← Eesti

1-20-435/10

Obsah (8)§ 424§ 68§ 66§ 50§ 16§ 56§ 74§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 31. jaanuar 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-20-435 (19278001135) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistung

) § 424 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav Ahto Kallais, isikukood 37612152748; XXX; elukoht: XXX; töökoht XXX; e-post: XXX; telefon: XXX; kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole, oli kahtlustatavana kinni peetud 25.–

  1. juunil
  2. a. Kaitsja Marko Paabumets RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 ning §-dest 306, 311, 312, 313, kohus otsustas:
  3. Süüdi tunnistada Ahto Kallais

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 210 (kakssada kümme) päevamäära, s.o 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 140 (ükssada nelikümmend) päevamäära, s.o 1400 (üks tuhat nelisada) eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka Ahto Kallaisi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.–

  1. juuni
  2. a, s.o 3 (kolm) päeva, mis vastab 9 (üheksale) päevamäärale, ning lõplikuks tasumisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 131 (ükssada kolmkümmend üks) päevamäära, s.o 1310 (üks tuhat kolmsada kümme) eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata, et Ahto Kallaisil on õigus tasuda rahaline karistus ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 109 (ükssada üheksa) eurot ning 12. kuul 111 (ükssada üksteist) eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Ahto Kallaisilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Kui kohtuotsust ei vaidlustata, jõustub see

  1. veebruaril
  2. a. Liiklusseaduse § 127 alusel on Ahto Kallais kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest 5 (viie) tööpäeva jooksul.
  3. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 189 lg 2 alusel välja mõista Ahto Kallaisilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 876 eurot; - kaitsjatasu 356,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Ahto Kallaisil on õigus tasuda menetluskulu kokku 1232,40 (üks tuhat kakssada kolmkümmend kaks eurot nelikümmend senti) eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 102,70 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu ja rahaline karistus tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Menetluskulu tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99920700005409 ning selgituseks “Ahto Kallais, otsus nr 1-20-435, menetluskulu“. Rahalise karistuse tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99920400000542 ning selgituseks “Ahto Kallais, otsus nr 1-20-435, rahaline karistus“. Menetluskulu ja rahalist karistust on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahalise karistuse ositi tasumiseks määratud tähtaegade mittejärgimisel suunatakse kogu tasumata rahalise karistuse nõue kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Kui kohtuotsust ei vaidlustata, on esimese makse tähtaeg
  4. märts
  5. a. Edasikaebe kord ja tähtaeg KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu 2

(9)kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Ahto Kallaisi süüdistatakse selles, et tema juhtis
  1. juunil
  2. a kella 18:02 paiku Tartumaal Tartu vallas XXX juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,77 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Ahto Kallais kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Ahto Kallais toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil avaldatud seisukohad Prokurör leidis, et Ahto Kallaisi süüdistus on tõendamist leidnud ning palus ta süüdi tunnistada. Prokurör leiab, et tegu on toime pandud kavatsetult. Karistuseks taotles prokurör Ahto Kallaisile 3 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga koos alkoholi tarvitamise keelu ja sotsiaalprogrammi läbimise kohustusega. 3-kuulisest vangistusest arvata lühimenetluse kohaldamise tõttu maha 1/3 ning lisaks ka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva. Lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistatavalt välja mõistetava menetluskulu võiks jätta osaliselt riigi kanda. Süüdistatav Ahto Kallais end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud ning ei soovinud ka enda ülekuulamist. Oma elukorralduse ja sissetulekute osas andis ta selgitusi, et tal on 2 ülalpeetavat ning palka saab ta kuni 3000 eurot kuus. Kaitsja leidis, et Ahto Kallais tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja palub arvestada kohtumäärusega, millega on varem selles kriminaalasjas kokkuleppemenetlusest keeldutud. Süüdistataval on põhjendatud ootus, et kohtumõistmine peaks olema ühetaoline. Kohtunik on selles määruses välja toonud, et ainuke tõend, millega saab tahtlust sisustada, on tunnistaja ütlused. Mingisuguseid joobeseisundile viitavaid tunnuseid ei nähtu ning ei ole ka kuidagi ümber lükatud, et süüdistatav oli võimeline sõitma. Süüdistatav ei ole öelnud, kui palju ta jõi. Kaitsja on seisukohal, et puudub karistamise alus ning süü küsimus ei ole tõendatud. Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kuna süüdistatav Ahto Kallais ei soovinud enda ülekuulamist kohtuistungil, saab kohus arvestada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi. Tunnistaja ütluste (tl 1–2), süüdistatava Ahto Kallaisi enda kohtueelses menetluses antud ütluste (tl 9–11), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 5) ning tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 4) tuleb lugeda tõendatuks, et Ahto Kallais juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles ise alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Tunnistaja, politseiametnik M.S. ütlustest nähtub, kuidas nemad peatasid koos paarilisega 25. juuni 2019. a õhtul väljakutsele reageerides Tartumaal XXX juures mootorsõiduki Volkswagen 3

(9)Passat registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis Ahto Kallais. Ka Ahto Kallais tunnistab, et juhtis
  1. juuni
  2. a õhtul kella 17–18 ajal mootorsõidukit ning XXX hoovi keerates tuli tema juurde politsei. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Ahto Kallais
  3. juunil
  4. a kella 18.02 ajal Tartu vallas XXX juures sõiduki Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX juhtimiselt ka kõrvaldatud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli Ahto Kallaisi suust tunda vänget alkoholi lõhna, talle tehti alkoholi tarvitamise kontroll indikaatorvahendiga ning seejärel toimetati ta tõenduslikku alkomeetrisse puhuma Tartusse Riia
  5. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on Ahto Kallaisil tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,84 +/- 0,07 mg/l, kusjuures tunnistaja kinnitusel ei saanud Ahto Kallais sõidukist väljumise ning tõenduslikku alkomeetrisse puhumise vahel midagi juua ega süüa, samuti mitte suitsetada. Ahto Kallais tunnistab, et oli enne mootorsõiduki juhtimisele asumist tarvitanud päeva jooksul alkoholi. Ta oli kodus, XXX ära joonud neli või viis 0,5-liitrist õlut A. Le Coq Premium. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Lõike 2 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui: 1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; 2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Eeltoodust tuleb järeldada, et kui mootorsõidukijuhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi ühe liitri kohta, siis võib teda lugeda alkoholijoobes olevaks. Kui mootorsõidukijuhi ühes grammis veres on 0,50–1,49 milligrammi alkoholi või väljahingatavas õhus 0,25–0,74 milligrammi alkoholi ühe liitri kohta, siis tuleb joobeseisundi tuvastamiseks lisaks tuvastada ka see, kas isikul on väliselt tajutavad tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Kuna Ahto Kallaisil on tuvastatud pärast süüdistuses toodud mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamist tõendusliku alkomeetriga alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 0,77 milligrammi ühe liitri kohta, tuleb järeldada, et ta juhtis mootorsõidukit LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes.

§ 424lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Kuna eeltooduga on leidnud tõendamist, et Ahto Kallais juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, rikkudes sellega LS § 69 lgs 1 sätestatud keeldu, tuleb kohtu hinnangul tema teos lugeda täidetuks ka

§ 424lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsed koosseisutunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab

§ 424lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis tahtlust.

Tahtlus võib olla

§ 16lg 1 kohaselt nii kavatsetus, otsene kui kaudne tahtlus.

Kohtu hinnangul ei saa järeldada, et Ahto Kallais pani temale süüks arvatava teo toime kavatsetult, seega võib tegu olla toime pandud otsese või kaudse tahtlusega. On üldteada asjaolu, et mingist kogusest mõjutab alkoholi tarvitamine negatiivselt isiku võimet ümbrust adekvaatselt tajuda ning selles esinevatele asjaoludele reageerida, sealhulgas ka tema võimet nõutava kindlusega mootorsõidukit juhtida. Ahto Kallaisil on tuvastatud mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise järgselt alkoholisisaldus väljahingtavas õhus vähemalt 0,77 mg/l. 4

(9)Tegemist ei ole väikse alkoholisisalduse määraga, samuti ei jää see LS § 69 lg 2 p-s 2 toodud vahemikku (ega mõistetavalt alla selle). Kohtu hinnangul võib sellise alkoholisisalduse puhul juba järeldada, et see mõjutab negatiivselt isiku võimet mootorsõidukit juhtida, sealhulgas võib oluliselt kahjustada tema tähelepanu ja reageerimisvõimet. Ahto Kallais on kohtueelses menetluses ütlusi andes kinnitanud, et jõi
  1. juuni
  2. a päeval ära 4–5 õlut, kuid asus siiski mootorsõidukit juhtima. Ta kinnitas, et teadis, et on joonud ja ei tohi sõita, kuid tahtis siiski ruttu ära käia. Seega kinnitavad süüdistatava enda ütlused, et ta teadis, et on alkoholi tarvitanud ning et alkoholi tarvitamise tõttu ei tohi ta sõita. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt tuli Ahto Kallaisil sõiduki peatamise järgselt suust vänget alkoholi lõhna ning peatumismärguandele ei jäänud ta kohe ka seisma. Süüdistatav ise oma kohtueelses menetluses antud ütlustes peatumismärguandele ei viita, vaid selgitab, et hoovi keerates tuli politsei tema juurde. Seega viitavad juba tunnistaja ütlused ning süüdistatava enda selgitused kohtu hinnangul sellele, et süüdistatava tähelepanu- ja reageerimisvõimes esines suure tõenäosusega mõningaid vajakajäämisi. Kuna süüdistatav on ise kinnitanud mitme pudeli õlle joomist ning seda, et sai aru, et ei tohi sõitma minna, võib ka sellest kohtu hinnangul järeldada, et ta pidi vähemalt võimalikuks pidama, et joodud alkoholist võib tal olla joobeseisund ning et see võib avaldada negatiivset mõju tema juhtimisvõimele. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt väga usutav, et sellise alkoholisisalduse määraga, nagu on tuvastatud süüdistataval, ei saaks inimene oma joobeseisundist ega selle võimalikust negatiivsest mõjust aru või ei peaks seda vähemalt võimalikuks. Kohus möönab, et süüdistatav ei pruukinud oma joobeseisundit ja sellega seonduvaid asjaolusid kindlalt teada, kuid pidi neid vähemalt võimalikuks pidama. Seega võib järeldada, et süüdistatav pidi vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et on joobeseisundis ning et see võib negatiivselt mõjutada ka tema juhtimisvõimet. Kuna sellest hoolimata asus aga süüdistatav siiski mootorsõidukit juhtima, tuleb järeldada, et ta pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuigi kohus möönab, et varasemalt on teine kohtunik keeldunud samadele kriminaaltoimiku materjalidele tuginedes käesoleva kriminaalasja lahendamisest kokkuleppemenetluses, sest ei pidanud tahtlust tõendatuks, tuleb märkida, et varasemas kokkuleppemenetlusest keeldumise määruses toodud järeldused ei ole käesolevale kohtunikule siduvad. Kuna kriminaalasja praegu lahendaval kohtunikul ei ole Ahto Kallaisi tahtluse osas kahtlusi tekkinud, siis tuleb tema tegevuses lugeda täidetuks ka

§ 424lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu subjektiivne külg.

Kohus ei ole tuvastanud Ahto Kallaisi puhul süüd ega õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. Seega tuleb ta esitatud süüdistuses

§ 424lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, kuid lisaks tuleb kohtul arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ahto Kallaisi süü suuruse hindamisel tuleb arvestada tema väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldust, mis jäi napilt üle LS § 69 lg 2 p-s 1 toodud piirmäära. Kriminaalasja materjalides ei ole viiteid sellele, et süüdistatava kehalised või psüühilised reaktsioonid ja funktsioonid oleksid olnud väliselt märkimisväärselt häirunud. Samas on tuvastatud see, et süüdistatav ei jäänud politsei peatumismärguandele koheselt seisma, vaid sõitis mõnevõrra edasi, ning süüdistatav ise ei ole peatumismärguandele üldse viidanud, mistõttu teatud häirumist tema tähelepanus ja reageerimises võib siiski järeldada. Ei ole teada, et süüdistatav oleks põhjustanud reaalselt liiklusohtlikku olukorda või oleks tekitanud kellelegi oma teoga 5

(9)kehalist või varalist kahju. Süüdistatava enda ütluste põhjal võib järeldada, et mootorsõidukiga ei läbinud ta väga pikka vahemaad ning vastupidist informatsiooni ei tulene ka muudest kriminaaltoimiku materjalidest. Tegu on toime pandud XXX õhtusel ajal ning kohtu hinnangul võib eeldada, et ilmselt ei olnud sealne liiklustihedus sedavõrd suur, kui näiteks tavapäraselt tipptunnil linnaliikluses. Ka võib eeldada, et sõiduki liikumiskiirus ei saanud olla sedavõrd suur, kui näiteks maanteel liikudes. Seetõttu võib ka süüdistatava loodud potentsiaalset ohuolukorda lugeda mõnevõrra väiksemaks ja selle võimalikke negatiivseid tagajärgi vähemohtlikeks. Seega kokkuvõttes ei saa süüdistatava süüd pidada väga suureks. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust, mida ta on avaldanud kohtueelses menetluses ülekuulamisel. Raskendavate asjaolude esinemist kohus tuvastanud ei ole. Karistusregistri väljatrüki (tl 12–14) kohaselt ei ole Ahto Kallaisil varasemast kehtivaid kriminaalkaristusi. Tal on 4 kehtivat väärteokaristust, kuid arvestades karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-st 11 tulenevat karistusandmete registrist kustutamise tähtaega ja

§-st 82 tulenevat otsuse täitmise aegumise tähtaega, on tõenäoline, et ka need karistused peaksid olema praeguseks arhiveeritud. Seega tuleb lugeda, et tegemist on varem karistamata isikuga. Arvestades ülaltoodud asjaolusid hindab kohus Ahto Kallaisi süü keskmiseks. Süüdistataval on olemas töö Soome Vabariigis ning tema igakuine sissetulek on kuni 3000 eurot. Kohtueelses menetluses ütlusi andes on ta selgitanud, et käib XXX kahe nädala kaupa. Alkoholi tarvitab ta enda sõnul keskmiselt kaks korda kuus ning XXX olles ei tarvita. Samas on ta kohtueelses menetluses täitnud alkoholi tarvitamise osas XXX (tl 21), mille tulemus viitab võimalikule alkoholi kuritarvitamisele. Arvestades nimetatud asjaolu ja toimepandud kuritegu, tuleb järeldada, et alkoholi tarvitamine võib suurendada ka süüdistatava edasise õigusvastase käitumise ohtu, mistõttu oleks otstarbekas sellega tegeleda. Karistuse kaudu saaks probleemiga tegeleda juhul, kui kohus mõistaks talle vangistuse ning jätaks selle

§ 74alusel koos käitumiskontrolliga täitmisele pööramata.

Sel juhul võiks aga sattuda ohtu ka süüdistatava töötamine tema praeguses töökohas, arvestades, et töökoht on tal XXX ning seega ei pruugi kriminaalhooldusametnik suure tõenäosusega teda töötamiseks vajalikeks ajavahemikeks XXX lubada, kuna see segaks registreerimiskohustuse ja kriminaalhoolduseks koostatava hoolduskava täitmist. Kuna töökoha kaotamine võiks aga süvendada ka süüdistatava alkoholi tarvitamist (enda sõnul ta vähemalt XXX olles alkoholi ei tarvita), siis ei saa välistada, et kokkuvõttes võiks see avaldada süüdistatava käitumise muutmisele hoopis negatiivset mõju. Õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades arvestab kohus seda, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on meie ühiskonnas praegu laialt levinud probleem, tegemist on ohtliku käitumisega, mille tagajärjed võivad olla potentsiaalselt rasked ning seetõttu on vajalik saata ka ühiskonnale signaal, et sellist käitumist ei saa aktsepteerida. Siiski leiab kohus, et arvestades Ahto Kallaisi süü suurust, kergendava asjaolu esinemist, süüdistatava isikut ja tema varasemat elukäiku iseloomustavaid andmeid ning võimalust mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, ei ole põhjendatud ega otstarbekas mõista talle karistuseks vangistust. Karistuse eesmärke on kohtu hinnangul võimalik ja parem saavutada rahalise karistuse mõistmisega, mille määr peaks jääma alla sanktsiooni keskmist.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus mõista kuriteo eest rahalise karistuse 30–500 päevamäära. Lõike 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel ning kohus võib päevamäära suurust erandlike asjaolude tõttu ka vähendada või süüdlase elatustasemest lähtudes suurendada, kuid arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Lõike 3 kohaselt lähtutakse keskmise päevasissetuleku arvutamisel süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale 6

(9)vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kohus leiab, et Ahto Kallaisi on põhjendatud karistada 210 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Kuna kriminaalmenetlust alustati Ahto Kallaisi suhtes
  1. a, tuleb tema keskmise päevasissetuleku arvutamisel lähtuda tema
  2. a tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 18) nähtub, et
  3. a oli Ahto Kallaisi keskmine päevasissetulek XXX eurot. Seega arvestab kohus päevamäära suuruseks XXX eurot, mistõttu on Ahto Kallaisi rahaline karistus summas 2100 eurot. Kuna kohus lahendab kriminaalasja lühimenetluses ning KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, tuleb Ahto Kallaisi vähendatud karistuseks lugeda 140 päevamäära ehk 1400 eurot. Kuivõrd Ahto Kallais oli aga kriminaalasjas 25.–
  4. juunil
  5. a ka kahtlustatavana kinni peetud (tl 6–8), tuleb nimetatud karistusest arvestada maha tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg.

§ 68

lg 1 kohaselt vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse 3 päevamäära, seega tuleb lõplikuks karistuseks lugeda rahaline karistus 131 päevamäära ehk 1310 eurot.

§ 66

lg 1 kohaselt võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata rahalise karistuse tasumise ositi. Lõike 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Arvestades Ahto Kallaisile mõistetud ja tasumisele kuuluva rahalise karistuse suurust, süüdistatava sissetulekut, temal 2 alaealise ülalpeetava olemasolu ning asjaolu, et lisaks rahalisele karistusele tuleb süüdistataval kohtuotsuse kohaselt tasuda ka menetluskulu, leiab kohus, et on põhjendatud anda süüdistatavale võimalus tasuda rahaline karistus osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 109 eurot ning 12. kuul 111 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

§ 424

lg 3 kohaselt võib kohus kohaldada

§ 424

lg-s 1 sätestatud teo eest lisakaristusena ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates 3 kuust.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni 3 aastaks. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri uurija S.S. õiendi (tl 15) ja Ahto Kallaisi kohtueelses menetluses antud ütluste põhjal on alust järeldada, et Ahto Kallaisil oli temale süüks arvatava teo toimepanemise ajal ning on ka praegu olemas B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Arvestades nimetatud asjaolu, süüdistatava poolt toime pandud kuriteo üldist ohtlikkust, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise potentsiaalseid raskeid tagajärgi, süüdistatava tegevust ja suhtumist iseloomustavaid asjaolusid ning süüdistatava võimalikku alkoholi kuritarvitamist, mis võib mõjutada ka tema edasist õigusvastase käitumise avaldumist, leiab kohus, et on põhjendatud kohaldada Ahto Kallaisi suhtes lisaks põhikaristusele LS § 50 lg 1 p 1 alusel ka lisakaristust. Kuigi käesoleval juhul ei saa kriminaaltoimiku materjalide põhjal järeldada, et süüdistatav oleks mootorsõiduki juhtimisel olnud märkimisväärselt ebaadekvaatne, oleks teiste liiklejate elu, tervist või vara otseselt kahjustanud või oleks loonud reaalse ohuolukorra, tuleb kohtul arvestada seda, kui kergekäeliselt süüdistatav mootorsõidukit juhtima asus. Ta oli teadlik eelnevast alkoholitarvitamisest ning sellest, et ei tohi sõitma minna. Enda selgituste kohaselt ei olnud tal vaja sõita ka pikka maad. Kohtu hinnangul näitab see süüdistatava hoolimatut suhtumist mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise kui potentsiaalselt väga ohtliku ning laialdast taunimist vääriva tegevuse osas. Sellise suhtumise tõttu on oht, et alkoholi tarvitamist jätkates võib süüdistatav asuda sama kergekäeliselt mootorsõidukit joobeseisundis juhtima ka edaspidi. Seetõttu on süüdistatava edasise käitumise mõjutamise ja 7

(9)üldpreventiivsete eesmärkide saavutamise huvides kohtu hinnangul vajalik kohaldada tema suhtes ka minimaalmääras lisakaristust ning võtta temalt ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohus leiab, et süüdistatavale mõistetud põhikaristus ja kohaldatud lisakaristus vastab kogumis süüdistatava süü suurusele, samuti ei ole kohus tuvastanud lisakaristuse kohaldamisele muude takistuste esinemist. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskuluks muu hulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
  1. detsembri
  2. a määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates
  3. jaanuarist
  4. a kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus hetkel 876 eurot. Ahto Kallaisi kaitsja on esitanud kohtueelses menetluses kaitsjatasu taotlused kokku summas 162 eurot ning kohtumenetluses summas 226,80 eurot. Kohus leiab, et kohtumenetluses esitatud kaitsjatasu taotlus on põhjendatud rahuldada üksnes osaliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikus ulatuses kaitsja taotletud tasu kohtuistungil osalemise aja eest kokku 81 euro ulatuses (lisaks käibemaks 16,20 eurot), kuid põhjendatud ei ole kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise aja eest taotletav kaitsjatasu. Kohus arvestab, et kriminaalasja toimikus olevate materjalidega on kaitsja suures osas tutvunud juba enne varasemat kriminaalasja saatmist kohtusse kokkuleppemenetluses. Kriminaaltoimiku materjalidele on lisandunud vaid kokkuleppemenetlusest keeldumise määrus ja süüdistusakt, süüdistuse sisu ega tõendikogum muutunud ei ole. Kohus möönab, et sellises olukorras saab eeldada, et kaitsja tutvub kokkuleppemenetlusest keeldumise määrusega, vaatab üle süüdistusakti ning võimalik, et üritab leida ja tutvuda ka kohtupraktikaga/õiguskirjandusega, mis võivad kaitseülesande täitmisel muutunud olukorras tähtsust omada. Arvestades aga käesoleva kriminaalasja sisu ning kaitsja poolt kohtuistungil avaldatud põhjendusi, ei saa kohtu hinnangul järeldada, et kaitsja ajaressurss kohtumenetluseks ettevalmistamisel saanuks või võinuks olla põhjendatult sedavõrd suur, nagu on märgitud kaitsjatasu taotluses. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks saab kaitsja ajaressurssi kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel pidada maksimaalselt kolme pooltunni ulatuses, s.o summas 81 eurot (lisaks käibemaks 16,20 eurot). Kokku tuleb menetluskulu hulka seega arvata kaitsjatasu summas 356,40 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu (v.a KrMS §-s 182 sätestatud erandid, mis seonduvas tsiviilhagi ja avalikõigusliku nõudeavaldusega). Lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et Ahto Kallaisilt on põhjendatud välja mõista menetluskuluna sundraha 876 eurot ning kaitsjatasu 356,40 eurot. Menetluskulude riigi kanda jätmise aluseid kohus tuvastanud ei ole. Samas on kohtu hinnangul alust arvata, et kogu menetluskulu korraga tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Arvestades väljamõistmisele kuuluva menetluskulu kogusummat ning asjaolu, et lisaks menetluskulule tuleb süüdistataval tasuda ka rahalist karistust, on kohtu hinnangul põhjendatud anda süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 102,70 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 8
(9)/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.