Obsah (5)

§ 113§ 802§ 774§ 76§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2019 Tallinn, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-18195 Tsiviilasi ML Express OÜ hag

) § 108 lg 1, ja

§ 113lg 1 ning arve alusel.

CMR ei reguleeri tavapärast siseriiklikku vaidlust arvest tuleneva nõude tasumises osas, mistõttu tuleb rakendada hagiavalduses ja eelpool nimetatud

-st tulenevaid põhimõtteid ja regulatsiooni.

§ 802ei ole käesolevas kaasuses rakendatav. Vastavalt Ts

ÜS § 147 lõige 3 kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. 3. 15.05.2019 lõplikes seisukohtades nõustub hageja seisukohaga, et pooltevahelist õigussuhet reguleerib, sh kaupade autoveolepingute osas CMR konventsioon ning Eesti siseriiklik õigus võlasuhet puudutavas osas, st vaidlusalusele tasu maksmise kohustuse täitmist. Hageja teostas kostjale rahvusvahelist transporti Stockholmist Tallinna, millest põhiosa veose vedamisest toimus merel.

§ 774

lg 3 kohaselt ei kohaldata

1. peatüki
2. jaos sätestatut veose vedamisele merel. Rakendada tuleks TsÜS-is sätestatud nõude aegumise norme (3 aastat), mille kohaselt hagiavalduse esitamise ajal ei olnud nõue veel aegunud. Hageja leiab, et kostja on tahtlikult tekitanud hagejale kahju, jättes õigeaegselt 01.1.2.2015 tasumata arve nr 151779 summas 744.- eurot (rahalise kohustuse täitmata jätmine ei ole vabandatav). Antud juhul on tegemist kaasusega, kus hageja ja kostja vahel on sisuliselt sõlmitud 2 eraldi lepingut: CMR konventsiooni kohane autoveoleping ning müügileping – võlgnik on arve kätte saanud ning tal tekib arve alusel võlaõiguslik suhe ning kohustus saadud arve tasumiseks etteantud müügilepingu tingimustel. Kostja ei ole ka eelnevalt müügilepingu tingimustele, sh viivise määr, vastu vaielnud. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3. Kostja tunnistas 25.03.2019 seisukohas hagi põhinõude osas ning täitis pärast hagi menetlusse võtmist nõude summas 200 eurot. Kostja arvates puudus poolte vahel kokkulepe seadusjärgsest suurema viivisemäära kohaldamiseks. Samuti leidis kostja, et nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist.

§ 802lg 1 kohaselt vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta.

Vastavalt saatelehele anti veos saajale üle 06.11.2015 ning aegumistähtaeg hakkas kulgema 07.11.2015 ja seega oli hagi esitamise viimane tähtaeg 06.11.

1. Hageja esitas hagi kohtusse 30.11.
2. 08.02.2019 kostja poolt osalise arve tasumine ja põhinõude tunnustamine, ei katke aegumine. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-169-15 punktis 11 leidnud, et kui tunnustatakse juba aegunud nõuet, siis ei saa aegumine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 1 järgi katkeda ega uuesti alata. TsÜS § 144 kohaselt a.egub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise 2 asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Kohtul tuleb esmalt kvalifitseerida hageja nõue ja siis võtta seisukoht aegumise vastuväite kohta (RKTKo nr 3-2-1-36-14, p 13). TsÜS § 142 lg 1 näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS §-le 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
6. Seega kohus kvalifitseerib esmalt hageja nõude. Kohus märgib, et

§ 76lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustus ei tule esitatud arvest. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt osutatud teenuste eest tasumist summas 744 eurot. Kohus jätab hageja 15.05.2019 lõplikes seisukohtades esitatud uued väited tähelepanuta, kuna need on esitatud hilinemisega. Kohtu hinnangul võimaldavad asjas esitatud tõendid järeldada, et poolte vahel on sõlmitud veoleping, mille alusel hageja vedas kostja tellimusel kauba Rootsist Eestisse.

§ 774

lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Käesoleval juhul on kauba vastuvõtmise ja üleandmiseks ettenähtud kohad eri riikides. Rahvusvahelistele maanteevedudele kohaldatakse rahvusvaheliste maanteekaubavedude lepingu konventsiooni (CMR konventsiooni). Kuna tegemist on rahvusvahelise veoga, tuleb kohaldada CMR konventsiooni ja viimasega reguleerimata osas

kaubaveolepingu sätteid. CMR konventsioon ei reguleeri otseselt tasu maksmise kohustuse täitmist, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt (veose tellijalt) kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Eesti õiguse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu

§ 774

lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo nr 3-2-1-165-12, p 39).

1. Järgnevalt võtab kohus seisukoha aegumise kohaldamise taotluse osas. Kohtu hinnangul kohalduvad veotasu nõude aegumisele CMR-i sätted. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et CMR konventsiooni art 32 p 1 alapunkt c räägib ka kõikidest muudest nõuetest (mitte üksnes kahju hüvitamise nõuetest). Õiguskirjanduses märgitud seisukohtade kohaselt kehtib konventsiooni art 32 p 1 alapunkt c ka vedaja poolt saatjale esitatud veotasu nõude korral (vt R. Mahl, CMR konventsioon. Kommenteeritud väljaanne, kirjastus Interlex, 2015, lk 239) (vt Tallinna RgKo nr 2-15-2136, p 15). CMR art 32 p 1 kohaselt konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele kehtestatakse hagi üheaastane aegumistähtaeg. Kuid tahtliku õigusvastase tegevuse või selliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise puhul, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu poolt kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega, kehtestatakse hagi kolmeaastane aegumistähtaeg. CMR art 32 p 1 alapunkt c kohaselt hagi aegumistähtaja kulg algab kõikidel muudel puhkudel kolmekuuse tähtaja möödumisel veolepingu sõlmimise päevast arvates. Päeva, millest algab hagi aegumistähtaja kulg, ei arvata hagi aegumistähtaja sisse.
2. Kohus analüüsib, kas käesoleval juhul kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg. Riigikohus on leidnud, et sobivaks võrdlusaluseks CMR nõuete aegumise regulatsiooni sisustamiseks on siiski riigisisene regulatsioon veolepingust tulenevate nõuete aegumise kohta, mis on eriregulatsioon võrreldes TsÜS-i järgsete tehingust tulenevate nõuete üldiste aegumistähtaegadega. Sobiv on selline võrdlusalus seetõttu, et CMR-st tulenevale vastutusele ja nõude aegumisele ei ole põhjust esitada teistsuguseid kriteeriume, kui on kehtestatud riigisiseses õiguses. Riigisiseselt reguleerib kaubaveolepingust tulenevate nõuete aegumist

§ 802

.

§ 802

lg 1 esimese lause kohaselt on kaubaveolepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg üks aasta. Sama lõike teise lause järgi on tahtluse või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega on võimalik

§ 802

3 lg 1 alusel järeldada, et ka raske hooletus on asjaolu, mis annab aluse kohaldada pikemat aegumistähtaega. Kaubaveolepingul põhineva nõude aegumistähtaja õiguslik käsitlus tuleneb seega lisaks CMR art-le 32 ka

§-st 802. (vt RKTKo 3-2-1-191-13, p 12). 11.

§ 104

lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus (vt RKTKo nr 3-2-1-15-09). Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja jättis oma kohustuse täitmata raskelt hooletult. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (

§ 104lg 5).

Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (

§ 104lg 4). Riigikohus on leidnud, et Ts

ÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt RKTKo nr 3-2-1-67-14, p 37). Seega kohaldub aegumisele üheaastane tähtaeg. Veoleping sõlmiti 05.11.2015. CMR art 32 p 1 alusel hakkas hagi aegumine kulgema 06.11.2015 ja lõppes 06.02.2016. Seega on hageja nõue aegunud. 12. Isegi kui käesoleval juhul kohalduks aegumisele

§ 802, siis on hageja nõue samuti aegunud.

Riigisiseselt reguleerib kaubaveolepingust tulenevate nõuete aegumist

§ 802(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-191-13, p 12). Tegemist on erisätetega Ts

ÜS-is sätestatud aegumise normide suhtes. Tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat (

§ 802lg 1 ls 2).

Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (

§ 104lg 5).

Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (

§ 104lg 4).

Kuna

§ 802

lg 2 kohaselt algab aegumistähtaeg veose üleandmisest ja CMR-ist nähtuvalt anti veos saajale üle 06.11.2015, siis hakkas aegumistähtaeg kulgema 07.11.2015 ja saabus 06.11.

2. Asjaolu, et kostja tunnustas pärast hagi esitamist hageja põhinõuet ja tasus 200 eurot, ei oma aegumise osas tähtsust. Aegunud nõude tunnustamisega ei saa aegumine TsÜS § 158 lg 1 mõttes katkeda. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine pärast aegumistähtaja möödumist ei tekita uut aegumist ega kõrvalda toimunud aegumist. Samuti on Riigikohus selgitanud, et kui tunnustatakse juba aegunud nõuet, ei saa aegumine TsÜS § 158 lg 1 järgi katkeda ega uuesti alata, st katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud (vt RKTKo nr 3-2-1-29-16, p 10).
3. Kohus märgib, et viivisenõue on samuti aegunud. TsÜS § 144 mõtte kohaselt aegub koos põhinõudega sellest tulenev viivisenõue. Kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivise nõue. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõue on aegunud, siis kohus poolte väiteid edasi ei analüüsi. Seetõttu ei ole vaja võtta ka seisukohta viivisemäära osas ega selles osas, kas hageja on viivisenõude vähendamisel 200 euro võrra osaliselt hagist loobunud. MENETLUSKULUD
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
5. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel 4 tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
6. Kostja palub määrata menetluskulude suuruseks 320 eurot ja mõista need välja hagejalt kostja kasuks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja osutanud kostjale õigusabi järgmiselt: hagiavalduse analüüs ja hagiavaldusele vastuse koostamine 25.03.2019 2 tundi; hagile täiendava vastuse koostamine 4.04.2019 1,5 tundi; kostja selgituste esitamine 29.04.2019 0,5 tundi. Kokku osutati kostjale õigusabi 4 tundi, tunnihinnaga 80 eurot. Leove Consulting OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja kinnitab, et kõik õigusabikulud (320 eurot) on kantud üksnes seoses antud kohtumenetlusega.
7. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud 4 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalikud toimingud. Seega loeb kohus põhjendatuks ja vajalikeks toiminguteks kokku 4 tundi. Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kostjale osutatud õigusabi tunnitasu määr 80 eurot on vaidluse sisu ja asjaolusid arvestades põhjendatud ja kooskõlas kohtupraktikaga. Seega määrab kohus kostja lepingulise esindaja kulude suuruseks 320 eurot.
8. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5