldanud soovi minna ravile. Leidub spetsialiste, kes tema probleemiga tegeleksid. Tal on kaks väikest last ja ta on üritanud olla neile parim isa. Ta palub võimalust olla veel parem isa. Temale ravi pakkumine on tõhus viis suunata teda õigele teele. Ta on väga pikalt täitnud kriminaalhooldusnõudeid ja nüüd need tema rikkumised on seotud 2

§ 69lg 6 alusel täitmisele.

Vastavat otsustust on esimese astme kohus selgelt ja piisavalt põhistanud.

1. Maakohtu põhjendustest selgub, et kohus kaalus ka võimalust määrata A. Kellole lisakohustuseks ravile pöördumine, kuid jättis selle variandi kõrvale. Ringkonnakohus leiab samuti, et A. Kello mõjutamine kohustamise läbi pöörduda ravile, ei oleks tulemuslik. Esimese astme kohus tõi välja, et A. Kello enda sõnade kohaselt on ta viimase enam kui aasta jooksul hakanud ohtralt narkootikume tarvitama. Seega on tal olnud võimalik narkoprobleemiga ravile pöörduda, kuid ta ei ole seda teinud. Tema soov nüüd ravi saada ei ole seetõttu usutav. Sellest tulenevalt pole ka alust arvata, et süüdimõistetu käitumine ravikohustuse määramisel muutuks ning ta oleks motiveeritud üldkasulikku tööd korrektselt tegema ja käitumiskontrolli tingimusi täitma. Perekonna eest hoolitsemise vajadus ei ole samuti selliseks mõjuriks, mis suunaks teda kohtuotsusega määratud kohustusi täitma.
2. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. detsembri
4. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Juhan Sarv Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3