← Eesti

1-19-6147/18

1-19-6147 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-6147 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Pavel Gontšarov ja Orvi Koik Kriminaalasi Roman Skorohodovi süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus, lühimenetlus Apellant Kaitsja Süüdistatav Roman Skorohodov (ik: 37412240311); elukoht: XXX, viibib vahistatuna Tallinna vanglas; varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud
  4. mal 2019, vahistatud alates
  5. maist 2019 Prokurör Abiprokurör Alice Simm Vandeadvokaat Kristina Suvalova Kaitsja RESOLUTSIOON
  6. Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
  7. septembri
  8. a otsus muutmata.
  9. Määrata Advokaadibüroole Kristina Suvalova makstava riigi õigusabi tasu suuruseks õigusabi eest, mida vandeadvokaat Kristina Suvalova osutas Roman Skorohodovile apellatsioonimenetluses, 100,8 eurot.
  10. Välja mõista Roman Skorohodovilt talle apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 108 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Roman Skorohodovile eraldi dokumendina. 1 1-19-6147 EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Roman Skorohodovile esitati süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi selles, et
  12. mail 2019 tegi ta XX ülakeha suunas noalöögi, kuid nimetatud löök kannatanut ei tabanud. Seejärel lõi ta kannatanut teist korda noaga kõhu piirkonda, tekitades talle kõhuõõnde ulatuva torkelõikehaava vasakul pool ülakõhul koos maksa vasaku sagara vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus.
  13. Harju Maakohtu
  14. septembri
  15. a otsusega tunnistati R. Skorohodov KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi ja teda karistati viie aasta pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel üe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes R. Skorohodovile liitkaristuseks neli aastat kuus kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti
  16. mai
  17. Talle tõkendina kohaldatud vahistamine tühistati alates kohtuotsuse jõustumisest. R. Skorohodovilt mõisteti menetluskuludena ositi kaheteist kuu jooksul välja sundraha, ekspertiisitasud ja kaitsjatasu kokku 2841 eurot. Maakohus otsustas ka asitõenditega seonduvad küsimused. 2.
  18. Maakohus leidis, et isiku läbivaatuse protokolli ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti põhjal on tuvastatud see, et XX-l esines eluohtliku tervisekahjustusena kõhuõõnde ulatuv haav. Asjas puudub vaidlus selles, et R. Skorohodov lõi
  19. mail 2019 XX-le noaga kõhu piirkonda. Sündmuste käik on tuvastatav videosalvestiselt ja süüdistatav tunnistab ka ise noaga löömist. Löömiseks kasutatud noa viskas R. Skorohodov enne tema kinnipidamist põuest maha. Noa teralt tuvastati XX DNA ja noa käepidemelt R. Skorohodovi DNA. 2.
  20. Maakohtu hinnangul oli R. Skorohodovil kannatanut noaga lüües tahtlus tekitada tervisekahjustus. Videosalvestiselt nähtub üheselt tema otsusekindel raevukas tegutsemine – põuest suure noa haaramine, sellelt hammastega tupe eemaldamine, liikumine näoga tema poole seisva kannatanu suunas, käega hoovõtt ja noa kannatanu kõhu poole suunamine. Eelnevast nähtub maakohtu hinnangul R. Skorohodovi eesmärk tabada noaga just kannatanu kõhtu. See kummutab ka kaitseväited, nagu oleks süüdistatav soovinud tabada kannatanut reide või tuharasse. Samuti on ekslik kaitsja väide, nagu oleks kannatanu süüdistatavat jopest tõmmates ise suunanud noa enda kõhu suunas. Videost on selgelt nähtav, et kannatanu haaras süüdistatavast alles pärast noatabamust kui püüdis põgeneda. Süüdistatav nägi noalööki tehes ette, et kannatanu saab tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ka ohtlikud elule, sest keskmise elukogemusega isik saab aru, et suure jahinoaga kõhtu lüües võib vigastada elutähtsaid siseorganeid. Süüdistataval oli aga sellest ükskõik. Kannatanu pääses veel suurematest 2 1-19-6147 vigastustest üksnes tänu enda kiirele tegusemisele. Seega lõi süüdistatav kannatanut noaga kavatsetult ja tegutses tagajärje suhtes kaudse tahtlusega. 2.
  21. Kohus ei tuvastanud R. Skorohodovi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid. 2.
  22. Süüdistatavale karistust mõistes märkis maakohus, et R. Skorohodovi noalöögi tulemusena tekkis küll oht XX elule, kuid kannatanule püsivaid kahjustusi ei järgnenud. Kohtu hinnangul saab lugeda süüdistatava süü suurust miinimumi lähedaseks. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus R. Skorohodovi kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Neil asjaoludel pidas kohus võimalikuks karistada R. Skorohodovit alammäärale lähedase karistusega, mida lühimenetluse reeglite kohaselt tuleb ühe kolmandiku võrra vähendada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  23. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule R. Skorohodovi kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja R. Skorohodovi õigeksmõistmist või alternatiivselt talle kergema karistuse mõistmist ja KarS § 74 lg 5 alusel talle liitkaristusest tingimisi vabastamise kohaldamist koos käitumiskontrolliga, allutades R. Skorohodovi elektroonilisele valvele. Samuti taotles kaitsja R. Skorohodovilt välja mõistetavate menetluskulude vähendamist ja apellatsioonimenetluse kulude riigi kanda jätmist. 3.
  24. Kaitsja leiab, et R. Skorohodovi süüditunnistamine KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ei ole põhjendatud, sest ei ole tuvastatav süüdistatava tahtlus tekitada kannatanule eluohtlikku tervisekahjustust. Kannatanu provotseeris süüdistatavat ja seetõttu soovis süüdistatav tekitada talle kergeid vigastusi, lüües teda reide või tuharasse, kuid kannatanu liikus ja seetõttu võis noalöök teda juhuslikult kõhu piirkonda tabada. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, nagu ei oleks olnud võimalik, et süüdistatav tabab noaga kannatanu reit või tuharat olukorras, kus isikud seisid nägudega üksteise poole, leides, et see on täiesti võimalik – kahjustades reie või tuhara piirkonda küljelt. Seejuures juhib kaitsja tähelepanud asjaolule, et löögi momendil oli turvakaamera vaateväljas üksnes kannatanu jalg. Seega ei ole võimalik kindlaks teha, miks tabas noalöök kannatanut just kõhtu ning ümber ei ole lükatud R. Skorohodovi ütlused selle kohta, et nii juhtus juhuslikult põhjusel, et kannatanu liikus. Seetõttu puuduvad R. Skorohodovi teos KarS § 118 koosseisu subjektiivsed eeldused ja tema tegu tuleks kvalifitseerida KarS § 121 järgi, vähendades ka mõistetavat karistust. 3.
  25. Kaitsja arvates on maakohus lugenud R. Skorohodovi süü küll miinimumi lähedaseks, tuvastamata süüd raskendavaid asjaolusid ja tuvastades süüd kergendava asjaolu esinemise, kummatigi ei ole kohus põhjendanud, miks ei saa talle karistust mõista alammääras. 3 1-19-6147 3.
  26. Apellant juhib tähelepanu sellele, et R. Skorohodovil on sügav puue, sest tema vasak kehapool on osaliselt halvatud, mistõttu ei saa ta igapäevaste toimingutega iseseisvalt hakkama, vajades kõrvalabi nii riietumisel, hügieenitoimingutel kui ka liikumisel. Vanglas ei ole talle selline abi tagatud. 3.
  27. Kaitsja arvates on maakohus karistuse mõistmisel jätnud sootuks analüüsimata võimaluse jätta liitkaristus täitmisele pööramata koos süüdistatava allutamisega elektroonilisele valvele, mida kaitsja taotles ja milles süüdistatav andis ka nõusoleku. Kaitsja arvates on selleks olemas kõik eeldused, sest R. Korohodovil on ema juures püsiv elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Olemas on ema ja eluruumi omaniku nõusolek, R. Skorohodovil on pensioni näol legaalne sissetulek. 3.
  28. Kuna R. Skorohodovi sissetulekuks on üksnes invaliidsuspension, tuleks menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda, sest R. Skorohodov ei ole võimeline menetluskulusid tervikuna tasuma isegi aasta jooksul. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  29. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, olles läbi vaadanud kaitsja apellatsiooni ja tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Sissejuhatavalt märgib kolleegium, et nõustub täies ulatuses maakohtu analüüsiga tõenditest ja maakohtu järeldustega, mistõttu maakohtu seisukohti alljärgnevalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes üle korrata ei ole vajalik. Küll aga lisab kolleegium täiendavaid argumente, käsitledes kaitsja apellatsioonis tõstatatud väiteid.
  30. Apellatsioonis leitakse, et R. Skorohodovi tegu on ebaõigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, sest süüdistatava puhul ei ole täidetud selle kuriteokoosseisu subjektiivsed eeldused. Noahoop tabas kannatanut kõhtu juhuslikult ja selle tõttu, et kannatanu liikus löögi ajal. Seetõttu tuleks kaitsja arvates R. Skorohodovi käitumist käsitleda kuriteona KarS § 121 järgi. Kolleegium kaitsja käsitlusega ei nõustu. Nii kannatanu ütlustest kui ka asitõendina uuritud turvakaamera salvestisest nähtub, et süüdistatav püüdis kannatanut nii esimese ebaõnnestunud löögi kui ka sellele järgneva löögiga tabada oluliselt kõrgemale kui on reie ja tuhara piirkond ning intensiivsed löögiliigutused olid suunaga otse kannatanu kehatüve poole. Kannatanule tehtud isiku läbivaatuse protokollile lisatud fototabelist nähtub, et haav on talle tekitatud sisuliselt keset kõhtu. On välistatud, et niisugune tulemus võinuks saabuda kogemata, põhjusel, et kannatanu püüdis noalöögi eest ära liikuda. Samamoodi on uuritud tõendite valguses välistatud, et tegelikult soovis R. Skorohodov kannatanut noaga lüüa reide või tuharasse.
  31. Kolleegium ei nõustu sellegagi, nagu oleks maakohus eksinud R. Skorohodovile tema süü suurusele vastava karistuse mõistmisel. Maakohus tuvastas, et R. Skorohodovi süü KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on väike, kuid kohus ei asunud seisukohale, et tema süü oleks süüdistuses märgitud kuriteokoosseisu kontekstis 4 1-19-6147 väikseim võimalik. Samuti arvestas kohus süüd kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust. Ometi mõistis kohus süüdistatavale karistuse, mis on kõrgem sanktsiooni minimaalsest määrast. Kolleegium ei näe selles midagi valet ega eriskummalist. R. Skorohodovi süü andis aluse mõista talle karistus lähedasena sanktsiooni alammäärale. See, mil määral esinev kergendav asjaolu omakorda pidanuks mõistetavat karistust vähendama, on aga igal konkreetsel juhul kohtu hindamisele avatud küsimus. Isiku kahetsuse tähendus karistuse kergendajana ei pea igas kriminaalasjas olema võrdse suurusega. Kolleegiumi hinnangul vastab R. Skorohodovile maakohtus mõistetud karistus tema süüle ja tuvastatud kergendavale asjaolule üheskoos arvestatuna.
  32. Kolleegiumi hinnangul on R. Skorohodov võimeline kandma karistusena vangistust hoolimata tema puudest. Kriminaalasja materjalide juures olevatelt videosalvestistelt nähtub, et R. Skorohodovi vasaku kehapoole liikuvus võib olla küll piiratud, kuid see ei takista teda iseseisvalt liikumast ja isegi kannatanut intensiivselt noaga ründamast. Juba videosalvestistest nähtuvalt ei vaja R. Skorohodov tavapäraste igapäevatoimingute jaoks mingit kõrvalist abi.
  33. Seoses kaitsja kriitikaga selle kohta, nagu oleks maakohus jätnud põhjendamatult käsitlemata võimaluse jätta liitkaristus täitmisele pööramata ühes R. Skorohodovi allutamisega elektroonilisele valvele, märgib kolleegium, et kaitsja etteheide on kohatu. Üldreeglina tuleb isikul talle mõistetud karistus ära kanda. Üksnes olukorras, kus kohus ei pea karistuse ärakandmist otstarbekaks, võib kaaluda süüdlase osalist või täielikku tingimuslikku vabastamist karistuse kandmisest. Kohus ei pea aga igakordselt eraldi põhjendama, miks tuleb mõistetav karistus ära kanda. Vastupidi, põhjendada on vaja seda, miks tuleb mingit kohtuasja või süüdlase isikut pidada sedavõrd eristuvaks, et aktualiseerub võimalus karistust osaliselt või täielikult täitmisele pööramata jätta. Nõustudes maakohtu otsusest nähtuva ainuvõimaliku järeldusega, et ei R. Skorohodovi isik ega tema toimepandud kuriteo asjaolud ei anna alust asuda üldse kaalumagi karistuse kandmisest osalist või täielikku vabastamist, märgib kolleegium täiendavalt veel järgmist. R. Skorohodov on kuritegelikult väga aktiivne isik. Teda on karistusregistri andmetele korduvalt karistatud erinevate kuritegude ja väärtegude eest. Seejuures on R. Skorohodovit korduvalt karistatud ka vangistusega. Arutatavale asjale eelnevalt oli R. Skorohodovit karistatud Harju Maakohtu
  34. jaanuari
  35. a otsusega KarS § 184 lg 1 alusel ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 sätete alusel tingimisi täitmisele pööramata. Ometi pani ta juba kolm kuud hiljem, katseajal tuue uue, raske kuriteo. Seega on R. Skorohodov enda eelneva käitumisega demonstreerinud, et ta on kriminaalhoolduse jaoks sobimatu isik. Arvestades R. Skorohodovi toime pandud kuritegu arutatavas kriminaalasjas, jääb arusaamatuks seegi, kuidas sobiks elektrooniline valve kohaldamine isikule, kes on valmis impulsiivselt käitudes konfliktide lahendamiseks tiest inimest noaga ründama. Neil asjaoludel ei pea kolleegium vajalikuks isegi peatuda apellandi argumentidel, mis käsitlevad isikute nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks, samuti eluruumi sobivust selleks. R. Skorohodovil pensioni näol sissetuleku olemasolu ei oma samuti ses kontekstis mingit tähtsust.
  36. Küll aga on R. Skorohodovil sissetuleku invaliidsuspensioni olemasolu oluline asjaolu hindamaks seda, kas temalt välja mõistetud menetluskulud tuleks jätta osaliselt riigi kanda. 5 1-19-6147 Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 võib kohus menetluskulude hüvitamise otsustust tehes jätta osa neist riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine või nende ositi tasumine on kohtu diskretsiooniotsustused – need pole käsitatavad süüdistatava subjektiivsete õigustena. Üldreeglina peab süüdimõistetud isik vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 menetluskulud täies mahus ja koheselt hüvitama ning kulude osaliselt riigi kanda jätmine või kulude ositi tasumine saavad olla üksnes erandlikel asjaoludel tehtavad soodustavad otsustused. R. Skorohodovi kaitsja on küll väitnud, et kulude täies mahus tasumine käib süüdistatavale üle jõu, kuid ta pole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et süüdistatava varaline seisund ei võimaldaks menetluskulude hüvitamist. Seetõttu on kaitsja vastavad väited paljasõnalised. Tuleb ka arvestada, et kohus ei ole nõudnud kulude hüvitamist koheselt peale kohtuotsuse jõustumist, vaid andnud süüdistatavale võimaluse tasuda väljamõistetud summa ositi kaheteist kuu jooksul.
  37. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kolleegium Harju Maakohtu
  38. septembri
  39. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  40. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasu ja sõidukulude hüvitisena kindlaks 117,6 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud 15 minutit kaitsealusega vanglas kohtumiseks ja apellatsiooni esitamise aruteluks, mille eest ta taotleb tasuna 27 eurot. Kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks on tal kulunud aga 75 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu kindlaksmääramist summas 68 eurot. Sõidukuluna taotleb kaitsja hüvitisena 3 euro määramist. Taotletud summadele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks tasu arvestamist taotluses märgitud kaitsetoimingute eest eraldi. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg-s 3 on tasumäär sätestatud õigusabi osutamise eest kohtulikus menetluses konkreetses kohtuastmes. Ehkki see võib hõlmata erinevaid toiminguid (sh nt kaitsealusega kohtumine vms), ei saa ringkonnakohtu hinnangul apellatsiooni koostamist käsitleda eraldiseisvalt vaidlustatava otsusega tutvumisest või nõupidamisest kliendiga. Eelnevast tulenevalt arvestab ringkonnakohus õigusabi põhjendatud mahuks kokku 90 minutit, mille eest on alates
  41. septembrist 2019 kehtiva advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg 1 kohaselt tasu määr (90*27/30) 81 eurot. Sellele lisandub käibemaks 20%, s.o 16,2 eurot, kokku 97,2 eurot. Tasule lisandub sõidukulu hüvitis 3,6 eurot. Seega määrab kolleegium kaitsjale tasu ja kulude suurusena kindlaks kokku 100,8 eurot. KrMS § 185 lg-s 2 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioon rahuldamata, s.o. tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud kohtulahend, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni rahuldamata, jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.