← Eesti

2-19-18075/10

Obsah (9)§ 150§ 171§ 1§ 31§ 23§ 29§ 22§ 65§ 86

HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Ingrid Puurvee Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2020, kell 16:30 Tallinn Tsiviilasja number 2-19-18075 Tsiv

) § 22 lg 2 p 1 sätestatule selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulusid. Arvamuse koostamisel tugines ajutine haldur vastustele, mida tema on saanud kinnistus- ja äriregistrist, Maksu- ja Tolliametist, Maanteeametist, krediidiasutustest ning võlgniku poolt antud kinnistustest. Vara Kinnisvara Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei ole ega kunagi olnud võlgniku nimele kinnistuid registreeritud. Sõidukid Liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu käesoleva aja seisuga registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Aktsiad, osakud, väärtpaberid Võlgnikul puudub seos äriühingutega. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga, tema pensionikonto saldo on LHV Pensionifond L (2. samba fond) 4193.081 osakut, mille väärtus 03.12.2019 seisuga on 7203.84 eurot. (Lisa 2). Tegemist on II samba pensioniosakutega, mis ei ole tagasivõetavad. Arvelduskontod, hoiused Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud konto Swedbank AS-s, mille jääk on 150 eurot. (Lisa 3 ja 4). Sissetulek Võlgniku palk on kõikuv 540 - 1014 eurot (bruto) (Lisa 5). Muu vara Vastavalt võlgniku kinnitusele muu vara puudub. 3

(8)Kohustused JrkNr Võlausaldaja Nõude suurus (eurodes) Märkus 1 Gelvora MG OÜ 5332,82 Bigbank AS 2010 laen 2 Bondora AS 7400,00 laenud 3 Julianus Inkasso OÜ 9946,95 laenud 4 OK Incure OÜ 1381,00 laenud 5 Era Liisingu Inkassoteenused AS 3875,46 laenud 6 Eesti Inkasso OÜ 1300,00 laenud 7 BB Finance Group OÜ 621,69 laenud 8 PlusPlus Capital AS 2953,45 laenud 9 Placet Group OÜ 938,86 laenud 10 Holm Bank AS 168,88 laen Kokku 30082,11 Nõuetele lisanduvad viivised. Täitemenetlused on peatatud. II. Võlgniku avaldused Võlgniku seletuse kohaselt oli esimene laen võetud 2015 hädavajaliku kodumasina soetamiseks. Kõikuv sissetulek ei lubanud aga täita laenukohustusi nõuetekohaselt, mistõttu võttis ta uusi laene (Lisa 6). III Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Pankrotimenetluse käigus on seega tuvastatud, et sissenõuetavaks muutunud nõuded on vähemalt 30 082,11 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, tema sissetulekuks on palk, keskmiselt kuus 626 eurot/brutos. Seega on tekkinud maksejõuetuse olukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Viimasel viiel aastal on võlgnik regulaarselt, peaaegu igakuiselt, võtnud laene, viimati 19.08.
  1. Analüüsides võlgniku konto väljavõtet on tuvastatud, et saadud laenud olid kasutatud nii igapäevaste (majapidamis-, kütte-, toidu-, meelehelahutuse jne) kulude katteks, samuti on toimunud sularaha väljavõtted. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine ja üle jõu elamine, kuna võlgniku sissetulek ei olnud piisav algusest peale laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Ajutise halduri aruande koostamise kuupäeva seisuga ei olnud tuvastatud asjaolud, mis viitaksid kuriteo tunnustega tegudele. III. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võiamlused ei ole ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastatud. IV. Ajutise halduri töö aruanne Kohtumäärusest ning pankrotiseaduse § 22 tulenevalt on ajutine pankrotihaldur selgitanud välja võlgniku vara, sh. kohustusi ning võlgniku vara puudutavaid täitemenetlusi, esitades sellekohaseid päringuid avalikele registritele ning võlgniku esindajatele. Võlgniku vara säilitamise tagamiseks taotles ajutine haldur arveldusarvete arestimist ning on koostanud ajutise halduri toimiku. Arvamuse ettevalmistamisel on ajutine haldur andnud oma hinnangu varalisele seisundile ning maksejõulisusele. Ajutise halduri töö aruanne ning tasu arvestuse käik: Vastavalt määrusele täitsin minule kui ajutisele pankrotihaldurile järgnevaid ülesandeid:
  2. Võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamiseks ning varanduslikule seisule hinnangu andmiseks: - Menetlusdokumentidega, sh. kriminaalasjades otsustega tutvumine, võlgnikuga suhtlemine, kontode analüüs - 4 tund; - Esitasin taotlusi ja päringuid kohtutäituritele, teostasin järelepärimise erinevatesse registrisse ja krediidiasutustesse võlgniku vara kohta, –0,5 tund;
  3. Koostasin ajutise pankrotihalduri aruanne ning arvamus maksejõuetuse tekkimise kohta4 tundi.
  4. Võtan osa toimuvast kohtuistungist – 0,5 tundi Muud kulud: 1) Bürookulud (üüri-, kindlustus-, sidevahendid, paber, muud kontoritarbed)– 32 eurot; 2) Tasuline päring karistusregistrisse x 4 eurot __________________________________________________________________ Kokku: 36 eurot 5
(8)Ülaltoodud ülesannete täitmiseks kulutasin 9 tundi. Juhindudes

§-st 23 palun kohtul määrata ajutise halduri tasuks 810 EUR (tund – 90 EUR), millele lisandub käibemaks 162 eurot ning vajalike kulude katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,20 eurot. Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral on pankrotimenetluse prognoositavate kulude suurus järgmine:

  1. Bürookulud (kuus 32 eurot x ca. 6 kuud + km) Side, post, dokumentide hoidmine 230,40 eurot
  2. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused 1015,20 eurot
  3. Pankrotihalduri tasu (7 tundi x 9 eurot) 756,00 eurot ________________________________________________________________________ ca. 2001,60 eurot

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks: kohtukulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Vastavalt aruandele moodustavad pankrotimenetluse prognoositavad kulud ca. 2000 eurot. Ülaltoodu alusel on näha, et hetkeseisuga puudub võlgnikul vara pankrotmenetluse kulude katmiseks. Välistatud siiski ei ole, et edaspidi laekub pankrotipessa võlgniku sissetulekust teatud osa, mille arvelt on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ning rahuldada osaliselt võlausaldajate nõudeid Ülaltoodu alusel palub haldur:

  1. Teha võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepanek tasuda kohtu deposiidina 2000 eurot pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks.
  2. Deposiidi tasumise korral l kuulutada R K, isikukood 47002145221, pankrot;
  3. Nimetada pankrotihalduriks Svetlana Pilden;
  4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
  5. Kohustada võlgnikku R K kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut;
  6. Määrata ajutise pankrotihalduri Svetlana Pilden tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot ja tehtud kulutuste katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,20 eurot ning mõista see deposiidina tasutud vahendite arvelt. Deposiidi mittetasumise korral palub haldur:
  7. Lõpetada R K, isikukood xxxx, pankrot, pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
  8. Vabastada ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden tema ülesannetest pankrotimenetluses;
  9. Tunnustada ajutise halduri tasu nõuet summas tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot ja tehtud kulutuste katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,20 eurot ning mõista võlgnikult välja.
  10. Kuna ajutise pankrotihalduri tasu ei saa katta võlgniku vara arvelt, palub haldur määrata halduri tasust 397 (lisandub käibemaks 79,40) suurune osa tasumisele riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb - Business Law Firm OÜ arveldusarvele EE481010220061434016 SEB Pank AS-s. Juhul, kui võlgnik esitab avalduse kohustustest vabastamiseks menetluse algatamiseks ning pankrot kuulutatakse välja

§ 171

lg 11 alusel, palub haldur määrata halduri tasust 397 (lisandub käibemaks 79,40) suurune osa tasumisele riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb - Business Law Firm OÜ arveldusarvele EE481010220061434016 SEB Pank AS-s. Austusega, Võlgnik on ajutisele haldurile teadaolevalt taotlenud kohtult võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku vara sisuliselt puudub, kuid kohustusi on vähemalt summas 30082,11 eurot, mistõttu kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. 7

(8)Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt

§ 171lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Svetlana Pilden tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik istungil vastu vaielnud.

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt

§ 171

lg 1 1 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale). Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas (Lubja 4, Tallinn), saalis nr 4016, 11.02.2020, kell 12:30.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 86

lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), saali nr 4016, 11.02.2020, kell 12:30. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.