Avaldaja esitas 26.02.2018 ennistamise avalduse. Kohtutäituri abi avaldust ei rahuldanud ja teatas sellest avaldajale e-posti teel. Pärast teate saamist, et kohtutäituri abi ei rahulda avaldaja tähtaja ennistamise avaldust, pidanuks avaldaja esitama kaebuse kohtutäituri tegevuse peale 10 päeva jooksul selle teadasaamisest. Kaebust kohtutäituri tegevusele/tegevusetusele ei ole avaldaja esitanud. Läbimata on kohtueelne kaebemenetlus. Avaldaja ei ole teinud endast olenevat, et läbida kohtueelne menetlus (vt Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-122-15, p 13 ja nr 3-2-1-102-09, p 9). Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kaebusega, puudutatud isiku seisukohaga ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja kohtusse pöördunud isikuna ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Selle korra rakendamise võimalus on minetatud, mistõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 1 alusel kaebuse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus. Kohus lahendab kaebuse. Täitemenetluse seadustiku (
) § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 10 päevane kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Avaldaja kohtutäiturile kaebust esitanud ei ole. Kuna avaldaja esitas kohtutäiturile tähtaja ennistamise avalduse, mitte kaebust, puudub käesoleval juhul
§-s 217 nimetatud kohtutäituri otsus.
Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas TsMS § 475 lg 1 p-ga 15 ja
MS § 477 lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
Käesolevas asjas kohtutäituri otsust, mille peale avaldaja oleks saanud kaevata, ei ole. Avaldaja poolt kohtule esitatud kaebusest on väljaloetav, et kaebus on esitatud kohtutäituri 26.02.2018 otsuse peale. Otsusena on avaldaja kaebuse lisana esitanud kohtutäituri abi e-kirja, milles avaldaja tolleaegset esindajat teavitatakse sellest, et avaldajale kui võlgnikule on koos kohtuotsusega vanglasse kätte toimetatud allkirja vastu 27.07.2017 täitmisteade. Seega on väär väide, et tal (avaldajal) ei olnud võimalust dokumentidega tutvuda. E- kirja on kohtutäituri abi saatnud vastuseks avaldaja esindaja 25.02.2018 e-kirjale, milles teatatakse täiteasjas 2 027/2017/1233 tähtaja ennistamise avalduse esitamisest (lk 2). Samasugune avaldus sisaldub täitetoimikus (lk 30). Täitetoimikus on ka avaldaja esindaja avaldus tähtaja ennistamiseks täiteasjas 027/2017/1233 (lk 31). Avalduses märgitakse, et kuigi avaldaja on õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale on aegunud, leiab avaldaja, et kohtutäituri tegevus rikub tema õigusi ja jätkuvalt soovib ta esitada kaebuse. Seoses sellega, et avaldaja võimalused täitedokumentidega tutvuda on olnud piiratud vanglas viibimise tõttu ja tal puudus asjas õigusabi, palub avaldaja ennistada kaebuse esitamise tähtaja TsMS § 217 lg 2 alusel. Avaldaja ei ole väitnud, et ta kaebuse, mille tähtaja ennistamist taotles, kohtutäiturile esitas. Sellist kaebust ei ole avaldaja esitanud ka kohtule. Vastavalt TsMS § 67 lg 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 68 lg 1 kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus ning lg 2 kohaselt tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. See tähendab, et koos tähtaja ennistamise avaldusega oleks avaldaja pidanud esitama kohtutäiturile ka kaebuse, mille esitamise tähtaja ennistamist ta taotles. Kaebust avaldaja ei esitanud. Erialases kirjanduses (Täitemenetlusõigus, 2.trükk, Anneli Alekand, Tallinn 2011, lk 165) on väljendatud seisukoht, et kaebuse esitamiseks ettenähtud 10-päevast tähtaega saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse eeskujul. Seega on kohtu viited TsMS-le asjakohased. Täitetoimikus olevast täitmisteate kättetoimetamise aktist 027/2017/1233 nähtuvalt on avaldajale kätte toimetatud täitmisteade 28.07.2017 Jõhvis, Ülesõidu tn 1 (lk 29). Kuivõrd avaldaja kohtutäiturile kaebust ei esitanud, ei saanud kohtutäitur seda lahendada. Ka ei saanud kohtutäitur otsustada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise üle, kuna avaldaja kohtutäiturile kaebust ei esitanud, avaldaja esitas vaid tähtaja ennistamise avalduse. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus avaldaja kaebuse kui alusetu rahuldamata. Avaldaja poolt taotletud kaebuse esitamise tähtaja ennistamine kuulub vastavalt
MS § 172 lg-test 1 ja 10 jätab kohus avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu (15 eurot) avaldaja kanda ja mõistab selle avaldajalt välja riigituludesse TsMS § 179 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.