Obsah (5)

§ 152§ 45§ 155§ 108§ 118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1957 Haldusasi X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 02.10

) § 152 lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152lg 2).

Riigikohus on leidnud, et kui haldusakt on täielikult ammendunud, saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral. Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus analoogia korras

§ 152

lg 1 punkti 4 ja lg 2 alusel lõpetada (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, punkt 12). 4. Kohus on seisukohal, et tuvastamisnõudele üleminek vastavalt

§ 152lg-le 2 ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

Tuvastamisnõude esitamisel peab kaebajal olema põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse menetlemiseks. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 04.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-48-15, punkt 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kaebaja saavutas kaebuse eesmärgi ning tema suhtes 02.10.2019 ettekirjutusega kohaldatud 5 aasta pikkune sissesõidukeeld tunnistati edasiulatuvalt kehtetuks. Kohus arvestab asjaoluga, et kaebaja suhtes on täiendavalt kriminaalasjas nr 1-19-7836 kohtuotsusega kohaldatud kehtiv sissesõidukeeld 10 aastaks. Kuna see välistab, et PPA saaks kaebaja suhtes teha uuesti samasisulise ettekirjutuse, siis ei oleks tuvastamiskaebuse esitamine ka preventiivsel eesmärgil lubatud. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus (

§ 45lg 2).

Seega ei pea kohus vajalikuks enne menetluse lõpetamist kaebajalt seisukohta küsida, sest ka juhul kui kaebaja esitaks taotluse ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks, ei ole alust menetluse lõpetamata jätmiseks. 5. Kaebaja taotles lahkumisettekirjutuse tühistamist üksnes sissesõidukeelu kohaldamise osas. Kuna vaidlustatav 02.10.2019 ettekirjutus on ammendunud lahkumiskohustuse täitmise ja sissesõidukeelu edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise tõttu ning tühistamisnõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek ei ole vajalik, siis puuduvad kohtu hinnangul takistused haldusasja menetluse lõpetamiseks

§ 152lg 1 punkti 4 alusel.

Halduskohus kriminaalasjas 1-19-7836 lisakaristusena kohaldatud sissesõidukeeldu tühistada või muuta ei saa. 6. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 punkt 2).

Menetluskulud 7.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praegusel juhul ei saa väita, et sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest ning seda ei ole väitnud ka PPA.

§ 118

lg 2 sätestab, et kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta. Seega puudub alus vastustajalt

§ 108lg 6 alusel menetluskulu väljamõistmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) 2