← Eesti

2-19-4765/21

Obsah (13)§ 378§ 382§ 682§ 210§ 688§ 696§ 660§ 235§ 384§ 377§ 371§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-4765 Määruse kuupäev Tartu, 19. veebruar 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Kai Kullerkupp Kohtuasi

§ 378

lg 1 p-de 10 ja 6 koostoimes täitemenetluse peatamist ka olukorras, kus hageja ei ole täitedokumenti vaidlustanud (juhul kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud), vt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14, p
  3. Praeguses asjas ei ole selliseid erandlikke asjaolusid esile toodud. Hageja on palunud hagis võlgniku ja kostja I ning kostjate I ja II vahel tehtud tehingute tagasivõitmist pankrotiseaduses sätestatud alustel, samuti on hageja palunud mõista kostjalt I võlgniku kasuks välja hüvitise. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks hagiga vaidlustanud täiteasjas nr 027/2019/444 täitmisel olevat täitedokumenti. Eelmärgitut arvestades oli hagi tagamine hageja esitatud põhjendustel ja hageja soovitud viisil alusetu. Samas ei pidanud ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu määrust tühistada. Arvestades üldist menetlusökonoomiat ja hagi tagamise avalduses esitatud väiteid, et sundtäitmine täiteasjas nr 027/2019/444 on lubamatu ning toimub õigusliku aluseta, saab hagi tagamise avaldust käsitada avaldusena hagi tagamiseks enne hagi esitamist

§ 382lg 1 mõttes.

Ka hageja on palunud

  1. aprilli
  2. a vastuses määruskaebusele (alternatiivselt) käsitada vaidlustatud hagi tagamise määrust hagi tagamisena enne hagi esitamist ja anda hagejale tähtaeg kolmanda isiku hagi esitamiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.

§ 382lg 1 järgi võib kohus avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist.

Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi.

§ 382

lg 2 sätestab, et kui kohus tagab hagi

§ 382

lg-s 1 nimetatud juhul, määrab kohus tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb eelmärgitud põhjendusi arvestades kehtima jätta, kuid hagejale tuleb anda täiteasjas nr 027/2019/444 täitmisel oleva täitedokumendi vaidlustamise nõude esitamiseks tähtaeg. Kohus määras nõude (hagi) esitamise tähtajaks 20 päeva määruse jõustumisest arvates ning märkis, et kui hageja määratud tähtaja jooksul nõuet ei esita, tuleb hagi tagamine tühistada. 3

(8)2-19-4765 Ringkonnakohus ei nõustunud määruskaebuses väidetuga, et hagejal puudub isegi õiguslik võimalus täiteasjas nr 027/2019/444 täitmisel olevat täitedokumenti (hüpoteegi seadmise leping ja tagatiskokkulepe) tagasivõitmise korras või mistahes muul alusel vaidlustada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 järgi võib ka kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur sama paragrahvi lõike 4 kohaselt vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Sellise hagi esitamine ei ole senises menetluses kohtule esitatud asjaoludel õiguslikult välistatud. Samuti ei ole välistatud, et hageja saab esitada niisuguse nõude (lisaks juba esitatud nõuetele) ka praeguse asja menetluses. Senises menetluses esitatud väidete ja asjaolude põhjal võib nõustuda määruskaebuses väidetuga, et kinnisasjade võimaliku tagasivõitmise korral jäävad hüpoteegid neid koormama. Võimalikud hüpoteegipidajad ei kaota seega oma nõudeid, kuid saavad need maksma panna pankrotiseaduses sätestatud korras. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja II palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse ning jätta uue määrusega hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt tegi ringkonnakohus vastuolulise lahendi, kui nõustus sellega, et hagi oli tagatud alusetult, kuid jättis ebaseaduslikult kohaldatud hagi tagamise meetme kehtima. Selliselt on rikutud ka

§ 378lg-t 4.

Ringkonnakohus käsitas ekslikult ja vastuolus tsiviilasja aluseks olevate asjaoludega hageja

  1. märtsi
  2. a hagi tagamise avaldust avaldusena hagi tagamiseks enne hagi esitamist.

§ 382

lg-t 1 kohaldatakse üksnes erandlikult ning eeldusel, et objektiivsetest asjaoludest tulenevalt on hagi tagamisega kiire ning hagi ei jõuta kohe esitada, kuid eksisteerib kiire tagamise vajadus. Ilmselgelt oli hagejal aega vaidlustada täitedokument, kuid seda ei ole tehtud kuni praeguse ajani. Ringkonnakohus on seadusvastaselt omal algatusel kohaldanud

§ 382lg-t 1, kuigi hageja ei ole seda taotlenud.

Asjaolu, et hageja palus

  1. aprilli
  2. a vastuses kostja II määruskaebusele üldsõnaliselt ühtegi põhjendust esitamata käsitada Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a hagi tagamise määrust avaldusena tagada hagi enne hagi esitamist, ei andnud ringkonnakohtule õigust

§ 382lg 1 kohaldamiseks.

Tegemist ei olnud põhjendatud taotlusega (mh selle kohta, miks ei saa hagi kohe esitada)

§ 382

lg 1 mõttes.

§ 382

laiendaval tõlgendamisel tekivad õigusjärelmid, mis hälbivad selle sätte mõttest ja eesmärgist. Laiendava tõlgendusega on praegu loodud olukord, kus enam kui pool aastat kehtinud ebaseaduslik hagi tagamine on muudetud tagasiulatuvalt õiguspäraseks.

§ 382lg 1 õigel kohaldamisel sellist olukorda ei teki.

Lisaks ainuüksi formaalsetele takistustele puudus ka igasugune sisuline õigustus anda hagejale veel täiendav 20-päevane tähtaeg uue hagi esitamiseks. Hageja teadis juba

  1. a aprillis, et täitemenetluse peatamiseks peaks ta vaidlustama hoopis täitedokumendi. Praeguse tsiviilasja aluseks olevatel asjaoludel puudub sisuline seos täiteasjaga nr 027/2019/
  2. Kostja II ei nõustu ringkonnakohtu märgituga, et hageja võiks praeguse tsiviilasja raames vaidlustada ka täitedokumendi. Seega puudub kostja II hinnangul õigustus jätta jõusse ebakohane meede sellise hagi esitamiseks, mis tuleks esitada oluliselt erinevatel asjaoludel ning teiste isikute vastu. Ringkonnakohtu määrus on sõltumata põhjendustest vastuoluline. Määruse tervikresolutsiooni p 3.2 kohaselt jääks hagi tagamine kehtima ning täitemenetlus oleks täiteasjas nr 027/2019/444 peatatud kuni praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, seda hoolimata täiendava tähtaja andmisest 4

(8)2-19-4765 ja selle jooksul hagi esitamisest. Määruse põhjendustest nähtuvalt on olnud ringkonnakohtu eesmärgiks tagada hagi tagamise abinõude kehtivus üksnes selleks, et tagada hagejale võimalus esitada uus hagi täitedokumendi vaidlustamiseks. Seega on määruse resolutsioon ka nimetatud osas vastuolus põhjendustega, isegi kui eeldada põhjenduste ja resolutsiooni lubatavust. Lisaks jääb määrusest arusaamatuks see, kuidas on menetluslikult võimalik ühes hagimenetluses tehtud hagi tagamise määrusega tagada teises menetluses menetletavat hagi. Praeguse seisuga ei ole isegi hagide ühist menetlemist taotletud. Ringkonnakohtu viidatud uus võimalik nõue oleks ka menetluslikult uus hagi (uus ese ja uus alus) ning seda ei saaks menetleda käesolevas asjas esitatud hagi muutmiseta. Kostja II märgib ka seda, et on endiselt peatatud täitemenetluse osaline ning tema õigused on riivatud ka menetluskulude tõttu.
  1. Hageja leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kostjate ja teiste tehinguosaliste tegevusest nähtub võlausaldajate kahjustamise soov. Täitemenetlust korraldatakse selleks, et välistada tagasivõitmine, seega on täitemenetlusel seos tagasivõitmisega ja hagi tuleb tagada. Haldur on kaalunud TMS § 222 alusel hagi esitamist, kuid senist kohtupraktikat arvestades oli oht, et hagi jääb tagamata, kuna hagi lubatavus oli õiguslikult ebaselge. Hagi tagamine ei riku kostja II õigusi, sest hüpoteegipidajal ei ole tema vastu isiklikke nõudeid ning korteriomandid on kostja II
  2. a jaanuaris edasi müünud. Isegi kui Riigikohus peaks leidma, et kohtute lahendid tuleb tühistada, tuleks hagi tagamine ajutiselt säilitada ning anda pankrotihaldurile võimalus esitada asjaomane hagi, uus hagi tagamise taotlus.
  3. Kostja I ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Kolleegium leiab, et kostja II määruskaebus tuleb jätta

§ 682lg 1 alusel läbi vaatamata.

9.1.

§ 682

lg 1 kohaselt jätab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, mh kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele. Nimetatud säte kehtib

§-st 695 tulenevalt ka määruskaebuse menetlemisele Riigikohtus. 9.

  1. Hageja on menetluses esile toonud, et hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamine ei riku kostja II õigusi, sest hüpoteegipidajal ei ole kostja II vastu isiklikke nõudeid ning kostja II on hüpoteekidega koormatud korteriomandid edasi võõrandanud. Kostja II on määruskaebuses märkinud, et ta on endiselt maakohtu
  2. aprilli
  3. a määruse alusel peatatud täitemenetluse osaline ning et tema õigusi on riivanud ka menetluskulud. Lõplikes seisukohtades on kostja II viidanud ka

§ 210lg-le 2.

9.3.

§ 688

lg-te 3–5 kohaselt ei tuvasta Riigikohus faktilisi asjaolusid ega uuri tõendeid, v.a menetlusõiguse normi olulise rikkumise kohta. Alama astme kohtud ei ole hageja väidetud asjaolusid tuvastanud. Seega lähtub kolleegium eeldusest (ja hagimaterjalidest nähtuvast), et kostja II on jätkuvalt peatatud täitemenetluse võlgnik. 9.3.1.

§ 696

lg 1 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale esitada määrusega puudutatud menetlusosaline. Nimetatu tähendab kaebeõigust siis, kui vaidlustatav määrus riivab või kitsendab määruskaebuse esitaja õigusi (vt ka Riigikohtu 5. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-17, p 16). 5

(8)2-19-4765 9.3.
  1. Täitemenetluse peatamine puudutab üldjuhul vaid sissenõudja õigusi, sest peatamine lükkab edasi võimaluse pöörata sissenõue võlgniku varale ning rahuldada sissenõudja nõue. Võlgniku jaoks tähendab täitemenetlus enamasti mingist varast ilmajäämist tema täitmata kohustuste tõttu, mistõttu täitemenetluse peatamine iseenesest võlgnikku üldjuhul ei kahjusta. Võlgniku huve võib täitemenetluse peatamine riivata eeskätt näiteks siis, kui edasine viivitamine tooks kaasa võlalt arvutatava viivise suurenemise. Praeguses asjas nähtub hagiavaldusest ja enampakkumise kuulutusest (III kd, tl 169 jj), et kohtutäitur oli välja kuulutanud tagasivõidetavate korteriomandite enampakkumise. Maakohtu ja ringkonnakohtu määruse täitemenetluse peatamise kohta vaidlustas täitemenetluse võlgnik (kostja II), kes nõuab täitemenetluse peatamise tühistamist ning seega sisuliselt soovib, et eelduslikult tema omandis olevad korteriomandid pandaks enampakkumisele. Enampakkumisega aga kaasneks võlgnikule enampakkumisel müüdud eseme omandi kaotus ehk majanduslikult kahjulik tagajärg. Kostja II ei ole esitanud ühtegi sisulist väidet, kuidas täitemenetluse peatamine tema õigusi kahjustaks. Kostja II ei ole vaidlustanud ka hageja väidet, mille kohaselt täitemenetluses ei täideta nõuet, mille eest oleks isiklikult vastutav kostja II. Kokkuvõttes ei ole kolleegiumi hinnangul täitemenetluse peatamise vaidlustamiseks piisav vaid formaalne võlgniku staatus. See järeldus kehtib ka juhul, kui kostja II kui täitemenetluse võlgnik on korteriomandite omanik ja/või tema vastu oleks täitmisel isiklik nõue. Ka sellisel juhul peaks võlgnik põhjendama, kuidas täitemenetluse peatamine tema õigusi riivab. 9.3.
  2. Hagi tagamise menetlusega seotud menetluskulud võivad praegusel juhul tekkida sellest, et kostja II ise on asunud hagi tagamise määrusi vaidlustama, toomata sealjuures esile, kuidas need tema õigusi riivavad.

§ 210lg 2 aga kehtib vaid kohtumenetluses, mitte täitemenetluses.

9.4. Riigikohus on eespool nimetatud põhjustel määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Kostja II ei ole ringkonnakohtu määrusest puudutatud isik

§ 696lg 1 esimese lause tähenduses.

Samadel põhjustel (vt

§ 660

lg 1) on ringkonnakohus ja maakohus ekslikult menetlenud kostja II määruskaebust maakohtu

  1. aprilli
  2. a määruse peale. Kostja II määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu ei ole alust tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määruseid.
  3. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks märkida

§ 382kohaldamise kohta järgmist.

10.1. Kui hageja taotleb hagi tagamist juba enne hagi esitamist, tuleb tal hagi tagamise avalduses

§ 382lg 1 teise lause järgi põhistada, miks hagi kohe ei esitata.

Kolleegium leiab, et kui hagi tagamise taotluses ei ole välja toodud ega

§ 235

tähenduses põhistatud ühtegi objektiivset asjaolu selle kohta, miks hagi kohe ei esitata, tuleb hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata. Enne seda annab kohus hagejale

§ 384lg 2 esimese lause järgi tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

Objektiivseks hagi kohest esitamist takistavaks asjaoluks ei saaks olla väide, et kavandatava hagi lubatavus oli hageja jaoks õiguslikult ebaselge. 10.2.

§ 382

järgsel hagi tagamisel ei saa kohus kohe kontrollida veel esitamata hagiavalduse vastamist formaalsetele nõuetele, kuid ülejäänud hagi tagamise eeldused (sh

§ 377lg-d 1, 2 ja § 381 lg 2) peavad siiski olema täidetud (vt ka Riigikohtu 16.

jaanuari

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 13 ja Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13663/94, p 13 koos viidetega varasemale praktikale). Muu hulgas tuleb kohtul hinnata kavandatava hagi õiguslikku perspektiivikust. 6

(8)2-19-4765 10.3. Kolleegium märgib, et kuigi ringkonnakohtule ei ole seaduses sätestatud tähtaega hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseks, tuleks seda kostja õigustatud huve arvestades teha mõistliku aja jooksul. Määruskaebuse lahendamine hagi tagamise menetluses peaaegu kuus kuud pärast selle esitamist ei mahu üldjuhul mõistliku menetlusaja raamidesse. 10.4.

§ 382

lg 2 esimese ja teise lause kohaselt määrab kohus hagejale hagi esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla pikem kui üks kuu. Kui hagejale määratakse hagi esitamiseks 20 päeva pikkune tähtaeg, kuid tähtaja kulgema hakkamine seotakse määruse jõustumisega, võidakse sellega eksida

§ 382

lg 2 teise lause eesmärgi vastu, võimaldades hagejale tegelikkuses hagi esitamiseks oluliselt pikema tähtaja kui üks kuu. Ka ei tulene menetlusseadustikust määruskaebuse esitamise õigust kohtumääruse peale, millega kohus andis

§ 382

lg 2 alusel tähtaja hagi esitamiseks (

§ 660lg 1).

Seetõttu ei saa pidada lubatavaks hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise sidumist hagi tagamise määruse jõustumisega. 10.5. Kohtumääruse resolutsioonis ei tule märkida, et kohtu määratud tähtajaks (täiendava) hagi esitamata jätmise korral tühistatakse hagi tagamine.

§ 382

lg 2 kolmanda lause järgi tuleb kohtul juhul, kui hagi ei esitata, lahendada hagi tagamise tühistamine eraldi sellekohase määrusega. Hagi tagamise tühistamine ei saa tuleneda (automaatselt) tingimuslikuna samast määrusest, millega kohus hagi tagamise abinõu kohaldas. Viitel

§ 382lg 2 kolmandale lausele saaks seega olla üksnes selgitav tähendus.

Küll aga puudub kohtul diskretsiooniõigus jätta hagi tagamine tühistamata olukorras, kus hageja ei esita hagi, milleks kohus talle

§ 382lg 2 alusel tähtaja määras.

  1. Lisaks soovib kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides selgitada TMS § 222 järgse hagiga seotut. 11.
  2. TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi esitatakse TMS § 222 lg 3 kohaselt võlgniku ja sissenõudja vastu. TMS § 222 järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks lg 1 kohaldamise korral on vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab TMS § 222 täitemenetluses mitteosalevale isikule sellesse täitemenetlusse sekkumise õiguse. 11.
  3. Kui TMS § 222 järgse hagi esitaja kasuks oleks kinnistusraamatusse sisse kantud keelumärge, kuid see oleks sisse kantud ajaliselt hiljem kui sissenõudja kasuks seatud hüpoteek, ei takistaks selline keelumärge täitemenetlust. Kinnistu enampakkumisel müümise järel tuleks selline keelumärge TMS § 158 lg 3 alusel kinnistusraamatust kustutada (vt ka Riigikohtu
  4. mai
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-15, p 11). Sundtäitmist takistavaks õiguseks TMS § 222 lg 1 tähenduses saab mh olla kolmanda isiku omandiõigus. Iseenesest ei ole küll välistatud võlgnikule mittekuuluva asja täitemenetluses müümine, sel juhul astub kolmanda isiku omandiõiguse asemele TMS § 222 lg 5 kohaselt õigus saada hüvitist asja enampakkumisel müümisel saadud rahast. Siiski on TMS § 222 eelkirjeldatud eesmärki silmas pidades õiguslikult lubatav hagi, milles väidetakse omandiõigust sundenampakkumisel olevale esemele. 11.
  6. Tagasivõitmise hagiga soovitakse saavutada pankrotivõlgniku omandist välja läinud vara tagasi pankrotivara hulka arvamist (vt PankrS § 119 lg 1, Riigikohtu
  7. jaanuari
  8. a otsus tsiviilasjas 7

(8)2-19-4765 nr 3-2-1-149-13, p 54 tagasivõitmise mõtte kohta), st sisuliselt väidetakse, et täitemenetluses müüdava vara omanik peaks olema pankrotivõlgnik. See on sisuliselt lähedane omandiõiguse maksmapanekule TMS § 222 tähenduses. Niisuguses olukorras võiks hageja lisaks tagasivõitmise nõudele esitada ka TMS § 222 järgse nõude vara arestist vabastamiseks, seda täitemenetluse võlgniku (kes võib tagasivõitmise hagi kostjaga kattuda) ja eriti täitemenetluse sissenõudja vastu. 11.
  1. Siiski on olukord teistsugune siis, kui täitemenetluse sissenõudja kasuks on tagasivõidetavale kinnistule seatud hüpoteek ja täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud hüpoteegi seadmise leping. Hüpoteek on majanduskäibe seisukohalt üks olulisematest tagatisvahenditest kinnislaenuturul. Hüpoteegiga tagatud nõuded on võlgniku täite- või pankrotimenetluse korral üldjuhul eelistatud teistele nõuetele. Eelistamine on vajalik osa majanduse normaalse toimimise ja laenukäibe mehhanismist (vt Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-15, p 11). Üks sellise eelistamise tagajärgedest on see, et isegi täitemenetluse peatamise korral ja kinnistu võimaliku tagasivõitmise korral pankrotivarasse jääks hüpoteek kinnistut koormama ja hüpoteegipidajal oleks õigus nõuda oma nõuete rahuldamist pankrotiseaduses sätestatud korras (viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-15, p 11). Seega ei muutuks pankrotivõlgniku õiguslik seisund oluliselt ka TMS § 222 järgse hagi esitamise ja rahuldamise korral – kui muidu peaks pankrotivõlgnik hüpoteegi tõttu taluma varem talle kuulunud kinnistu müümist täitemenetluses, siis pärast edukat tagasivõitmist peaks ta taluma talle kuuluva kinnistu müümist pankrotimenetluses. Küll aga peaks hüpoteegipidajast sissenõudja taluma nõude rahuldamisel viivitust. Seega puuduks eelkirjeldatud juhtumil TMS § 222 järgsel hagil eelduslikult õiguslik perspektiiv.

§ 371

lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta menetlusse võtmata hagiavalduse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tagada ei saa hagi, millel ei ole õiguslikku perspektiivi (vt nt Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13663/94, p 13). Täitemenetluse peatamise võiks saavutada hagi esitamisega, mis oleks suunatud hüpoteegi kustutamisele kinnistusraamatust, st kui vaidlustataks täitedokumendiks olev hüpoteegi seadmise leping (vt ka Riigikohtu
  3. mai
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-15, p 11). Sellise hagi esitamisel saaks taotleda hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist.
  5. Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud põhiasja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 13. Kostja II määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Kai Kullerkupp 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.