Obsah (4)

§ 207§ 203§ 48§ 19

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2019, Tartu Haldusasja number 3-19-113 Haldusasi Sergei Olari kaebus 1.2

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse esitaja määruskaebuse põhjendused käsitlevad vaid kaebuse tagastamisega seonduvat. Seega on määruskaebuse esitaja ringkonnakohtu hinnangul vaidlustanud Tartu Halduskohtu 22.08.

1. a määrust osaliselt ning esitanud määruskaebuse ainult Tartu Halduskohtu 22.08.
2. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.08.
4. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja siseveendumuse kohaselt ei ole halduskohtu 22.08.
2. a määruse resolutsiooni p 1 õiglane, ei anna alust Tartu Halduskohtu 22.08.
3. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks ja asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks saatmiseks. Ka määruskaebuse esitaja ise märgib määruskaebuses, et juriidiliselt on halduskohtu 22.08.
4. a määrus õige. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga halduskohtu määruse õigsuse osas.
5. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus ei ole määruskaebuse esitajat suunanud Päästeameti asemel kindlustusseltsi ERGO poole pöörduma. Halduskohus on määruskaebuse esitajale vaid selgitanud, et halduskohus tõlgendas kaebust selliselt, et määruskaebuse esitaja taotleb Päästeametilt avalik-õigusliku nõudena kahjuhüvitist. Lisaks selgitas halduskohus määruskaebuse esitajale, et määruskaebuse esitajal on etteheiteid kindlustuslepingu alusel ERGO poolt talle makstud hüvitise osas, siis sellise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid eraõiguslikud vaidlused lahendatakse maakohtus.
6. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.08.
7. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
8. Määruskaebuse esitaja taotles määruskaebuses ringkonnakohtult haldusasjade nr 3-19-113 ja 3-19-411 liitmist, kuna need käsitlevad sama probleemi.

§ 48

lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

§ 19

lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja 3 lihtsamat lahendamist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et ringkonnakohus tegi 29.08.2019 haldusasjas nr 3-19-411 lahendi. Seega ei ole haldusasi nr 3-19-411 enam ringkonnakohtu menetluses. Kuivõrd vaid üks haldusasi, mille liitmist määruskaebuse esitaja soovib, on ringkonnakohtu menetluses, ei ole ringkonnakohtul võimalik haldusasju liita. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse haldusasjade nr 3-18-113 ja 3-19-411 liitmiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4