2-19-2037 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 20. juuni 2019 Tsiviilasja number 2-19-2037 O L vs R J L elatise

§ 101lg 1).

2018.a oli elatise miinimummääraks 250 eurot. Alates 01.01.2019 on elatise miinimummääraks 270 eurot. 1 2-19-2037 Menetluskulude jaotus Jätta kohtu poolt tõlgitud menetlusdokumentide tõlkekulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank) või arvelduskontole nr EE571010220229377229 (SEB Pank) või arvelduskontole nr EE221700017003510302 (Luminor Bank). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud 1. Hageja O L (seadusliku esindaja A K kaudu) esitas 07.02.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja R J Li vastu, milles palub välja mõista kostjalt hagejale elatise miinimumsummas. Kohus võttis hagi menetlusse 06.03.2019 ja kohustas kostjat hagile vastama. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale 04.aprillil 2019 kätte toimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 13.11.2007 nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel. Kostja ei ole hagiavaldusele kirjalikku vastust esitanud. Kostjale on 17.05.2019 saadetud kohtukutse 18.06.2019 kohtuistungile. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja ei teatanud kohtule ilmumata jätmise põhjustest. Kohtu seisukoht 2. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (

) § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust 2 2-19-2037 elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (

§§ 96

ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt, kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2. Hageja palub mõista välja elatise igakuiselt miinimumsummas. Eesti Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 kohaselt oli alates 01.01.2018 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli 2018.a elatise miinimummäär 250 eurot. Eesti Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 270 eurot kuus. Kuna elatise nõue on esitatud seaduses sätestatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Kostja on hagejale isa ja hageja on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud ning kohus rahuldab hageja nõude täielikult. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas alates 01.07.
3. Hagejale välja mõistetud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole iga kalendrikuu eest ette. Kohus rahuldab ka hageja tagasiulatuva elatise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.07.2018-30.06.2019 eest kokku summas 3120 eurot, sh 01.07-31.12.2018 eest 1500 eurot ja 01.01.- 30.06.2019 eest 1620 eurot.
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kohtu poolt tõlgitud menetlusdokumentide tõlkekulud vastavalt Nõukogu määrusele (EÜ) 18.12.2008 nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes) riigi kanda ja muud menetluskulud kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole pooltel hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 3