Obsah (13)

§ 113§ 492§ 1043§ 1045§ 1050§ 1054§ 1057§ 132§ 137§ 1131§ 76§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25. jaanuaril 2019 t

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni nõude täitmiseni AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks

1. Välja mõista Feraru OÜ-lt võla sissenõudmiskulu 40 (nelikümmend) eurot AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks
2. Hagimenetluse kulud jätta solidaarselt A B ja Feraru OÜ kanda
3. Välja mõista A Blt ja Feraru OÜ-lt solidaarselt 1 Edasikaebamise kord menetluskulu 200 (kakssada eurot) ja viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel Hageja nõue 1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (edaspidi hageja) palus kohtule A B (edaspidi kostja 1) ja Feraru OÜ (edaspidi kostja 2) vastu esitatud hagis välja mõista solidaarselt põhinõudena kahju 1336,15 eurot ja viivis

§ 113

lg 1 sätestatud määras 07.03.2018 seisuga 3,80 eurot ja alates 07.03.2018 viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning välja mõista kostjalt 2 hageja kasuks võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Hagiavalduse asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt kindlustas hageja xxx AS sõidukid, sealhulgas sõiduki xxx (xxx) grupipoliisiga nr xxx (edaspidi sõiduk xxx). 29.11.2017 sai hageja kindlustusvõtjalt teate kahjujuhtumist ja kahjuavalduse, mille kohaselt sai sõiduk Xxx kahjustada. Kahju toimus 28.11.2017 kell 10:40 AS-i xxx territooriumil, xxx. Kahjuavalduse kohaselt tagurdas AS-i xxx kasutuses olevale pargitud sõidukile Xxx otsa kostja 2 üüritud korvtõstuk, mida juhtis kostja
2. Sõiduki Xxx remondiks tegi kalkulatsiooni xxx AS 1831,38 eurot koos käibemaksuga. xxx AS esitas kindlustusvõtjale remondiarve 1526,15 eurot ilma käibemaksuta. Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale kahju ilma käibemaksuta 1336,15 eurot, omavastutus 190 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kuna kahju põhjustas majandustegevuse käigus kostja 1, kes on eelduslikult kostja 2 töötaja, esitas hageja kostjale 2 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude ja palus kahju hüvitada hiljemalt 22.02.
3. Kostjad ei ole hagejale kahju hüvitanud. Kuna kahju hüvitamise tähtaeg on möödunud, siis on kahju muutunud sissenõutavaks.
4. Hageja hinnangul on kostja 1 põhjustanud oma teoga sõidukile Xxx lepinguvälise õigusvastase kahju, kuna tagurdas korvtõstukiga otsa pargitud sõidukile Xxx, mille tagajärjel sai Xxx kahjustada. Hagejale on

§ 492lg 1 alusel läinud üle kahjustatud sõidukiomaniku nõue kostjate vastu.

Kostja peab õigusvastaselt kahju tekitanud isikule kahju hüvitama

§ 1043

,

§ 1045

lg 1 p 5,

§ 1050lg 1 alusel.

Kostja 2 vastutab mootorsõiduki valdajana ka riskivastutuse sätete alusel (

§ 1054

lg 1,

§ 1057

). Korvtõstuk, millega kahju põhjustati, on varustatud mootoriga ning on võimeline mootori jõul liikuma. Kostja 1 tegu on eelduslikult õigusvastane.

§ 132

lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud 1831,38 eurot, millest hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel 1336,15 eurot. Kostja 1 ja kostja 2 vastutavad kahju eest solidaarselt

§ 137lg 1 alusel (3-2-1-19-08 p 11).

4. Kostja 2 on rahalise kohustuse tasumisega viivises, mistõttu palub hageja välja mõista

§ 113

lg 1 alusel viivise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni

§-s 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis perioodi 23.02.2018 – 07.03.2018 ehk 13 päeva eest on 3,80 eurot. Kostja 2 on majandustegevuses 2 tegutsev isik.

§ 1131

kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja vastuväited

1. Kostja tegi ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga ja kahju hüvitamisega 50% ulatuses. Vastuväidete kohaselt on kostjad hüvitanud omavastutuse 190 eurot. Kostjad vaidlustasid remonditööde maksumuse ja esitasid kohtule omalt poolt hinnapakkumised sõiduki remonditöödele. Kohtuotsuse põhjendused
2. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja oli xxx AS-ile kuuluva sõiduki Xxx xx kindlustusandja; et 28.11.2017 kell 10:40 toimus AS-i xxx territooriumil, xxx kahjujuhtum, mille kohaselt tagurdas AS-i xxx kasutuses olevale pargitud sõidukile Xxx otsa kostja 2 üüritud korvtõstuk, mida juhtis kostja 1; et hageja hüvitas kannatanule kahju ja esitas kostjale 2 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude paludes kahju hüvitada hiljemalt 22.02.2018 ning et kostjad ei ole hagejale kahju hüvitanud.
3. Pooled vaidlevad kahju suuruse üle. 8.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Hagejale on

§ 492lg 1 alusel läinud üle kahjustatud sõidukiomaniku nõue kostjate vastu.

9. Kohtule esitatud kahjuteate, kahjuavalduse, maksekorralduse, remondikalkulatsiooni, remondiarve ja kahjunõudega (lk 4 - 11) on hagiavalduses toodud vaidlustamata asjaolud tõendatud. 10.

§ 132

lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Sõiduki Xxx remondikalkulatsiooni ja arvega (lk 5-9) on tõendatud, et xxx AS remonditööde maksumuseks oli 1831,38 eurot koos käibemaksuga. xxxAS esitas kindlustusvõtjale remondiarve 1526,15 eurot ilma käibemaksuta.

1. Kostjate esitatud xxx OÜ sõiduki Xxx remondikalkulatsioonist nähtuvalt on sõiduki remondi maksumuseks käibemaksuga 1174,33 eurot (lk 59-61), xxx pakkumine 650-700 eurot, millele lisandub käibemaks (lk 62-63), xxx OÜ värvimistööde maksumuseks 200 eurot (lk 64) ning xxx OÜ remonditööde kalkulatsioonist nähtuvalt on maksumuseks 1530 eurot käibemaksuga (lk 65).
2. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostjate esitatud xxx OÜ kalkulatsioon, mis on kõige üksikasjalikum, ei sisalda võrreldes xxx AS-i remondikalkulatsiooniga kõiki sõiduki Xxx remondiks vajalikke töid nagu roostetõrjet ja parema esitiiva värvimist ning kui sõiduki detail saab kahjustada ja värvitakse üle, siis värvi hajutatakse ka külgnevatele keredetailidele, et ei jääks silmaga nähtavat toonivahet remonditud keredetaili ja külgnevate detailide vahel. Kuna käesoleval juhul sai kahjustada parem porilaud, siis oli põhjendatud värvida üle ka külgnev detail - parem esitiib. 3
3. xxx OÜ remonditööde kalkulatsioonides ei ole samuti nimetatud kõiki xxx AS-i kalkulatsioonis nimetatud remonditöid ning osaliselt on hinnapakkumuses aluseks võetud kasutatud tagavaraosade hinnad. Teised kalkulatsioonid - xxx pakkumine ja xxx OÜ sisaldavad üksikuid töid. Seega ei ole kostjate esitatud remonditööde kalkulatsioonid ja hinnapakkumised täies ulatuses võrreldavad hageja esitatud kalkulatsiooniga, mistõttu ei saa kohus nendele tuginedes pidada sõiduki remondi maksumust põhjendamatuks ja kahjuhüvitist vähendada. 14.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ 1050

lg 1 alusel saab eeldada kostja 1 süüd, kuna kostja 1 tagurdas korvtõstukiga otsa pargitud Xxxile. Kostja ei ole väitnud süü puudumist. 15.

§ 1054

lg 1 kohaselt kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Kahju põhjustas kostja 1, kes on kostja 2 töötaja. Kuna kahju tekkis kostja 2 majandustegevuse käigus, siis vastutab kostja 2

§ 1054lg 1 alusel kostja 1 poolt põhjustatud õigusvastase kahju eest.

16. Järelikult tuleb hagi tuginedes

§ 492

lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1050 lg 1, § 1054 lg 1 ja § 132 lg 3 kahju hüvitamise nõudes 1336,15 eurot rahuldada.

§ 137lg 1 alusel vastutavad kostjad kahju eest solidaarselt.

17. Hagejal on õigus tulenevalt

§ 101lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1 ja Ts

MS § 367 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega tuleb lisaks põhinõudele kostjatelt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 1336,15 eurot

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest 23.02.2018 kuni täitmiseni, millest hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud 3,80 eurot. 18.

§ 1131

kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja 2 on majandustegevuses tegutsev isik, mistõttu tuleb temalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot hageja kasuks. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostjate kui solidaarvõlgnike kanda solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 4
2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 200 eurot ja 4PS OÜ poolt osutatud õigusabi 265 eurot. Hageja kinnitas, et õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, sest 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1) ja et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega.
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Kohus on seisukohal, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista menetluskulu riigilõiv 200 eurot hageja kasuks. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb menetluskuludelt välja mõista viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

1. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
2. Kuivõrd hagejat 4PS OÜ nimel esindanud A L ei ole TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi kvalifikatsiooninõude täitmata jätmise tõttu õigust olla kohtus lepinguliseks esindajaks, siis tuleb hageja esindamise ja õigusabi osutamisega seotud menetluskulud kostjatelt jätta välja mõistmata.
3. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.06.2016 lahendi 3-2-1-48-16 p-s 11 asus kolleegium järgmisele seisukohale: “Kolleegium leiab põhimõtteliselt, et kui menetlusosalist esindanud isikul ei olnud TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi kvalifikatsiooninõude täitmata jätmise tõttu õigust olla kohtus lepinguliseks esindajaks, ei ole kohtul ka põhjust mõista teiselt menetlusosaliselt välja selle isikuga seotud kulud. Nii on see ka juhul, kui kohus teadlikult sellise isiku menetlusse lasi või jättis isiku kvalifikatsiooni kontrollimata. Kolleegium märgib, et kohtul on kohustus kontrollida esindaja esindusõigust ja esindajaks olemise lubatavust kogu menetluse vältel ja seda sõltumata vastaspoole väidetest. Esindajaks olemise lubatavust saab kontrollida ka menetluskulude kindlaksmääramise faasis, iseäranis, kui vastaspool on esitanud sellekohase vastuväite. Kui esindaja jätab menetlusosalisele teatamata, et esindajale esinduslepingu alusel tasutud õigusabikulusid ei saa hagi rahuldamise korral teiselt poolelt välja nõuda, võib tegemist olla esindaja ja esindatava vahelise lepingu rikkumisega, mida ei saa lahendada menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise käigus. Kolleegium märgib, et eelnev ei mõjuta iseenesest lepingulise esindajana menetlusse lastud isiku poolt esindatava nimel tehtud menetlustoimingute kehtivust.“.
4. Seega ei mõjuta kohtupraktika järgi menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmist asjaolu, et kohus lubas TsMS § 405 lg 1 p 4 alusel lihtmenetlusse hageja esindajana seaduses nimetamata isiku. Järelikult tuleb hageja lepingulise esindaja kulu jätta hageja enda kanda. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6