KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- jaanuar 2020 1-16-6413 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Sergei Kovaljovi (isikukood 3740610033) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
- detsembri
- a määrus Sergei Kovaljovi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Gerd Raudsepp RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- detsembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole Valge&Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Sergei Kovaljovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot.
- Mõista Sergei Kovaljovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot.
- Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Sergei Kovaljov tunnistati süüdi Harju Maakohtu
- augusti 2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Talle mõisteti lühimenetluse sätteid kohaldades karistuseks 1 aasta 8 kuud vangisust. Lugedes eelvangistuse karistusaja hulka, jäi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Harju Maakohtu
- novembri 2014 a. otsusega mõistetud karistusega, mis oli 6 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Lisaks mõisteti ta süüdi veel KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mille eest talle mõisteti lühimenetluse sätteid kohaldades karistuseks 1 kuu ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu
- novembri 2014 a. otsusega mõistetud karistuse võrra. Lõplikuks liitkaristuseks on 6 aastat 6 kuud ja 28 päeva vangistust, mida S. Kovaljov kannab alates
- jaanuarist
- Karistusaeg lõpeb
- juulil
- Vangla ja prokuratuur ei toeta S. Kovaljovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest.
- Tartu Maakohtu
- detsembri
- a määrusega jäeti S. Kovaljov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kohus märkis, et S. Kovaljovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud (3 kehtivat karistust). Praegu kannab ta karistust narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona käitlemise ning varguste eest. Varasemat elukäiku arvestades on S. Kovaljovi käitumine püsinud muutumatuna pikemat aega. Pool oma elust on S. Kovaljov veetnud kinnipidamisasutuses. Varasemalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses ei ole ta ära kasutanud. Analüüsides S. Kovaljovi käitumist Harju Maakohtu
- juuli
- a otsusest alates leidis maakohus, et varasemad karistused ei ole S. Kovaljovile mõju avaldanud. Arvestades isiku varasemat elukäiku, kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, ei olnud kohus veendunud vangistuse piisavas mõjus ning et süüdlane on võimeline lõpetama vabaduses kuritegeliku käitumise ja narkootikumide tarvitamise.
- Positiivsete asjaoludena arvestas kohus vangistuse jooksul läbitud sotsiaalprogramme „Igapäevane valik“, „Eluviisitreening“ ja „Tagasilanguse ennetamine“, S. Kovaljovi osalemist sõltuvusteemalistel loengutel, muusika- ja piibliringis ning tööhõives ja riigikeele C1 tasemel omandamist. Samuti arvestas kohus, et S. Kovaljovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
- Kohus märkis, et S. Kovaljovi peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks on narkootikumide tarvitamisega seotud probleemid. Ta on küll vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ja motiveeritud loobuma narkootikumide tarvitamisest, ent tegemist on pikaajalise narkootikumide tarvitajaga, kes varasemalt tulutult proovinud ainete tarvitamisest loobuda. Kohtul puudus kindlustunne, et S. Kovaljov sel korral suudab narkootikumidest lõplikult loobuda. Seda veendumust ei muutnud ka S. Kovaljovi lubadus läbida 9-kuuline rehabilitatsiooniprogramm MTÜs Living Israel Kongregatsioon. Sinna asuks S. Kovaljov vabanemisel ka elama. Kindel töökoht S. Kovaljovil aga puudub. Vangla andmetel on tal tasumata 14 300 euro eest nõudeid. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega S. Kovaljov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
- Kaitsja märgib, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Vaidlustatavas määruses on kohus peatähelepanu pööranud isiku varasemale elukäigule ning karistustele, jättes tähelepanuta sotsiaalprogrammide läbimise ja teised tegevused ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtu seisukohaga, mis puudutab narkootikume. Nimelt näitab S. Kovaljovi soov läbida 9-kuuline rehabilitatsiooniprogramm just veenvat 2
(4)soovi narkootikumidest loobuda. Tähtaegselt vabanedes tal selline kohustus puuduks. Ka karistuse täielik ärakandmine ei garanteeri uute kuritegude mittetoimepanemist. Pigem hoiavad uute kuritegude toimepanemise ära just kriminaalhooldusega seotud ranged nõuded. Karistuse eesmärkide saavutamiseks pole kasu rangest ja pikast karistusest ning süüdlase täielikust isoleerimisest. Ennetähtaegse vabastamise instituut on loodud just selleks, et kinnipidamisasutuses hästi käitunud kinnipeetavad saaksid näidata, et suudavad ka vabaduses õiguskuulekalt elada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Praegusel juhul ongi kaitsja peamise etteheitena maakohtule välja toonud S. Kovaljovi sotsiaalprogrammide läbimise ja teiste tegevuste ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise arvestamata jätmise. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on neid positiivseid asjaolusid arvestanud. Küll aga nähtub maakohtu määrusest, et S. Kovaljovi vabastamata jätmise peamiste põhjusena on lahendis osutanud isiku varasemast elukäitust lähtuvale ohuprognoosile (kuritegeliku käitumise muutumatuna püsimine pikemat aega, pool elu vangistuses, mittevabaduskaotuslike karistuste kohaldamiste luhtumine, eriliigiliste kuritegude toimepanemine), mis kaalus kohtu jaoks S. Kovaljovi positiivselt iseloomustava teabe üles. Ka nähtub maakohtu määrusest, et hinnates süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi tema elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate tagajärgede kaudu, prognoosis kohus ohtu seoses narkootikumidega ning suurte võlanõuetega. Kohtukolleegium möönab, et maakohtu kahtlused, kas pikaajaline narkootikumide tarvitaja, kes on ka varem tulutult püüdnud tarvitamisest loobuda, sel korral suudab narkootikumidest hoiduda, on arusaadavad ning põhjendatud. Arvestades S. Kovaljovi varasemat elukäiku ning suuri võlgu ja töökoha puudumist, ei saa vabanemisjärgseid tingimusi pidada ennetähtaegset vabastamist toetavateks.
- Soov läbida 9-kuuline rehabilitatsiooniprogramm on eraldivõetuna väga positiivne. Samas ei saa loogiliselt võttes S. Kovaljovi veenev soov narkootikumidest loobuda ka siis, kui kohus praegusel ajal teda ei vabasta. Kohtukolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et ka karistuse täielik ärakandmine ei garanteeri uute kuritegude mittetoimepanemist. Küll aga nõustub ringkonnakohus I astme kohtuga, et S. Kovaljovi puhul esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kuna apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määrusest kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja S. Kovaljovi vabastamise praegusel ajal, siis jääb määruskaebus rahuldamata (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1).
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks üks tund, mille eest ta palub määrata advokaadibüroole Valge&Uiga riigi õigusabi tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 3
(4)ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel S. Kovaljovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 4
(4)