Obsah (4)

§ 86§ 65§ 3§ 64

4-19-4226 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2019.a, Tallinn kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4226 Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi se

§ 86lg 2 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 26. juunil 2019 kell 12.46 teostas taksovedu Tallinna linna teeninduspiirkonnas (Toompuiestee 37D, Tallinn) sõidukiga, mille heitenorm ei vasta EURO 5 standardile. Väärteootsuse kohaselt rikkus D. Krykanov sellise tegevusega

§ 65lõikes 3 sätestatud nõudeid.

KAEBUSE SISU Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 08.08.2019.a kohtule kaebuse eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse kohaselt ei ole menetlusaluse isiku suhtes tehtud otsus põhjendatud ning see tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Dmtry Krykanov teostab taksovedu sõidukiga Mercedes Benz reg. nr x. Antud sõidukile on Maardu Linnavalitsuse poolt

1. juulil 2018.a väljaantud tähtajatu tegevusluba - taksuveo sõidukikaart nr TVSK016161, mille kohaselt põhiline teeninduspiirkond on Maardu. Dmitry Krykanovile on väljaantud kaks tähtajatu taksoveo teenindajakaarti: nr X Maardu Linnavalitsuse poolt
2. juulil 2016.a, nr TK12906 Tallinna Linnakantselei poolt
3. aprillil 2016.a. Seda enam
4. juunil 2019.a oli sõidukile reg. nr xxx Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt väljaantud taksoveo sõidukikaart xxx, mille kohaselt põhiline teeninduspiirkond on Tallinn.
5. juunil 2019.a kl 12 paiku on Dmitry Krykanov võtnud kliendi Muuga sadamas. Kaitsja märgib, et Muuga sadam asub territoriaalselt Maardus (täpne ametlik aadress: xxx) ning kohtuvälise menetleja otsuses esitatud vastuargument, nagu Muuga sadam ei asu Maardus ei vasta tõele. Kliente ta võttis sadama tööliste pääsla juures. Kokku oli kaks inimest, maksis üks. Isikud soovisid sõita Balti jaama juurde. Balti jaama juures palusid nad end oodata. Maardust kuni Balti Jaamani oli sõit selleks hetkeks tasutud. Lepiti kokku, et Dmitry Krykanov ootab isikuid samal kohal. Kui patrull tuli auto juurde ja hakati arutlema, ilmselt nägid isikud, et taksojuhil on mingid väidetavad probleemid ja ei tulnud enam juurde. Sellepärast ei olnud ametnike kehakaamerate salvestistelt näha, et kliendid oleksid tagasi tulnud. Kusjuures kaebaja selgitab, et on võimalik väljastada ainult viimast tšekki ja mitte varasemad. Patrullile antud tšekk on nö ooteaja eest arve ja mitte sõidu eest. Kaitsja soovib tähelepanu pöörata ka sellele, et Mercedes Benz reg. nr xxx vastab Euro 5 nõuetele, mis tuleneb sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardilt x. Tallinna Linnavolikogu määrus nr 20 § 2 lg 7 kohaselt peab sõiduki heitmenorm vastama vähemalt Euro 5 standardile. Viimati on antud sõiduk läbinud tehnoõlevaatuse kontrolli
6. mail 2019.a. Kontrollikaardi kohaselt on K heitmemõõt 0,
7. Euro 5 standardi kohaselt ei tohi mõõde ületada piirmäära 0,
8. See tähendab, et antud sõiduki heitmemõõt on oluliselt vähem, kui standardi kohaselt ettenähtud ja antud sõiduk ei riku Tallinna Linnavolikogu määruse nr 20 prg 2 lg-t
9. SÕidukile oli algselt omistatud heitmenorm Euro 4 seepärast, et Euro 5 standart on väljatöötatud aastal 2009, sõiduk aga esmalt registreeritud
10. jaanuaril 2008.a. Tehniliselt see sõiduk vastab Euro 5 standardile. Seda kinnitab ka seda, et sündmuse järgmisel päeval oli Tallinna Munitsipaalameti poolt sõiduke välja antud taksoveo sõidukikaart xxx, mille kohaselt põhiline teeninduspiirkond on Tallinn. 08.10.2019.a toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis 08.10.2019.a toimunud kohtuistungil, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetluse käigus ei ole rikutud 2 4-19-4226 väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et D. Krykanov’i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 25.07.2019.a otsusele väärteoasjas nr 410119010658 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.01.2013.a otsus 3-1-1-3-13). Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.
11. Objektiivne koosseis –

§ 86

lg 2 Ühistranspordiseaduse (edaspidi

) § 86 lg 2 sätestab vastutuse bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo nõuete rikkumise eest. Kuivõrd

§ 86

lõikes 2 sätestatud koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteoprotokolli kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 65 lg 3, mis sätestab, et kui taksovedu soovitakse teostada muu kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas kui selle, kes on taksoveoloa, teenindajakaardi või sõidukikaardi andnud, siis võib seda teha juhul, kui järgitakse teise kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas kehtestatud nõudeid. Väärteootsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik Tallinna Linnavolikogu 15.10.2015.a määruse nr 20 „Tallinna taksoveonõuded“ § 2 p-s 7 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab taksoveol kasutatava sõiduki heitenorm vastama vähemalt Euro 5 standardile. Seega peab kohus analüüsima, kas menetlusalune isik teostas taksovedu ning kas ta tegi seda nõuetele vastava mootorsõidukiga.

§ 3

lg 2 järgi on taksovedu teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine, samuti taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine. Taksoveoks ei loeta sõitjate vedu sõiduautoga, kui veo teostaja teeb seda isiklikul otstarbel planeeritud marsruudil ja kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Väärteoprotokolli nr 003809 kohaselt teostas D. Krykanov 26.06.2019.a kell 13.14 Tallinnas, aadressil Toompuiestee 37D taksovedu sõidukiga, mille heitenorm ei vasta Euro 5 standardile. Menetlusalune isik selgitas 08.10.2019.a toimunud kohtuistungil, et ta ei teostanud Tallinnas, Toom pst 37d juures taksovedu klientidele Tallinnast ega võtnud või oodanud uusi kliente. Menetlusalune isik ootas neid kliente, keda ta Maardust tõi ning kellega oli kokkulepe, et viia nad tagasi Maardusse. Seega ei teostanud menetlusalune isik Tallinnas taksovedu. Kohus menetlusaluse isiku seisukohaga ei nõustu.

§ 64

lg 7 esimene lause sätestab, et kui taksovedu ei teostata, peab sõidukilt plafoon olema eemaldatud. Väärteoasja materjalidele lisatud fototabeli kohaselt oli menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki MB E320 (reg. nr xxx) katusele paigaldatud plafoon kirjaga „takso“.

§ 64

lg 7 teisest lausest tuleneb, et kui plafoon on eemaldamata, loetakse, et sõidukijuht teostab taksovedu. Seega ei oma tähtsust ka see, kas menetlusaluse isiku taksomeeter töötas või mitte. Kohtu seisukohta toetab lisaks ka asjaolu, et menetlusaluse isiku auto oli pargitud taksopeatuse lähedale (toompuiestee 37D) ning sõitjate veo eest Maardust Tallinnasse oli ta tasu juba saanud. Tähelepanu tuleb juhtida ka 3 4-19-4226 asjaolule, nagu ka menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, pidas Tallinna Munitsipaalpolitsei isikut kinni ligi tund aega, mille jooksul aga kliente, keda menetlusalune isik väidetavalt ootas, ei saabunud.

-i eelnõu seletuskiri (812 SE) kohaselt on §-s 64 toodud sätete eesmärk tagada sõitja kindlustunne, et istudes taksotunnustega sõidukisse, võib ta kindel olla sõiduki ja juhi vastavuses kehtestatud nõuetele. Kuigi ka seletuskirjas on välja toodud, et teenuse mitteosutamisel peab sõidukilt olema eemaldatud plafoon, on seletuskirjas osundatud, et esile on kerkinud küsimus, mida lugeda teenuse osutamise ja mida mitteosutamise ajaks ning toodud välja, et sellele küsimusele ühest vastust leida on raske. Seletuskirjas on märgitud, et taksoteenuse olemusest tulenevalt peaks teenuse osutamise ajaks lugema näiteks ka seda aega, millal takso on kliendi ootel. Teisest küljest kohus tõdeb, et on keeruline kontrollida, millisel juhul klienti oodatakse või mitte. Arvestades konkreetset situatsiooni, kus menetlusalune isik parkis taksopeatuse läheduses taksotunnustega sõidukit ning menetlusaluse isiku väidetavad kliendid ei saabunud ka ligi tunni pikkuse ootamise tulemusena, teostas D. Krykanov kohtu hinnangul taksovedu

§ 3lg 2 mõistes, mis seisnes taksopeatuses sõitja ootamist.

Maanteeameti sõiduki taustakontrolli väljavõtte kohaselt (teostatud 26.06.2019.a) vastas menetlusaluse isiku poolt kasutatav mootorsõiduk MB E320 (reg. nr xxx vastab heitenormile EURO 4. Viimane tehnoülevaatus teostati nimetatud sõidukile 23.05.2019.a. Majandustegevuse registri väljavõtte kohaselt oli sõidukile väljastatud Maardu linnavalitsuse poolt sõidukikaart. Asjaolu, et menetlusalusele isikule oli 27.06.2019.a (väärteo toimepanemisele järgnenud päeval) väljastatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt sõidukikaart, ei muuda fakti, et väärteo toimepanemise ajal see puudus. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et D. Krykanov teostas taksovedu Tallinna linna teeninduspiirkonnas sõidukiga, mille heitenorm ei vasta Euro 5 standardile. Sellega ei järginud menetlusalune isik Tallinna linna teeninduspiirkonnas kehtestatud nõudeid. Seega vastab D. Krykanov’i poolt toimepandud tegu

§ 86lg 2 sätestatud objektiivsetele tunnustele.

1.1 Subjektiivne koosseis –

§ 86lg 2 Kar

S §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on

§ 86

lg 2 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. 08.10.2019.a kohtuistungil kohtuvälise menetleja küsimustele vastates märkis D. Kryanov, et ta oli teadlik kohustusest eemaldada plafoon, kui taksoveo teenust ei osutata. Samuti oli menetlusalune isik teadlik, et tal ei ole õigust Tallinna linna territooriumil kliente ootama jääda. Kuivõrd menetlusalusele isikule oli teada tema kohustused, jätkas ta sellest olenemata Tallinna linna territooriumil taksoveo teenuse pakkumist. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis.

1. Õigusvastasus ja süü D. Krykanov’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. D. Krykanov oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud
2. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on D. Krykanov tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. 4 4-19-4226 KARISTUS Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 86

lõike 2 kohaselt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussivõi taksoveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. Arvestades, et isik pani teo toime tahtlikult, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisele süü suurusele. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid D. Krykanov’i teos puuduvad. Samuti tuleb karistuse määramisel arvesse võtta asjaolu, et tänaseks on menetlusalusele isikule Tallinna Munitsipaal Ameti poolt sõidukikaart väljastatud. Kohtuväline menetleja karistas D. Krykanov’i

§ 86lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et menetlusalune isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Kohus loeb määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 89 lg 1, 132 p 1, § 133, § 134, § 135 ja § 155. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask Kohtunik 5